Juhan Viiding: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 11:59

Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 Tallinn – 21. veebruar 1995 Rapla) oli eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja.

Elukäik

Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis õppis ta 1968–1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris (V lend). Seejärel töötas Draamateatrisse. ^[1]

1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale.

21. veebruaril 1995 lõpetas ta elu enesetapuga.

Looming

Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Viiding on avaldanud 8 luulekogu, viimane luulekogu ilmus postuumselt. ^[1]

Juhan Viidingu debüütluulekogu "Aastalaat" avaldati 1971. aastal. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all, see sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.

Juhan Viiding töötas Eesti Draamateatri näitlejana. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, näiteks Hamletit ja Peer Gynti. ^[1] Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi laval temast legendi.

Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi", 1983; "Suflöör", 1993) ning esinenud lauljana (ansamblis Amor Trio jm). Ta kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste ("Kolm põrsakest ja hea hunt", "Buratino", "Kabaree"). ^[1]

1998. aastal ilmus mahukas kogumik "Kogutud luuletused". 2004. aastal ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.

Juhan Viidingu luuletekste on korduvalt viisistanud Olav Ehala ("Vana mehe laul", "Ma mustas öös näen...", filmi "Nukitsamees" algupärane muusika) ja ansambel Ruja ("Elupõline kaja", "Põhi, lõuna, ida, lääs...", "Omaette“ jpm). ^[2]

Luule retseptsioon

Juhan Viidingu olemust ja luulet on püüdnud kirjeldada ning analüüsida kümned kirjandus- ja kultuuriinimesed.

Marin Laak on väitnud, et Juhan Viidingu looming on täis vastuolusid. Ta üritas oma ajast ees olla, kuid ometigi kujutab tema luule kõige paremini 70ndate ja 80ndate meeleolu. Jüri Üdi ja Juhan Viidingu luuletused on märkamatult osaks saanud meie igapäevaelust. Ka noored õpivad pähe tema luuletusi, tõenäoliselt ei tea paljud neist, kes on sõnade "Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht…!" taga. Viidingu luuleread äratavad meis kõigis äratundmishetki. Eestlane ei armasta nutta ja hädaldada, sellisel moel on ka Viidingu tekstides palju sarkasmi ja valusat huumorit ehk irooniat. Kõik, mida luuletaja tahab öelda, paneb ta kirja oma luulesse, selline oli ka Juhan. ^[3]

Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding on öelnud, et on raske ette kujutada Juhanit kirjutamas kellestki teisest peale enda. Tegu ei ole pealiskaudsuse, hoolimatuse või isekusega, kuid Juhaniga suhtlemine eeldas teatavat samastumist, loomelaadiga sarnanemist ning sisse- ja kaasaelamist. Elo Viidingu arvates on Juhani loojanatuuri juures kõige huvitavam nähtus eitamine, mis kõige lihtsamalt tähendab jaatamise vastandit. Üks eitus Viidingu luules on näiteks ühtsuse ehk ühtse ammendava tähenduse ja tõlgendamise eitamine. Paljud tema luule lugejad väidavad, et tema luuletustel on sõnum ning ta on teatud mõttes "sõnumitooja", kuid vähesed neist oskavad konkreetselt öelda, mis on see sõnum ning tõde, millest Juhan kirjutab. Võimalusi on palju. ^[4]

Mart Velskri Viidingu alter ego Jüri Üdi käsitluses on välja toodud, et Üdi eitab kõike militaarset. Tema patsifistlik meelelaad avaldub nii tema luules kui ka lähedaste mälestustes. Näiteks on filosoof Rein Ruutsoo maininud oma päevikus Üdi viha militarismi vastu. Üdile on sõda ja vägivald vastukarva, sellist meelestust ilmestavad näiteks luuletused "Tagala", "Sõda", "Sõja eelõhtul", "Klaperjaht" jpt. Militarismivastasust võib võtta ka laiemalt süsteemivastase positsioonina. Poliitilist allegooriat ja varjatud ridadevahelisi mõtteid leidub tema luules küll. Teatud paralleeli võib tõmmata Üdi ning isamaalisuse ja eestiaegsuse vahel, kuid on ekslik tema loomingut käsitleda rahvusliku vastupanuluulena. ^[5]

