Informatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. oktoober 2019, kell 07:43

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid. Selles tähenduses nimetatakse informatsiooni ka teabeks või infoks.

Eri valdkondade terminoloogias võib terminil "informatsioon" olla erinev tähendus, kusjuures informatsiooni võidakse andmetest, teabest ja infost eristada.

Informatsiooniteooria

Pikemalt artiklis Informatsiooniteooria

Informatsiooni saab vaadelda kui määramatuse vähenemist. Informatsiooni hulk on pöördvõrdelises sõltuvuses mingi sündmuse toimumise tõenäosusega.

Infotehnoloogia

Infotehnoloogias mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda.

Küberneetika

Küberneetikas mõeldakse informatsiooni ehk info all teateid, mille kaudu on seotud juhtimissüsteemi elemendid või alamsüsteemid. Informatsiooni kandjad on signaalid, mis näitavad juhitava süsteemi olekut (väljundinfo) ja mille abil toimub süsteem juhtimine nii väljastpoolt (sisendinfo) kui ka – iseregulatsiooni korral – süsteemisiseselt (tagasisideinfo).

Füüsika

Vormid, materjalid, nähtused, kehad, ehk ainelised ja mitteainelised informatsioonikogumid on energiahulk , mille lähteaineks on kõikehõlmav informatsioon, mis kõik on omavahelises ühenduses.

Geograafia

Eesti geograafid eristavad teabe ja informatsiooni mõistet.

Teave on andmed korrastamata kujul. See tähendab, et teave pole kohe arvutil analüüsitav ega töödeldav. Näiteks kui me otsime sõnastikust mingi sõna tähendust, siis me saame midagi teada ehk teavet; seda teadmist pole võimalik arvutiga töödelda enne, kui ta on tõlgitud masinkoodi. Teave ei pruugi olla meile mõistetav. Näiteks hiina kirjas tekst on keskmise eestlase jaoks teave, kuid hiina kirja tundva inimese ajus tekib selle põhjal informatsioon. Seega teave ei ole alati teadmine.

Informatsioon on teadmus ehk ajus tekkinud teadmine. Informatsiooni ei saa talletada paberile ega mingile muule eluta andmekandjale. Informatsioon tekib näiteks inimese ajus, kui ta loeb ajalehte ja saab sealt midagi teada. Ajalehes sisalduv teave ei pruugi muutuda informatsiooniks. Näiteks lugemisoskuseta inimene ei saa tekstist informatsiooni.

Teabe roll organisatsioonis on

teadmiste hankimise allikas;
uuenduste läbiviimise vahend;
teadmusjuhtimise alus ja vahend.

Filosoofia

Vaata ka

Kirjandus

James Gleick. Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus, Äripäeva kirjastus: 2014. ISBN 9789949523320

Välislingid

Villu Päärt: "Kui palju on inimkonna käsutuses infot?" Novaator, 11. veebruar 2011

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
-okge okjhgjhgjj
+'''Informatsiooni''' all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud [[andmed|andmeid]] ja [[teade|teateid]]. Selles tähenduses nimetatakse informatsiooni ka '''teabeks''' või '''infoks'''.
+Eri valdkondade terminoloogias võib terminil "informatsioon" olla erinev tähendus, kusjuures informatsiooni võidakse andmetest, teabest ja infost eristada.
-hj
-h
-hd
+==Informatsiooniteooria==
-hg
+{{Vaata|Informatsiooniteooria}}
-gh
+Informatsiooni saab vaadelda kui määramatuse vähenemist.
+Informatsiooni hulk on pöördvõrdelises sõltuvuses mingi sündmuse toimumise tõenäosusega.
+==Infotehnoloogia==
+Infotehnoloogias mõistetakse '''informatsiooni''' all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda.
+==Küberneetika==
+[[Küberneetika]]s mõeldakse informatsiooni ehk '''info''' all teateid, mille kaudu on seotud [[juhtimissüsteem]]i elemendid või [[alamsüsteem]]id. Informatsiooni kandjad on [[signaal]]id, mis näitavad juhitava [[süsteem]]i olekut ([[väljundinfo]]) ja mille abil toimub süsteem [[juhtimine (küberneetika)|juhtimine]] nii väljastpoolt ([[sisendinfo]]) kui ka – [[iseregulatsioon]]i korral – süsteemisiseselt ([[tagasisideinfo]]).
+==Füüsika==
+Vormid, materjalid, nähtused, kehad, ehk ainelised ja mitteainelised informatsioonikogumid on energiahulk , mille lähteaineks on kõikehõlmav informatsioon, mis kõik on omavahelises ühenduses.
+==Geograafia==
+Eesti [[geograaf]]id eristavad teabe ja informatsiooni mõistet.
+'''Teave''' on [[andmed]] korrastamata kujul. See tähendab, et teave pole kohe [[arvuti]]l analüüsitav ega töödeldav. Näiteks kui me otsime sõnastikust mingi sõna tähendust, siis me saame midagi teada ehk teavet; seda teadmist pole võimalik arvutiga töödelda enne, kui ta on tõlgitud [[masinkood]]i. Teave ei pruugi olla meile mõistetav. Näiteks [[hiina kiri|hiina kirjas]] tekst on keskmise eestlase jaoks teave, kuid hiina kirja tundva inimese ajus tekib selle põhjal informatsioon. Seega teave ei ole alati teadmine.
-hghg
+'''Informatsioon''' on teadmus ehk [[aju]]s tekkinud teadmine. Informatsiooni ei saa talletada [[paber]]ile ega mingile muule [[elu]]ta [[andmekandja]]le. Informatsioon tekib näiteks [[inimene|inimese]] [[aju]]s, kui ta loeb [[ajaleht]]e ja saab sealt midagi teada. Ajalehes sisalduv teave ei pruugi muutuda informatsiooniks. Näiteks lugemisoskuseta inimene ei saa tekstist informatsiooni.
+== Teabe roll organisatsioonis on ==
+* [[Teadmine|teadmiste]] hankimise allikas;
+* uuenduste läbiviimise vahend;
+* [[Teadmusjuhtimine|teadmusjuhtimise]] alus ja vahend.
+==Filosoofia==
+== Vaata ka ==
+*[[Informatsiooniteooria]]
+*[[Infohaldus]]
+*[[Keelefilosoofia]]
+*[[Teabelevi]]
+*[[Kommunikatsioon]]
+*[[Semiootika]]
+== Kirjandus ==
+* James Gleick. ''Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus'', Äripäeva kirjastus: 2014. ISBN 9789949523320
+==Välislingid==
+{{vikisõnaraamatus|informatsioon}}
+{{Vikitsitaat}}
+* [[Villu Päärt]]: [http://www.novaator.ee/ET/it/kui_palju_on_inimkonna_kasutuses_infot "Kui palju on inimkonna käsutuses infot?"] Novaator, 11. veebruar 2011
+[[Kategooria:Infoteadus]]