Mine sisu juurde

Lagle Parek: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Excalceus (arutelu | kaastöö)
269 muudatust
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:


== Osalemine poliitikas ==
== Osalemine poliitikas ==
[[1980. aastad|1980. aastatel]] liitus Lagle Parek [[dissidentlus|dissidentliku]] liikumisega. [[1983]]. aastal mõisteti ta vangi ja saadeti [[Mordva]] nais[[poliitvang]]ide vanglasse<ref>[http://naisteleht.ee/node/6139 Lagle Parek: Kaks korda tapiga Siberisse ja tagasi]</ref>. Neljaaastase vangistuse järel Eestisse naasnud, sai Lagle Parekist [[1987]]. aastal legendaarse [[Hirvepargi miiting]]u korraldajaid.<ref>[[Heiki Suurkask]]. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/hirvepark-koht-kus-vaba-mote-murdis-labi?id=51097669 Hirvepark — koht, kus vaba mõte murdis läbi] Eesti Päevaleht, 18. august 2007 (vaadatud 16.03.2019)</ref> Ta oli Nõukogude Liidu esimese opositsioonipartei, [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]], asutajaliige [[1988]]. aastal ja selle esimees neli aastat. Ta on jätkanud eelmisele vastava põhiliiniga parteide liitumisel tekkinud [[Isamaaliit|Isamaaliidus]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonnas]].
[[1980. aastad|1980. aastatel]] liitus Lagle Parek [[dissidentlus|dissidentliku]] liikumisega. [[1983]]. aastal mõisteti ta vangi ja saadeti [[Mordva]] nais[[poliitvang]]ide vanglasse<ref>[http://naisteleht.ee/node/6139 Lagle Parek: Kaks korda tapiga Siberisse ja tagasi]</ref>. Neljaaastase vangistuse järel Eestisse naasnud Lagle Parekist sao [[1987]]. aastal [[Hirvepargi miiting]]u üks korraldajaid.<ref>[[Heiki Suurkask]]. [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/hirvepark-koht-kus-vaba-mote-murdis-labi?id=51097669 Hirvepark — koht, kus vaba mõte murdis läbi] Eesti Päevaleht, 18. august 2007 (vaadatud 16.03.2019)</ref> Ta oli Nõukogude Liidu esimese opositsioonipartei, [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]], asutajaliige [[1988]]. aastal ja selle esimees neli aastat. Ta on jätkanud eelmisele vastava põhiliiniga parteide liitumisel tekkinud [[Isamaaliit|Isamaaliidus]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonnas]].


[[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta Eesti presidendivalimistel]] sai Parek 19 837 häält ehk 4,2332% häältest. Ta on tegev olnud Tallinna Linnavolikogus ja Pirita Halduskogus.
[[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta Eesti presidendivalimistel]] sai Parek 19 837 häält ehk 4,2332% häältest. Ta on tegev olnud Tallinna Linnavolikogus ja Pirita Halduskogus.

Redaktsioon: 20. august 2019, kell 16:06

Lagle Parek esinemas 28. septembril 2013 Estonia kontserdisaalis konverentsil "ERSP 25 – milleks meile erakonnad?"
Fail:Lagle Parek 17.04.1988 Raadil Tartu Muinsuskaitsepäevade ajal esinemas.jpg
Lagle Parek 17. aprillil 1988 oma 47. sünnipäeval Raadil Tartu Muinsuskaitsepäevade ajal esinemas

Lagle Parek (sündinud 17. aprillil 1941 Pärnus) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Parek kuulub Isamaa erakonda. Ta oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees aastail 1988–1992. Ta oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1992–1993 oli Lagle Parek Eesti Vabariigi siseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Lagle Parek on aastast 1997 heategevusühingu Caritas Eesti MTÜ asutajaid, selle juhatuse liige ja tegevjuht. Viimastel aastatel on ta tegelnud Eestit läbiva, Piritalt Vastseliinani ulatuva kultuuri- ja loodusväärtuslikke paiku läbiva palverännutee rajamisega.[1]

Elukäik

Kuigi Lagle Parek koolitee pidi algama Pärnus, tuli tal viis esimest aastat koolis käia Venemaal Novosibirski oblastis. Ta küüditati seitsmeaastasena 1949. aasta märtsis koos õe Eva-Marju (vabadusvõitleja Heiki Ahoneni ema), ema Elsbeti ja vanaema Annaga (näitleja Anna Markus) Siberisse, kus ta oli vanaemaga asumisel neli aastal, sest ema toodi peagi Siberist Eestisse tagasi ja pandi vangi. Lagle Pareki isa Karl Parek oli Eesti Vabariigi kaadriohvitser ja ema Elsbet Parek (Markus) oli Pärnu muuseumi direktor.