Luulekogud

"Aastalaat" (1971)
"Närvitrükk" (LR, 1971)
"Selges Eesti keeles" (1974)
"Ma olin Jüri Üdi" (1978)
"Elulootus" (1980)
"Tänan ja palun" (1983)
"Osa" (1991)
"Kogutud luuletused" (1998)

Tunnustus

1978 – Ants Lauteri nimeline auhind
1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik
1984 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Tänan ja palun")
1985 – Juhan Liivi luuleauhind ("Soov")
1991 – Eesti Teatriliidu aasta eripreemia

Isiklikku

Juhan Viidingu isa oli kirjanik Paul Viiding ja ema tõlkija Linda Viiding. Tema õed olid viiuldaja Reet Sein, näitleja ja muuseumiteadur Anni Kreem ning raadioajakirjanik Mari Tarand.

20. märtsist 1972 oli Juhan Viiding abielus Riina Viidinguga. Nende tütar on luuletaja Elo Viiding. ^[1] Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri V lennus olid tema kursusekaaslasteks sellised näitlejad nagu Kersti Kreismann, Tõnis Rätsep, Helle Meri jpt. ^[6]

Kirjandus

Mari Tarand. "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga", Ilmamaa 2008, ISBN 9789985771099
Marin Laak, Aare Pilv. "Juhan Viiding, eesti luuletaja", Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2010, ISBN 9789949446742

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti Teatriliit (2000). "Viiding, Juhan". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28.02.2022.
↑ "Ruja laulud". Ruja koduleht. Vaadatud 28.02.2022.
↑ Marin Laak (29.08.2008). "Juhan Viiding". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
↑ Elo Viiding (05.09.2008). "Juhan Viidingu eitamine". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
↑ Mart Velsker (05.09.2008). "Kindral, aadlik ja Jüri Üdi". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
↑ "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool". Vikipeedia. 2022. Vaadatud 28.02.2022.

Välislingid

Õhtu kahele: Marju Kuut ja Juhan Viiding Eesti Raadio, 1972
Väike luulesaade: Juhan Viiding Eesti Raadio, 1982
Avaleht → Lavastuslik → Juhan Viiding esitab oma loomingut Eesti Raadio, 1987
Trammisõit. Juhan Viiding Eesti Raadio, 1993
Jumalagajätt Juhan Viidinguga Õhtuleht, 1. juuni 1998
Marin Laak Juhan Viiding Sirp, 29. august 2008
Elo Viiding Juhan Viidingu eitamine Sirp, 5. september 2008
Andres Laasik: Vanema õe meenutus poeedi rahutust noorusajast, Eesti Päevaleht, 19. september 2008
Geeniuse lapsepõlve lugu Eesti Ekspress, 19. oktoober 2008
Juhan Viiding Eesti biograafiline andmebaas ISIK

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti Teatriliit (2000). "Viiding, Juhan". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28.02.2022.

[2] "Ruja laulud". Ruja koduleht. Vaadatud 28.02.2022.

[3] Marin Laak (29.08.2008). "Juhan Viiding". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.

[4] Elo Viiding (05.09.2008). "Juhan Viidingu eitamine". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.

[5] Mart Velsker (05.09.2008). "Kindral, aadlik ja Jüri Üdi". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.

