Mine sisu juurde

Keith Haring

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 4. mai 2012, kell 14:36 kasutajalt CommonsDelinker (arutelu | kaastöö) (Fail K.HaringButton.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Masur kustutas selle Commonsist. Põhjus: Derivative of non-free content: Keith Haring work.)
Keith Haring
Keith Haring peol 1988. aasta paiku
Sünninimi Keith Haring
Sündinud 4. mai, 1958
Surnud 16. veebruar, 1990
Tegevusala tänavakunst

Keith Haring (4. mai 195816. veebruar 1990) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik ja sotsiaalne aktivist, kelle tööd vastasid New Yorki tänava kultuurile 1980ndatel.

Elu ja õpingud

Keith Haring sündis Reading, Pennsylvanias. Ta kasvas üles Kutztownis ja oli huvitatud kunstist oma varajases elueas. Ta armastas väga Walt Disney multikaid, ning isa õpetas talle algelisi multika joonistamise võtteid. Haring oli eriline laps, nagu ta vanemad ütlesid. Haring kolis Pittsburgh’i ning aastatest 1976 kuni 1978 õppis ta graafilist disaini Ivy Profesionaalses Kunsti koolis (The Ivy School of Professional Art), mis on reklaami ja kaunite kunstide kool Pittsburghis. See kool Keith’le eriti ei meeldinud, sest teda oli sinna suunanud tema kunsti õpetaja. Haring leidis, et see pole tema ala. Keith kukkus koolist välja peale 2. semestrit. Pittsburghis olles töötas ja õppis ta edasi ning avas oma esimese solo näituse 1978 Kunsti ja Käsitöö Keskuses (Arts and Crafts Center). 19 aastaseks saades teatas Haring oma vanematele, et on homo. Ta kolis samal aastal New Yorki, et muuta ennast paremaks kunstnikuks, kuna pidas New Yorki saavutuste linnaks. Samuti oli suureks põhjuseks sinna kolimiseks ka Andy Warhol, kes oli Keith’i jaoks suur iidol , ning oli tema inspiratsiooniks. Veel inspireeris Keith’i Jean Dubuffet, Pierre Alechinsky, William Burroughs, Brion Gysin ja Robert Henry. New Yorkis avastas Haring enda jaoks graffiti võlud ,mis teda inspireerima hakkasid. Ta alustas õpinguid Visuaalse Kunsti koolis (School of Visual Art (SVA)). SVA’s eksperimenteeris Haring esinemiskunsti, video, installatsiooni ja kollaažiga.

Avalik tähelepanu

Haring saavutas oma esimese publiku tähelepanu oma söejoonistustega mida ta tegi metroo jaamadesse New Yorgis. Kogu see tegevus oli filmitud fotograaf Tseng Kwong Chi poolt. Sellel ajal sai ka kuulsaks tema „kiirgav beebi“ („The Radiant Baby“) mis muutus kohe teda sümboliseerivaks kujundiks. 1980. ja 1989 aastate vahel saavutas Haring ülemaailmse kuulsuse. Ta osales paljudes grupi ja soolo näitustel. 1980. aastate alguses korraldas ta näituseid Club 57’s. Tema esimene soolo näitus New Yorkis oli „Westbeth Painters Space“ aastal 1981. Haring osales Times Square näitusel kus ta joonistas esimest korda loomi ja inimnägusi. Aastal 1981 tegi ta oma esimesed tööd söega mustale paberile ja maalis plastikule , metallile ja muudele leitud objektidele. Haring osales 1981. aastal New Yorki „Wave“ väljapanekul ja sai oma esimese eksklusiivse näituse Tony Shafrazi’i galeriis. Samal aastal võttis Haring osa ka Dokumenta 7. Kasselis, Saksamaal. Ta võttis osa Whitney Biennialist 1983. aasal ja samuti osales São Paulo Biennial. 1986. aasta aprillis avati Keith Haring’i Pop Shop Sohos, kus müüakse T-särke, mänguasju, postreid, märke ja magneteid, mis kõik sisaldavad tema joonistusi. Haring’i jaoks oli pood loodud selleks, et tema kunst inimesteni jõuaks ja neid muudaks, mitte kasu saamiseks ja raha kasvatamiseks. Terve poe interjöör on tema poolt disainitud must-valge seinamaalinguga. Haring’i tööd olid mõeldud suuremalt jaolt heategevuseks, haiglatele, lasteaedadele ja lastekodudele. Praeguseks väga kuulus Crack is Wack seinamaal aastst 1986 on muutunud tähiseks New Yorki FDR Drive’s.

