Mine sisu juurde

Talvike

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 24. november 2010, kell 04:21 kasutajalt VolkovBot (arutelu | kaastöö) (robot lisas: mrj:Алык орави)
Talvike
Taksonoomia

Talvike (Emberiza citrinella) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast. Rahvapäraseid nimesid: talvik, talvikene, külmatihane, talitsiitsitaja, tits, jõhvilind [1]

Levila

Talvike on levinud Euraasia parasvöötmes Hispaania põhjaosast, Briti saartest ja Norrast kuni Baikalini ja Mongooliani. Aastal 1862 introdutseeriti talvike Uus-Meremaale, kus ta kohanes hästi ning on muutunud levinud haudelinnuks.

Eestis on talvike üldlevinud arvukas haudelind. Osa talvikesi rändab talveks lõuna poole, teine osa jääb Eestisse. Pesitsusaegne arvukushinnang on 150 000 – 200 000 paari, talve veedavad meil 100 000 – 400 000 isendit. [2]

Välimus

Üldpikkus 15,5–17 cm. Suur tsiitsitaja, varblasest natuke suurem. Kõigis sulestikes on tunnuslik punapruun päranipuala. Isaslinnu tume näomuster varieerub. Kutsehüüd on lühike järsk tsik, ka kõhiseva kõlaga tselip või tsilip. Hoiatushüüd on tsii. Talvikese laul on lühikeste silpide rida, laulu lõpusilp on venitatud ja madalama kõlalisem. Näiteks tsi-tsi-tsi-tsi-tsi trüü. Vahel jääb lõpusilp laulmata. Talvikese laulu kuuleb märtsi keskpaigast kuni juuli keskpaigani, harva sügisel. Laulab puu või põõsa ladvas, traadil, hoone katusel ja mujal väljapaistval kohal.

Elupaik

Asustab mitmesugust ava- ja poolavamaastikku. Väldib soid ja märgalasid.

Pesitsemine

Pesa rajab maapinnale või madalale tiheda okaspõõsa võrasse. Kurnas 4–5 muna. Täiskurni leidub alates aprilli lõpust. Pesitseb kaks korda suve jooksul.

Toitumine

Suvepoolaastal sööb putukaid ja värskeid võrseid, talvepoolaastal viljateri ja seemneid. Toitu otsib maapinnalt.

Vaata ka

Viited

  1. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles Eesti raamat Tallinn 1969
  2. Hirundo 1:2009