[6] "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool". Vikipeedia. 2022. Vaadatud 28.02.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 ==Elukäik==
-Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik [[Paul Viiding]]u ja tõlkija [[Linda Viiding]]u pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis õppis ta [[1968]]–[[1972]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (V lend). Seejärel asus tööle [[Eesti Draamateater|Draamateatrisse]]. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Eesti Teatriliit|url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/viiding_juhan2|pealkiri=Viiding, Juhan|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=2000|vaadatud=28.02.2022}}</ref>
+Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik [[Paul Viiding]]u ja tõlkija [[Linda Viiding]]u pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis õppis ta [[1968]]–[[1972]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (V lend). Seejärel töötas [[Eesti Draamateater|Draamateatrisse]]. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Eesti Teatriliit|url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/viiding_juhan2|pealkiri=Viiding, Juhan|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=2000|vaadatud=28.02.2022}}</ref>
-Aastal [[1980]] kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]].
+[[1980]]. aastal kirjutas ta alla [[40 kiri|40 kirjale]].
 . veebruaril 1995 lõpetas ta elu [[enesetapp|enesetapuga]].
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Juhan Viidingu debüütluulekogu "Aastalaat" avaldati 1971. aastal. Ühiskogu "[[Närvitrükk]]" (koos [[Johnny B. Isotamm]]e, [[Joel Sang]]a ja [[Toomas Liiv]]iga) ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s [[1971]]. aastal. Aastal [[1978]] ilmunud kogu "[[Ma olin Jüri Üdi]]" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all, see sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal [[1980]] ilmus "[[Elulootus]]" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.
-Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks [[Hamlet (tegelane)|Hamlet]] ja [[Peer Gynt]]. <ref name=":0" /> Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi laval temast legendi.
+Juhan Viiding töötas Eesti Draamateatri näitlejana. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, näiteks [[Hamlet (tegelane)|Hamletit]] ja [[Peer Gynt|Peer Gynti]]. <ref name=":0" /> Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi laval temast legendi.
-Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi", 1983; "Suflöör", 1993) ning esinenud lauljana (ansamblis "[[Amor Trio]]" jm). Ta kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste ("Kolm põrsakest ja hea hunt", "Buratino", "Kabaree"). <ref name=":0" />
+Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi", 1983; "Suflöör", 1993) ning esinenud lauljana (ansamblis [[Amor Trio]] jm). Ta kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste ("Kolm põrsakest ja hea hunt", "Buratino", "Kabaree"). <ref name=":0" />
-[[1998]] ilmus mahukas kogumik "[[Kogutud luuletused]]". [[2004]]. aastal ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.
+[[1998]]. aastal ilmus mahukas kogumik "[[Kogutud luuletused]]". [[2004]]. aastal ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.
-Juhan Viidingu luuletekste on korduvalt viisistanud [[Olav Ehala]] ("Vana mehe laul", "Ma mustas öös näen...", filmi "Nukitsamees" originaalmuusika) ja ansambel [[Ruja]] ("Elupõline kaja", "Põhi, lõuna, ida, lääs...", "Omaette“ jpm). <ref>{{Netiviide|url=https://ruja.ee/Laulud/RUJA/|pealkiri=Ruja laulud|väljaanne=Ruja koduleht|vaadatud=28.02.2022}}</ref>
+Juhan Viidingu luuletekste on korduvalt viisistanud [[Olav Ehala]] ("Vana mehe laul", "Ma mustas öös näen...", filmi "Nukitsamees" algupärane muusika) ja ansambel [[Ruja]] ("Elupõline kaja", "Põhi, lõuna, ida, lääs...", "Omaette“ jpm). <ref>{{Netiviide|url=https://ruja.ee/Laulud/RUJA/|pealkiri=Ruja laulud|väljaanne=Ruja koduleht|vaadatud=28.02.2022}}</ref>