Pärast naasmist lõpetas Lagle Parek 1960. aastal Tallinna Ehitustehnikumi, mille järel töötas paarkümmend aastat Maaehitusprojektis, Kultuuriväärtuste Projekteerimise Instituudis jm.

Osalemine poliitikas

1980. aastatel liitus Lagle Parek dissidentliku liikumisega. 1983. aastal mõisteti ta vangi ja saadeti Mordva naispoliitvangide vanglasse[2]. Neljaaastase vangistuse järel Eestisse naasnud Lagle Parekist sao 1987. aastal Hirvepargi miitingu üks korraldajaid.[3] Ta oli Nõukogude Liidu esimese opositsioonipartei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, asutajaliige 1988. aastal ja selle esimees neli aastat. Ta on jätkanud eelmisele vastava põhiliiniga parteide liitumisel tekkinud Isamaaliidus ja Isamaa Erakonnas.

1992. aasta Eesti presidendivalimistel sai Parek 19 837 häält ehk 4,2332% häältest. Ta on tegev olnud Tallinna Linnavolikogus ja Pirita Halduskogus.

Tunnustused

Temast

  • Lagle Parekit kujutatakse Irina Ratušinskaja venekeelsest käsikirjast soome ja eesti keelde tõlgitud dokumentaalse koega raamatus "Hall on lootuse värv" (1991; soome keeles "Harmaa on toivon väri", 1988), kus autor kirjeldab inimõigusaktivistide elu Nõukogude Liidu vangilaagrites.

Kirjandus

Publikatsioonid

Mälestusteraamat

  • "Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused". Kirjastus Kunst, Tallinn 2010, 424 lk

Välislingid

  • Lagle Parek: Tõde on see, mis teeb vabaks. Intervjuu Jaanika Kressale [1] – Kultuur ja Elu 2002, nr. x
  • Enn Hallik. Lagle Parek: Eesti iseseisvuse võtme leidsime Pärnu Rannapargis [2] – Pärnu Postimees 30. aprill 2005
  • Lagle Parek: mõttetalgutel peaks poliitikud kuulama, mitte rääkima [3] – e24.ee, 25. aprill 2009
  • Lagle Parek: Kaks korda tapiga Siberisse ja tagasi [4] – Naisteleht 30. aprill 2009
  • Lagle Parek: Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan [5] – Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogi 7.juuni 2010
  • Lagle Parek uurib Eesti mõjukaid pühapaiku [6] – Eesti Kirik 10. mai 2011
  • Verni Leivak. Lagle Parek: Luksus on olla vaba [7] – Postimees 20. august 2011
  • Vabariigi aastapäeva külaliseks oli vilistlane Lagle Parek [8] – Tallinna tehnikakõrgkooli koduleht 25. veebruar 2013
  • Lagle Parek elab kloostris: sain aru, et keegi pole suures vaimustuses, et ma nunnaks tahan hakata [9] – Ajakiri Naisteleht+ 21. mai 2015
  • Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi [10] – Külauudis.ee 28. jaanuar 2016
  • Lagle Parek rajas Eestisse 400 km pikkuse palverännutee [11] – Delfi.ee 08. märts 2016
  • Lagle Parek: okupatsioonis on lihtsam, vabaduses aga parem elada! [12] – Õhtuleht 16. aprill 2016
  • Raul Ranne. Lagle Parek: paavstiga kohtudes aeg peatus. Hakkasin katoliiklaseks [13] – Laupäevaleht 22. aprill 2016
  • Liina Raudvassar. Lagle Parek: Liigne mugavus soodustab lodevust [14] – Eesti Kirik 22. veebruar 2017
  • Sulev Oll. Kunagine poliitvang Lagle Parek: mul pole julge olemise jaoks vaja olnud erilist pingutust [15] – Maaleht 30. august 2018
  • Annika Poldre. Lagle Parek: Kõige tähtsam ei ole maine rikkus [16] – Pärnu Postimees 22. detsember 2018
  • Lagle Parek: Eesti inimesed ei jagune "õigeteks" ja "valedeks" [17] – Eesti Uudised 17. märts 2019
  • Teet Korsten Lagle Parek: kui oled saavutanud midagi mis tundub võimatu, on rahulolu tõeliselt suur [18] – Põhjarannik 23. märts 2019
  • Lagle Parek: ma ei nutnud küüditamisel, kuigi olin vaid 7-aastane. Ja ei ole ka hiljem KGB käes nutnud. Mitte pisaratki" [19] – Eesti Päevaleht 29. märts 2019
  • Mälumäng. Palju õnne, Lagle Parek! [20] – Õhtuleht 17. aprill 2019
  • Lagle Parek: Ma ei ole kunagi tundnud, et olen jäänud millestki ilma ainuüksi seetõttu, et ole naine [21] – Õhtuleht (Anne & Stiil), 17. juuni 2019
  • Lagle Parek (ülevaade elust ja tegevusest) [22]

