Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность) ehk avalikustamine oli 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika.
Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist nõukogude ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kommunistliku partei kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas tsensuur oma avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, hakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.
Kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) esinevaid negatiivseid nähtusi nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt.
Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu segamine.
Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tšornobõli tuumaelektrijaama IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti NSV Liidu tsensuuriorgan Glavlit. Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem kaotas 'glasnost' tähenduse ning selle asendas universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on tänapäeval enamikus riikides iseenesestmõistetav.
Vaata ka
Kirjandus
- Mati Graf. "Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini." Tallinn, Argo 2008. ISBN 978-9949-438-53-2
Välislingid
Glasnost im sowjetischen Bibliothekswesen