Püüton: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välisallikad *== +== Välislingid ==) |
Oli levila parandasin levialaks |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
*†''[[Python maurus]]'' <small>Rage, 1976</small>. |
*†''[[Python maurus]]'' <small>Rage, 1976</small>. |
||
== |
== Leviala == |
||
Need [[kägistajamadu|kägistajamaod]] on levinud [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Austraalia]]s. |
Need [[kägistajamadu|kägistajamaod]] on levinud [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Austraalia]]s. |
||
Redaktsioon: 15. veebruar 2020, kell 09:43
| Püüton | |
|---|---|
 Kuningpüüton | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Ülemsugukond |
Pythonoidea |
| Sugukond |
Püütonlased Pythonidae |
| Perekond |
Püüton Python Daudin, 1803 |
Püüton (Python) on maoperekond.[1]
Klassifikatsioon
Püütonite perekonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised maoliigid[2]:
- Python anchietae Bocage, 1887 – kääbuspüüton
- Python bivittatus Kuhl, 1820
- Python breitensteini Steindachner, 1881
- Python brongersmai Stull, 1938
- Python curtus (Schlegel, 1872) – lühisaba-püüton
- Python kyaiktiyo Zug, Gotte & Jacobs, 2011
- Python molurus (Linnaeus, 1758) – tiigerpüüton
- Python natalensis Smith, 1840
- Python regius (Shaw, 1802) – kuningpüüton
- Python sebae (Gmelin, 1788) – hieroglüüfpüüton
Varem arvati püütoni perekonda ka võrkpüüton (Malayopython reticulatus, sünonüüm Python reticulatus).[3]
Välja surnud
- † Python europaeus Szydlar & Rage 2003
- †Python maurus Rage, 1976.
Leviala
Need kägistajamaod on levinud Aasias, Aafrikas ja Austraalias.
Kirjeldus
Püütonitel on säilinud kaks ühesuurust kopsu ning vaagnakannused.
Püütonitel looduslikke vaenlasi peaaegu pole – nende suurimateks vaenlasteks on inimesed.
Emased püütonid on munejad ja osade autorite järgi esineb neil teatud määral ka lõimetishoole – nad valvavad, kaitsevad ning soojendavad (hauduvad) munetud mune.
Viited
- ↑ Loomade elu, 5:251.
- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Python Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 22.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ Loomade elu, 5: 253
Välislingid
- Sissekanne ADW-s
- Sissekanne ITIS-es
- Sissekanne IUCN-is
- Sissekanne NCBI Taxonomy database-s
- Sissekanne roomajate andmebaas-is
- Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 25, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
- Michael E. Dorcas, John D. Willson, Invasive Pythons in the United States: Ecology of an Introduced Predator, University of Georgia Press, 2011, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.12.2013) (inglise keeles)