Koiva jõgi

Koiva
	Koiva keskjooksul, Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid Koiva keskjooksul, Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe	Vidzeme kõrgustik 57° 4′ 51″ N, 25° 35′ 51″ E
Suubub	Liivi lahte 57° 9′ 32″ N, 24° 15′ 59″ E
Valgla maad	Läti; Eesti
Valgla pindala	9800 km²
Pikkus	452 km
Langus	234 m
Lang	0,52 m/km

See artikkel räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

Koiva (läti keeles Gauja) on jõgi Euroopas Lätis. Algab Vidzeme kõrgustikult. Ülemjooksul voolab kirdesse läbi mitme järve. Keskjooksul suundub loodesse laias orus mööda Eesti ja Läti piiri. Seejärel keerab edelasse ja voolab läbi Valmiera (Volmari), Cēsise (Võnnu), Turaida ja Sigulda, moodustades sügava oru. Suubub Liivi lahte.

Jõe keskjooksu ümbritseval alal, Valmierast Siguldani, asub Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid. Koiva langus on 234 meetrit, mis teeb languks 0,52 m/km.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugaval on Lätis voolamas ligi 100 km vähem). Tähelepanuväärne on, et Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Koiva kaldal asub kaitsealune Koiva puisniit.