Helisalvestised, fotod, filmid, videod

  • Saade "Tüüp" [23] – Raadio 2 17. august 1994
  • Foto: Püha Birgitta ordu liige Lagle Parek [24] Tallinn, 3. september 2001
  • Lagle Pareki kõne konverentsil "20 aastat Mart Laari esimesest valitsusest" 20.10.2012 [25] – YouTube 23. oktoober 2012
  • Lagle Parek [26] – ERR arhiiv, saade "Vastutuult" 24. november 2005
  • "Lagle Pareki palverännutee" [27] – Saade "Radar" 8. märts 2016
  • Lagle Parek: Mida teeb hea kodanik siis, kui olukord näib lootusetu? [28] – MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik konverentsil "Ausa Eesti eest" Rahvusraamatukogu kuppelsaalis 20. detsembril 2011
  • Teie arvamus, palun? Lagle Parek [29] – Tallinna TV 18. veebruar 2016. Saatejuht Jakko Väli
  • Lagle Parek: aeg oli süütutest loosungitest tõsiseks minna![30] – Video. Postimees 23. august 2017
  • Oliver Kahu. Lagle Parek: ajaloost ei saa kunagi liiga palju rääkida [31] – ERR portaal 23. august 2018
  • Monument to the victims of communism opened in Estonia. 23 August 2018, Estonia, Tallinn: Estonian dissident Lagle Parek stands at the Memorial to the Victims of Communism. [32]
  • Lagle Parek [33] - ERR arhiiv, Vikerraadio saatesari "Minu eriline elu" 9. oktoober 2018
  • Kinno jõuab film Lagle Parekist [34] Jaan Kolbergi ja Meelika Lehola dokumentaalfilm "Lagle rännakud" (Teade ja treiler). err.ee 6. veebruar 2019
  • Madis Veltman. Esilinastus dokumentaalfilm kunagisest poliitvangist Lagle Parekist. [35] – Eesti Päevaleht 14. jaanuar 2019
  • Lagle Parek: tänases poliitikas kuluksid ära inimesed, kellel on kogemus esimesest valitsusest [36] – Õhtuleht, 18. veebruar 2019

Viited

  1. ↑ Lagle Parek rajas Eestisse 400 km pikkuse palverännutee www.DELFI.ee, 8. märts 2016 (vaadatud 16.03.2019)
  2. ↑ Lagle Parek: Kaks korda tapiga Siberisse ja tagasi
  3. ↑ Heiki Suurkask. Hirvepark — koht, kus vaba mõte murdis läbi Eesti Päevaleht, 18. august 2007 (vaadatud 16.03.2019)
  4. ↑ "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale" menu.err.ee, 20. august 2018 (vaadatud 16.03.2019)
  5. ↑ IRL kuulutas aasta tegijaks Lagle Pareki uudised.err.ee, 8. veebruar 2014 (vaadatud 16.03.2019)
Eelnev
Robert Närska 		Eesti siseminister
1992–1993 		Järgnev
Heiki Arike
Kuni 1940. aastani
Eksiilis
Alates 1990. aastast
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lagle_Parek&oldid=5431075"