Ilmarine AS

Ilmarine on Soome ja Eesti müütiline sepp, kes tagus terasest Maailma taeva.

   * 1859 - Friedrich Wiegand pani Rakveres aluse vasksepatöökojale
   * 1861 - töökoda kolis Tallinna
   * 1873 - alustati malmivaluga, töökojast sai tehas
   * 1885 - müügikontor Moskvas
   * 1920 - Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil reorganiseeriti AS-ks Ilmarine
   * 1924 - algas Ilmarise hiilgeperiood - hakati tootma teehöövleid, linttraktoreid, kaevandusseadmed jms
   * 1952 - tootmine spetsialiseerus ümber jõujaamade katelde abiseadmete valmistamisele
   * 2006 - uued omanikud, agressiivne turuhõivamise strateegia
   * 2009 - kaasaegne tootmishoone, tootmisvõimsuste suurendamine

1859 - 1918 1859. aastal asutas Friedrich Wiegand Rakveres vasksepatöökoja, mis tootis peamiselt Eesti viinatööstusele seadmeid. Enne oli Wiegand tegev olnud kaubandusalal, importides ning paigaldades analoogilisi seadmeid. 1861.a. toodi töökoda Tallinna, kus aja jooksul hakati valmistama ka vesiveskite seadmeid, aurumasinaid, tehaste sisseseadeid, rehepeksumasinad ja muud põllutööriistadad. 1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangu vene viinatehastele. Sajandi vahetusel hakati tootma Venemaal kuulsaks saanud naftamootoreid "Russ". Enne I Maailmsõja peamised toodanguartiklid olid aurumasinad, seadmed suhkruvabrikutele, pumbad, sillakonstruktsioonid. Teostati ka laevade remonti. Sõja ajal tegevust ei toimunud. 1919 - 1938 1920.a. Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil tehase baasil oli moodustatud aktsiaselts "Ilmarine". Hakati valmistama Eestimaa vajadusteks kivipurustus- ja tee-ehitusmasinaid, teehöövleid ning põlevkivi- ja fosforiiditööstuse seadmeid, jt masinaehitustooteid. Jätkus naftamootorite "Russ" valmistamine. 1933.a. valmistati terasest keskkütteradiaatoreid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel mürsukesti jne.

1939 - 1968 II Maailmsõja ajal remonditi põhiliselt seadmeid ja masinaid. 1945.a. oli jätkunud põlevkivitööstusele ning põllumajandusele vajalikke seadmete valmistamine. Koos Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlastega konstrueeriti ja lasti välja uusi turbakogumismasinaid ja briketitööstusele vajalikke seadmeid. Valmistati ka trammivaguneid. 1952.a. tootmine spetsialiseerus ümber jõujaamade katelde abiseadmete valmistamisele. Toodeti poolmehaanilisi küttekoldeid ja nende elektromehaanilisi automaatikaseadmeid. 1969 - 1988 Ilmarine oli ainukesena NLs spetsialiseeritud tehas katlaagregaatide abiseadmete tootmisel. Valmistati tahmapuhureid, haaveljoapuhasteid, gaasimasuudipõleteid, rotatsioonpihustiga põletusseadmeid, vedelkütuse pihusteid, süüte- ja kaitseseadmeid ning nende töö juhtimiseks vajalikke automaatikaseadmeid. Tähtsal kohal tehase toodangus oli ka tarbekaubad ja majapidamisseadmed nagu metallist köögipliidid, malmist emailitud kööginõud, juhitavad lastekelgud, murukäärid, soojaveeboilerid.

1989 - 2008 Varises plaanmajandus, kadus hiigelsuur turg. Järgnesid ettevõte erastamine ning sage omanikevahetus. Tulemuseks oli tootmismahtude drastiline kahenemine. Alles 2006. aastal, pärast aastaid kestnud vaikelu algas aktiivne tegevus. Kahe aastaga on saavutatud märkimisväärne areng. On lisandunud alumiiniumi töötlemine. Alumiiniumist valmivad tehases busside osad, lootsilaevade roolimajad, kütusemahutid, rambid jm. Masinaehituses on põhitoodanguks paberi- ja puidutöötlemistehaste sisseseadmed. www.ilmarine.ee