Vikipeedia:Nädala artiklid/49 (2024): erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '200px|left|Kahvripühvel '''Kahvripühvel''' ehk '''aafrika pühvel''' (''Syncerus caffer'') on veislaste sugukonda kuuluv imetajate liik. Kahvripühvel elab Aafrika kesk- ja lõunaosa metsades ja savannides. Ta arvatakse koos lõvi, elevandi, leopardi ja ninasarvikutega Aafrika suurde viisikusse....' |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''[[Kahvripühvel]]''' ehk '''aafrika pühvel''' (''Syncerus caffer'') on [[veislased|veislaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[imetajad|imetajate]] [[liik (bioloogia)|liik]]. |
'''[[Kahvripühvel]]''' ehk '''aafrika pühvel''' (''Syncerus caffer'') on [[veislased|veislaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[imetajad|imetajate]] [[liik (bioloogia)|liik]]. |
||
Kahvripühvel elab [[Aafrika]] |
Kahvripühvel elab Kesk- ja Lõuna-[[Aafrika]] [[mets]]ades ja [[savann]]ides. Ta arvatakse koos [[lõvi]], [[aafrika elevant|elevandi]], [[leopard]]i ja [[ninasarvik]]utega [[Aafrika suur viisik|Aafrika suurde viisikusse]]. |
||
Kahvripühvli kehapikkus on 170–340 cm, õlakõrgus 100–170 cm, saba pikkus 70–110 cm, kehamass 300–900 kg. Pullid on lehmadest tunduvalt suuremad. |
Kahvripühvli kehapikkus on 170–340 cm, õlakõrgus 100–170 cm, [[saba]] pikkus 70–110 cm, kehamass 300–900 kg. Pullid on lehmadest tunduvalt suuremad. Savannipühvli pull võib olla 340 cm pikk ja kaaluda 700–900 kg, metsapühvli pikkus jääb tavaliselt alla 120 cm ja mass alla 320 kg. |
||
Kahvripühvli keha on tünjas, laia rinnaga, jalad suhteliselt lühikesed ja jässakad. Tal on suur [[pea]] ja lühike jäme [[kael]]. Pea asetseb madalal, pealagi on [[turi|turjast]] madalam. [[Kõrv]]ad on suured, tihti longus, metsas elaval alamliigil ääristatud pikkade osalt valgete karvadega. [[Silm]]ad on väikesed. Esimesed [[sõrg|sõrad]] on laiemad, et ebaühtlast kereraskust kanda. Saba otsas on pikk karvatutt. |
|||
[[Sarv]]ed on nii [[lehm]]adel kui ka [[pull]]idel. |
[[Sarv]]ed on nii [[lehm]]adel kui ka [[pull]]idel. Need on konksjad, keerduvad pealaelt külgedele ja alla, seejärel üles ja sissepoole. Pullide sarved on massiivsed ja moodustavad pealael võimsa lameda kilbi. See kujuneb tavaliselt alles viiendaks-kuuendaks eluaastaks ja on nii tugev, et võib peatada püssikuuli. Kumerust pidi mõõtes võib sarve pikkus olla kuni 160 cm, sarveotste vahekaugus võib ulatuda üle meetri. Lehma sarved on lühemad ja peenemad ning tugevat kilpi need ei moodusta. Metsapühvli sarved on palju lühemad ja sirgemad. Nende sarvede pikkus on 30–40 cm, need sirutuvad tahapoole ja kilpi ei moodusta. '''[[Kahvripühvel|Loe edasi ...]]''' |
||
Redaktsioon: 30. november 2024, kell 20:50
Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajate liik.
Kahvripühvel elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika metsades ja savannides. Ta arvatakse koos lõvi, elevandi, leopardi ja ninasarvikutega Aafrika suurde viisikusse.
Kahvripühvli kehapikkus on 170–340 cm, õlakõrgus 100–170 cm, saba pikkus 70–110 cm, kehamass 300–900 kg. Pullid on lehmadest tunduvalt suuremad. Savannipühvli pull võib olla 340 cm pikk ja kaaluda 700–900 kg, metsapühvli pikkus jääb tavaliselt alla 120 cm ja mass alla 320 kg.
Kahvripühvli keha on tünjas, laia rinnaga, jalad suhteliselt lühikesed ja jässakad. Tal on suur pea ja lühike jäme kael. Pea asetseb madalal, pealagi on turjast madalam. Kõrvad on suured, tihti longus, metsas elaval alamliigil ääristatud pikkade osalt valgete karvadega. Silmad on väikesed. Esimesed sõrad on laiemad, et ebaühtlast kereraskust kanda. Saba otsas on pikk karvatutt.
Sarved on nii lehmadel kui ka pullidel. Need on konksjad, keerduvad pealaelt külgedele ja alla, seejärel üles ja sissepoole. Pullide sarved on massiivsed ja moodustavad pealael võimsa lameda kilbi. See kujuneb tavaliselt alles viiendaks-kuuendaks eluaastaks ja on nii tugev, et võib peatada püssikuuli. Kumerust pidi mõõtes võib sarve pikkus olla kuni 160 cm, sarveotste vahekaugus võib ulatuda üle meetri. Lehma sarved on lühemad ja peenemad ning tugevat kilpi need ei moodusta. Metsapühvli sarved on palju lühemad ja sirgemad. Nende sarvede pikkus on 30–40 cm, need sirutuvad tahapoole ja kilpi ei moodusta. Loe edasi ...