Mine sisu juurde

Juhan Viiding: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin uut infot (nt luule retseptsioon) ja viiteid.
Viidete loend
60. rida: 60. rida:
== Viited ==
== Viited ==


{{JÄRJESTA:Viiding, Juhan}}
# Eesti Teatriliit. „Viiding, Juhan“. Eesti Entsüklopeedia, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2016. Vaadatud 28.02.2022.
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
# Ruja koduleht. „Ruja laulud“. Vaadatud 28.02.2022.
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
# Laak, Marin 2008. Juhan Viiding. Sirp, 29.08.
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
# Viiding, Elo 2008. Juhan Viidingu eitamine. Sirp, 05.09.
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
# Velsker, Mart 2008. Kindral, aadlik ja Jüri Üdi. Sirp, 05.09.
[[Kategooria:Vabasurmad]]
# Vikipeedia. „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool“. 2022. Vaadatud 28.02.2022.
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]
[[Kategooria:Surnud 1995]]
<references />
== Välislingid ==


== Välislingid ==
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/ohtu-kahele-ohtu-kahele-marju-kuut-ja-juhan-viiding Õhtu kahele: Marju Kuut ja Juhan Viiding] Eesti Raadio, 1972
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/ohtu-kahele-ohtu-kahele-marju-kuut-ja-juhan-viiding Õhtu kahele: Marju Kuut ja Juhan Viiding] Eesti Raadio, 1972
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/vaike-luulesaade-juhan-viiding Väike luulesaade: Juhan Viiding] Eesti Raadio, 1982
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/vaike-luulesaade-juhan-viiding Väike luulesaade: Juhan Viiding] Eesti Raadio, 1982
79. rida: 83. rida:
* [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4331 Juhan Viiding] Eesti biograafiline andmebaas ISIK
* [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4331 Juhan Viiding] Eesti biograafiline andmebaas ISIK
{{Vikitsitaat}}
{{Vikitsitaat}}

{{JÄRJESTA:Viiding, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Vabasurmad]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]
[[Kategooria:Surnud 1995]]

Redaktsioon: 21. märts 2022, kell 18:02

Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 Tallinn21. veebruar 1995 Rapla) oli eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja.

Elukäik

Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis õppis ta 19681972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris (V lend). Seejärel asus tööle Draamateatrisse. [1]

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

21. veebruaril 1995 lõpetas ta elu enesetapuga.

Looming

Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Viiding on avaldanud 8 luulekogu, viimane luulekogu ilmus postuumselt. [1]

Juhan Viidingu debüütluulekogu "Aastalaat" avaldati 1971. aastal. Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all, see sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.

Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. [1] Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi laval temast legendi.

Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi", 1983; "Suflöör", 1993) ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Ta kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste ("Kolm põrsakest ja hea hunt", "Buratino", "Kabaree"). [1]

1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud luuletused". 2004. aastal ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.

Juhan Viidingu luuletekste on korduvalt viisistanud Olav Ehala ("Vana mehe laul", "Ma mustas öös näen...", filmi "Nukitsamees" originaalmuusika) ja ansambel Ruja ("Elupõline kaja", "Põhi, lõuna, ida, lääs...", "Omaette“ jpm). [2]

Luule retseptsioon

Juhan Viidingu olemust ja luulet on püüdnud kirjeldada ning analüüsida kümned kirjandus- ja kultuuriinimesed.

Marin Laak on väitnud, et Juhan Viidingu looming on täis vastuolusid. Ta üritas oma ajast ees olla, kuid ometigi kujutab tema luule kõige paremini 70ndate ja 80ndate meeleolu. Jüri Üdi ja Juhan Viidingu luuletused on märkamatult osaks saanud meie igapäevaelust. Ka noored õpivad pähe tema luuletusi, tõenäoliselt ei tea paljud neist, kes on sõnade "Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht…!" taga. Viidingu luuleread äratavad meis kõigis äratundmishetki. Eestlane ei armasta nutta ja hädaldada, sellisel moel on ka Viidingu tekstides palju sarkasmi ja valusat huumorit ehk irooniat. Kõik, mida luuletaja tahab öelda, paneb ta kirja oma luulesse, selline oli ka Juhan. [3]

Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding on öelnud, et on raske ette kujutada Juhanit kirjutamas kellestki teisest peale enda. Tegu ei ole pealiskaudsuse, hoolimatuse või isekusega, kuid Juhaniga suhtlemine eeldas teatavat samastumist, loomelaadile sarnanemist ning sisse- ja kaasaelamist. Elo Viidingu arvates on Juhani loojanatuuri juures kõige huvitavam nähtus eitamine, mis kõige lihtsamalt tähendab jaatamise vastandit. Üks eitus Viidingu luules on näiteks ühtsuse ehk ühtse ammendava tähenduse ja tõlgendamise eitamine. Paljud tema luule lugejad väidavad, et tema luuletustel on sõnum ning ta on teatud mõttes "sõnumitooja", kuid vähesed neist oskavad konkreetselt öelda, mis on see sõnum ning tõde, millest Juhan kirjutab. Võimalusi on palju. [4]

Mart Velskri Viidingu alter ego Jüri Üdi käsitluses on välja toodud, et Üdi eitab kõike militaarset. Tema patsifistlik meelelaad avaldub nii tema luules kui ka lähedaste mälestustes. Näiteks on filosoof Rein Ruutsoo maininud oma päevikus Üdi viha militarismi vastu. Üdile on sõda ja vägivald vastukarva, sellist meelestust ilmestavad näiteks luuletused "Tagala", "Sõda", "Sõja eelõhtul", "Klaperjaht" jpt. Militarismivastasust võib võtta ka laiemalt süsteemivastase positsioonina. Poliitilist allegooriat ja varjatud ridadevahelisi mõtteid leidub tema luules küll. Teatud paralleeli võib tõmmata Üdi ning isamaalisuse ja eestiaegsuse vahel, kuid on ekslik tema loomingut käsitleda rahvusliku vastupanuluulena. [5]

Luulekogud

  • "Aastalaat" (1971)
  • "Närvitrükk" (LR, 1971)
  • "Selges Eesti keeles" (1974)
  • "Ma olin Jüri Üdi" (1978)
  • "Elulootus" (1980)
  • "Tänan ja palun" (1983)
  • "Osa" (1991)
  • "Kogutud luuletused" (1998)

Tunnustus

Isiklikku

Juhan Viidingu isa oli kirjanik Paul Viiding ja ema tõlkija Linda Viiding. Tema õed olid viiuldaja Reet Sein, näitleja ja muuseumiteadur Anni Kreem ning raadioajakirjanik Mari Tarand.

20. märtsist 1972 oli Juhan Viiding abielus Riina Viidinguga. Nende tütar on luuletaja Elo Viiding. [1] Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri V lennus olid tema kursusekaaslasteks sellised näitlejad nagu Kersti Kreismann, Tõnis Rätsep, Helle Meri jpt. [6]

Kirjandus

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Teatriliit (2000). "Viiding, Juhan". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 28.02.2022.
  2. "Ruja laulud". Ruja koduleht. Vaadatud 28.02.2022.
  3. Marin Laak (29.08.2008). "Juhan Viiding". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
  4. Elo Viiding (05.09.2008). "Juhan Viidingu eitamine". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
  5. Mart Velsker (05.09.2008). "Kindral, aadlik ja Jüri Üdi". Sirp. Vaadatud 15.03.2022.
  6. "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool". Vikipeedia. 2022. Vaadatud 28.02.2022.

Välislingid