Kalevala rahvusrajoon: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
| vapi_link = |
| vapi_link = |
||
| pindala = 13 300 |
| pindala = 13 300 |
||
| elanikke = |
| elanikke = |
||
| keskuse_nimetus = Keskus |
| keskuse_nimetus = Keskus |
||
| keskuse_nimi = [[Kalevala (Karjala)|Kalevala]] |
| keskuse_nimi = [[Kalevala (Karjala)|Kalevala]] |
||
Redaktsioon: 11. märts 2020, kell 09:59
| Kalevala rahvusrajoon | |
|---|---|
|
| |
|
vene Калевальский национальный район (Kalevalski natsionalnõi rajon)
| |
|
soome Kalevalan kansallinen piiri | |
|
karjala ? | |
|
| |
| Pindala: 13 300 km² | |
Elanikke: 11 860 (1989)[1]  | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
| Keskus: Kalevala | |
 |
Kalevala rahvusrajoon on haldusüksus Venemaal Karjala Vabariigis.
Rajoonikeskuse endine nimi on Uhtua.
2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kalevala rahvusrajooni elanikest venelasi 46,34%, karjalasi 35,94%, valgevenelasi 9,83%, ukrainlasi 3,24% ja muudest rahvustest inimesi 4,65%.[2]
Juškozero
on Karjala vanemaid asulaid. 700 elanikuga küla 7 tänavat ääristavad veekogude kaldaid. Kui kogu Karjalas on soomeugrilasi alla 15%, siis siin on neid 70%. Küla on hoolikalt säilitanud oma emakeelt. Algklassides õpitakse kohustuslikus korras karjala keelt. Külal on oma käsitöökeskus. Austatakse vanu kombeid, rahvalaulu ja tantse. Korraldatakse folkloorifestivale. Etnilise omapäraga säravaid meistreid leiab nii kangastelgede tagant kui ka paadimeistrite seast. Karjala paat on kõrge ninaga, üle 5 meetri pikk, et kiires voolus lainet valitseda.
Lisalugemist
- Aleksander Kaasik "Vabaduse mõtteis Karjalas" ISBN 978-9949-30-997-9