Kuulsad tuttavad

New Yorkis tutvus ning sõbrunes Haring praeguseks tuntud kunstnike Kenny Scharf’ga ja Jean-Michel Basquiat’ga, ning seal hulgas ka muusikute, esinemiskunstnike ja graffiti kunstnikega, kes on kunstimaailmas tuntud. Haring tutvus Andy Warholiga, kes oli Keith’i mitmetel töödel teemaks kaasa arvatud „Andy Mouse“. Ta sai Andyga väga headeks sõpradeks ja veetis temaga pea iga oma päeva. See oli Haring’i üks tähelepanuväärsemaid sõpruseid , kuna ta austas Andyt väga tema tööde pärast ja Andy oli Haring’ile kui isa eest. Nii kutstigi Andyt Haring’i seltskonnas „issiks“. Haring sai samuti ka väga lähedaseks sõbraks Madonnaga kes tol ajal polnud veel kuulus. Nimelt oli Haring see kes lasi Madonnal esineda ühes klubis ja kõik küsisid: „Kes see tüdruk on?!“ mille peale Haring vastas: „ Pange tähele see tüdruk on kunagi kõige kuulsam inimene maailmas“.

Rahvusvaheline kunst

Aastal 1984 maalis Haring seinamaale Melbourne’s (nagu näiteks 1984. aasta „Detail-Mural“ Collingwood College’s, Victorias mis on määratud lammutamisele), Sydney’s, Rio de Janeiro’s, Pariisis Modern Art’u muuseumis, Tokyos, Minneapolis ja Manhattanil. Aastal 1985 alustas Haring maalimist kanvastele. Samaaegselt avas Modern Art’i muuseum Bordeaux’is tema töödega näituse ja võttis osa Paris Biennial. Haring ilmus MTV’s 1985. aasta novembris, kui ta maalis võtteplatsi samal ajal kui eetrisse lasti „Guest VJ“ saade, mida juhtis Haringu sõber, klahvimängija Nick Rhodes Duran Duranist. 1986 maalis Haring seinamaali 900 lapse abiga Vabadsuse Samba (Statue of Liberty) 100. aastapäeva auks. Aastal 1986 maalis Haring ka seinamaale Amsterdamis, Pariisis, Pheonix’is ja Berliinis Berliini müürile Checkpoint Charlies. Ta maalis ka Grace Jones’i keha tema muusika videos „I’m Not Perfect“. Aastal 1987 olid tal näitused teiste hulgas Helsinkis ja Antwerp’is. 1989 juunis maalis Haring oma viimase avaliku töö „Tuttomondo“ Pisas Sant’Antonio kiriku tagamüürile.

Surm ja pärast surma

Haring suri 1990 aastal AIDS’i. Tal diagnoositi HIV 2 aastat varem. Keith Haring’i ärasaatmine toimus 4. mail, 1990 St. John’ katedraalis, kus osales üle 1000 inimese. Keith Haring Foundation, mis asutati 1989, on Keith’i laste organisatsioon, mis aitab AIDS’i haigeid noori, ning teavitab neid AIDS’ist. 2007 detsember avastati New Yorkist American Textile hoone ümbrusest töö, mis sisaldas Haring’i asju aastatst 1979. 4. mai 2008 oleks olnud Haring’i 50. sünnipäev. 2008. aasta juunis toimus tagasivaatav näitus Haring’i töödest Terrassa, Hispaanias, mis sisaldas 200 tema tööd (Sigrid Wecken’i kollektsioonist). Peale Haring’i surma aastal 1990 pühendas Madonna oma New Yorki peatuse tema Blond Ambition tuuril Haringu auks. Teda nähti palvetamas Keithi pärast enne shõud filmis „Truth or Dare“. Aastaid hiljem tema Sticky & Sweet tuuril laulis ta oma hitti „Into The Groove“ mille shõu esitluse ajal „vanakooli“ osas näidati Haring’i kunsti ja kujundeid lava suurtel ekraanidel.

Vaata ka

Välislingid