Solovetsi saared: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. aprill 2023, kell 17:07

Solovetsi saared (vene keeles Соловецкие острова, kõnekeeles ka Соловки; karjala keeles Solokka < saamikeelsest sõnast Suollek, 'saared') on saared Valges meres Onega lahes. Kuuluvad Arhangelski oblasti Primorski rajooni koosseisu.

Solovetsi saartel elas 1. jaanuari 2013 seisuga 917 inimest.

Suurimal saarel Solovetsil on lennuväli.

Solovetsi saarte muuseum-reservaat on kantud 1992 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Saared

Saarestiku kuus suuremat saart:

Solovets – 256 km²
Anzer – 47 km²
Suur-Muksalma – 17 km²
Suur-Zajatsk – 1,25 km²
Väike-Zajatsk – 1,02 km²
Väike-Muksalma – 0,57 km²

Lisaks on saarestikus sada väiksemat saart. Kogupindala on 347 km².

Loodus

Saartel on künkaid kõrgusega kuni 88 meetrit, kõrgeim on Golgofa ('Kolgata') küngas Anzeril.

Ajalugu

15. sajandi algul rajati saartele klooster, millest kujunes tähtsamaid õigeusu kloostreid Põhja-Venemaal. Kloostrikompleks on oluline uusaja esimese poole insener-tehniline ehitismälestis.

Solovetsi vangilaagrid

1917. aasta riigipöörde käigus võimu haaranud bolševikud sulgesid 1920. aastal kloostri ja rajasid selle hoonetesse 1923. aastal vangilaagri poliitvangidele, mida tuntakse GULAG-i esimese laagrina (Соловецкий лагерь особого назначения, 'Solovetsi Eriotstarbeline Laager'; lühend СЛОН, SLON). 1923. aastal oli saarel 2500 vangi, 1924. aastal 5000 ning 1925. aastal 8000.^[1] Kinnipeetavate arv tipnes 1931. aastal 71 800-ga^[2]. 1937. aastal reorganiseeriti vangilaager vanglaks. 1939. aastal likvideeriti vangla ja Solovetsi saared anti Põhjalaevastiku haldusse. Aastatel 1942–1945 tegutses saartel jungade kool.

1990. aastal tagastati Solovetsi klooster kirikule ning see alustas jälle tegevust ja taastamistöid.

Vaata ka

Viited

↑ "Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.
↑ Gregory, Paul R. ja Lazarev, Valery. The Economics of Forced Labor: The Soviet Gulag, lk 165

Kirjandus

Solovki – punasel piinasaarel. Esmaspäev, 2. aprill 1928, nr. 14, lk. 4.

Välislingid

[1] "Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.

[GregLaz2003-2] Gregory, Paul R. ja Lazarev, Valery. The Economics of Forced Labor: The Soviet Gulag, lk 165

[1]

[2]

@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 == Solovetsi vangilaagrid ==
-[[1917]]. aasta [[oktoobrirevolutsioon|riigipöörde]] käigus võimu haaranud [[bolševikud]] sulgesid [[1920]]. aastal kloostri ja rajasid selle hoonetesse [[1923]]. aastal vangilaagri poliitvangidele, mida tuntakse [[GULAG]]-i esimese laagrina (''Соловецкий лагерь особого назначения'', 'Solovetsi Eriotstarbeline Laager'; [[lühend]] ''СЛОН'', [[SLON]]). 1923. aastal oli saarel 2500, mis kasvas 1924.aastal 5000ni ning sellest järgmisel aastal 8000ni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/solovetsi-saarte-vangid-i-osa-sunnitoo-teater-ja-isemajandamine-noukogude-naidislaagris|pealkiri=Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> Kinnipeetavate arv tipnes 1931. aastal 71 800-ga<ref name="GregLaz2003">Gregory, Paul R. ja Lazarev, Valery. ''[https://web.archive.org/web/20080418081122/http://www.hoover.org/publications/books/6619837.html The Economics of Forced Labor: The Soviet Gulag]'', lk 165</ref>. [[1937]]. aastal reorganiseeriti vangilaager vanglaks. [[1939]]. aastal likvideeriti vangla ja Solovetsi saared anti [[Põhjalaevastik]]u haldusse. Aastatel 1942–1945 tegutses saartel jungade kool.
+[[1917]]. aasta [[oktoobrirevolutsioon|riigipöörde]] käigus võimu haaranud [[bolševikud]] sulgesid [[1920]]. aastal kloostri ja rajasid selle hoonetesse [[1923]]. aastal vangilaagri poliitvangidele, mida tuntakse [[GULAG]]-i esimese laagrina (''Соловецкий лагерь особого назначения'', 'Solovetsi Eriotstarbeline Laager'; [[lühend]] ''СЛОН'', [[SLON]]). 1923. aastal oli saarel 2500 vangi, 1924. aastal 5000 ning 1925. aastal 8000.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/solovetsi-saarte-vangid-i-osa-sunnitoo-teater-ja-isemajandamine-noukogude-naidislaagris|pealkiri=Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> Kinnipeetavate arv tipnes 1931. aastal 71 800-ga<ref name="GregLaz2003">Gregory, Paul R. ja Lazarev, Valery. ''[https://web.archive.org/web/20080418081122/http://www.hoover.org/publications/books/6619837.html The Economics of Forced Labor: The Soviet Gulag]'', lk 165</ref>. [[1937]]. aastal reorganiseeriti vangilaager vanglaks. [[1939]]. aastal likvideeriti vangla ja Solovetsi saared anti [[Põhjalaevastik]]u haldusse. Aastatel 1942–1945 tegutses saartel jungade kool.
 [[1990]]. aastal tagastati Solovetsi klooster kirikule ning see alustas jälle tegevust ja taastamistöid.