 == Luule retseptsioon ==
@@ 27. rida: / 27. rida: @@
 [[Marin Laak]] on väitnud, et Juhan Viidingu looming on täis vastuolusid. Ta üritas oma ajast ees olla, kuid ometigi kujutab tema luule kõige paremini 70ndate ja 80ndate meeleolu. Jüri Üdi ja Juhan Viidingu luuletused on märkamatult osaks saanud meie igapäevaelust. Ka noored õpivad pähe tema luuletusi, tõenäoliselt ei tea paljud neist, kes on sõnade "Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht…!" taga. Viidingu luuleread äratavad meis kõigis äratundmishetki. Eestlane ei armasta nutta ja hädaldada, sellisel moel on ka Viidingu tekstides palju sarkasmi ja valusat huumorit ehk irooniat. Kõik, mida luuletaja tahab öelda, paneb ta kirja oma luulesse, selline oli ka Juhan. <ref>{{Netiviide|autor=Marin Laak|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viiding/|pealkiri=Juhan Viiding|väljaanne=Sirp|aeg=29.08.2008|vaadatud=15.03.2022}}</ref>
-Juhan Viidingu tütar luuletaja [[Elo Viiding]] on öelnud, et on raske ette kujutada Juhanit kirjutamas kellestki teisest peale enda. Tegu ei ole pealiskaudsuse, hoolimatuse või isekusega, kuid Juhaniga suhtlemine eeldas teatavat samastumist, loomelaadile sarnanemist ning sisse- ja kaasaelamist. Elo Viidingu arvates on Juhani loojanatuuri juures kõige huvitavam nähtus eitamine, mis kõige lihtsamalt tähendab jaatamise vastandit. Üks eitus Viidingu luules on näiteks ühtsuse ehk ühtse ammendava tähenduse ja tõlgendamise eitamine. Paljud tema luule lugejad väidavad, et tema luuletustel on sõnum ning ta on teatud mõttes "sõnumitooja", kuid vähesed neist oskavad konkreetselt öelda, mis on see sõnum ning tõde, millest Juhan kirjutab. Võimalusi on palju. <ref>{{Netiviide|autor=Elo Viiding|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viidingu-eitamine/|pealkiri=Juhan Viidingu eitamine|väljaanne=Sirp|aeg=05.09.2008|vaadatud=15.03.2022}}</ref>
+Juhan Viidingu tütar luuletaja [[Elo Viiding]] on öelnud, et on raske ette kujutada Juhanit kirjutamas kellestki teisest peale enda. Tegu ei ole pealiskaudsuse, hoolimatuse või isekusega, kuid Juhaniga suhtlemine eeldas teatavat samastumist, loomelaadiga sarnanemist ning sisse- ja kaasaelamist. Elo Viidingu arvates on Juhani loojanatuuri juures kõige huvitavam nähtus eitamine, mis kõige lihtsamalt tähendab jaatamise vastandit. Üks eitus Viidingu luules on näiteks ühtsuse ehk ühtse ammendava tähenduse ja tõlgendamise eitamine. Paljud tema luule lugejad väidavad, et tema luuletustel on sõnum ning ta on teatud mõttes "sõnumitooja", kuid vähesed neist oskavad konkreetselt öelda, mis on see sõnum ning tõde, millest Juhan kirjutab. Võimalusi on palju. <ref>{{Netiviide|autor=Elo Viiding|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viidingu-eitamine/|pealkiri=Juhan Viidingu eitamine|väljaanne=Sirp|aeg=05.09.2008|vaadatud=15.03.2022}}</ref>
 [[Mart Velsker|Mart Velskri]] Viidingu ''alter ego'' Jüri Üdi käsitluses on välja toodud, et Üdi eitab kõike militaarset. Tema patsifistlik meelelaad avaldub nii tema luules kui ka lähedaste mälestustes. Näiteks on filosoof [[Rein Ruutsoo]] maininud oma päevikus Üdi viha militarismi vastu. Üdile on sõda ja vägivald vastukarva, sellist meelestust ilmestavad näiteks luuletused "Tagala", "Sõda", "Sõja eelõhtul", "Klaperjaht" jpt. Militarismivastasust võib võtta ka laiemalt süsteemivastase positsioonina. Poliitilist allegooriat ja varjatud ridadevahelisi mõtteid leidub tema luules küll. Teatud paralleeli võib tõmmata Üdi ning isamaalisuse ja eestiaegsuse vahel, kuid on ekslik tema loomingut käsitleda rahvusliku vastupanuluulena. <ref>{{Netiviide|autor=Mart Velsker|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kindral-aadlik-ja-j-ri-di/|pealkiri=Kindral, aadlik ja Jüri Üdi|väljaanne=Sirp|aeg=05.09.2008|vaadatud=15.03.2022}}</ref>