Müncheni Bayern

Müncheni Bayern

[[Pilt:|frameless|]]
Täisnimi	Fußball-Club Bayern München e. V.
Hüüdnimi	Die Roten (Punased), "Die Bayern" (Baierlased)
Lühend	FCB
Asutatud	27. veebruaril 1900
Väljak	Allianz Arena
Mahutavus	75 000
Peatreener	Willy Sagnol
Liiga	Bundesliga
2016–17	1. koht
Internet	Klubi koduleht
Enim mänge	Oliver Kahn (632)
Parim väravalööja	Gerd Müller (525)
Kodus Võõrsil

Müncheni Bayern (ametlikult Fußball-Club Bayern München e. V.) on Saksamaa spordiklubi, mis tegutseb Baieris Müncheni linnas. See on kõige enam tuntud kui professionaalne jalgpalliklubi, mis mängib Bundesligas (Saksamaa kõrgeim jalgpalliliiga) ja on edukaim klubi, olles võitnud 27 liigatiitlit ja 18 Saksamaa karikat.

Klubi asutasid 1900. aastal 11 sportlast Franz Johni juhtimisel. Kuigi Bayern võitis oma esimese meistritiitli juba 1932. aastal, ei valitud seda aastal 1963 loodud Bundesligasse. Klubi üks võidukamaid perioode oli 1970. aastate keskel, kui Franz Beckenbaueri juhtimise ajal võideti Euroopa Karikas (praegune UEFA Meistrite Liiga) 3 korda järjest (aastatel 1974–1976). Viimastel aastatel on Müncheni Bayern võitnud pooled viimasest kümnest Bundesliga tiitlist, mistõttu on Bayern Saksamaa edukaim jalgpalliklubi. Klubi viimane rahvusvaheline tiitel (Intercontinental Cup) võideti 2001, samal aastal kui Euroopa karikas. Hiljem sai Müncheni Bayern järjekordselt Euroopa karika omanikuks.

Alates 2005–2006 hooaja algusest on Bayerni kodustaadion Allianz Arena. Varem oli meeskond mänginud 33 aastat Müncheni Olümpiastaadionil. Meeskonna värvideks võib nimetada punast ja valget ning klubi embleem on Baieri värvides. Bayerni klubil on ametlikult 166 187 fänni. Lisaks on maailmas 2764 registreeritud fänniklubi, milles on kokku 192 160 liiget. Klubil on lisaks jalgpallile ka muud osakonnad: male, käsipall, korvpall, kergejõustik, keegel ja lauatennis. Olemas on ka kohtunike osakond ja lisaks seeniorite jalgpall rohkem kui 1100 aktiivse liikmega. Seeniorite jalgpalliklubi on alates 2002. aastast juriidiliselt eraldiseisev.

Ajalugu

FC Bayerni asutasid 1900. aastal Müncheni võimlemisklubi liikmed. Klubi pidas oma esimesed mängud regionaalses Baierimaa liigas. 1926. aastal võideti esimene tiitel – tuldi Lõuna-Saksamaa meistriks. Saavutust korrati kaks aastat hiljem. Esimest tuldi riigi meistriks aastal 1932, kui võideti finaalis Eintracht Frankfurti 2:0.

Adolf Hitleri võimuletulekuga Bayerni areng takerdus. Klubi president ja treener, kes mõlemad olid juudid, lahkusid riigist ning Bayernit hakati halvustavalt nimetama "juutide klubiks". Järgnevatel aastatel vajus Bayern unustusse.

Pärast sõda sai Bayernist Saksa esimese divisjoni lõuna-alagrupi (Oberliga Süd) liige. Aastal 1956 oli klubi veel nii nõrk, et aasta aega tuli mängida madalamal astmel. Järgmisel hooajal oli Bayern aga tagasi Oberligas ning üllatuslikult võideti Saksa karikas. Finaalis alistati 1:0 Fortuna Düsseldorf. Bayern hakkas arenema liiga üheks tugevamaks klubiks, ent muret valmistas majanduslik seis ning 50ndate lõpus tuli tihti pankrotiga silmitsi seista. Appi tuli ettevõtja Roland Endler, kes muretses klubile vajaliku raha. Tänutäheks nimetati Endler neljaks aastaks klubi juhiks. Aastal 1963 liideti Oberligad, et moodustada ühtne üleriiklik Bundesliga. Bayernile ei antud algselt liikmestaatust, kuid kaks aastat hiljem teenis klubi selle välja noorte talentide Franz Beckenbaueri, Sepp Maieri ja Gerd Mülleri abiga.

Bundesliga esimesel hooajal saavutas Bayern kolmanda koha ning võitis karika, tänu millele kvalifitseerus Euroopa karikavõitjate karika turniirile, mille klubi ka aasta pärast võitis. Finaalis alistati Rangers FC. 1967. aastal võitis Bayern taas karika ning 1969. aastal võideti nii Bundesliga kui ka karikas. Märkimisväärne on, et treener Branko Zebec kasutas hooaja jooksul kõigest 13 mängijat.

Aastal 1970 võttis treeneriohjad enda kätte Udo Lattek ning 1972. aastal võideti kolmas meistritiitel. Otsustav matš FC Schalke 04 vastu, mis toimus uhiuuel Müncheni Olümpiastaadionil, oli esimene Bundesliga mäng, mida televisioonis otseülekandena näidati. Bayern saatis Schalke koju tulemusega 5:1 ning kindlustas tiitli. Sama korrati ka järgmisel kahel aastal. Kõrghetk saabus aga 1974. aastal, mil võideti Meistrite karikas. Finaalis alistati kordusmängus Atletico Madrid 4:0. Järgmisel hooajal oli klubi kodumaal edutu, kuid kaitsti Meistrite karikat Leeds Unitedi vastu. Veel aasta hiljem alistati AS Saint-Étienne ning Bayernist sai kolmas klubi, mis oli võitnud Meistrite Karika kolm korda järjest.

Kaheksakümnendad olid Bayerni jaoks platsiväliselt keerulised. Personal vahetus tihti ning tekkisid finantsprobleemid. Bundesliga võideti küll aastatel 1980 ja 1981, kuid sellele järgnesid kaks tiitlita hooaega ning tagasi pöördus endine treener Udo Lattek. 1984. aastal võitis Bayern karika ning pärast seda ka kuue aasta jooksul viis meistritiitlit, sealhulgas 1986. aastal duubli ehk samal hooajal kaks võitu. Euroopas jäid aga kõrgemateks saavutusteks kaks teist kohta Euroopa Karikas.

Bayerni vorm jõudis madalpunktini pärast 1990. aasta meistritiitlit, kui hooajal 1991–1992 lõpetati kõigest viis punkti relegatsioonikohtadest kõrgemal. Võidusoonele saadi taas pärast seda, kui 1993–1994 hooaja teisel poolel sai treeneriks Franz Beckenbauer. Kolmeaastase vaheaja järel võideti taas meistritiitel. Beckenbauer nimetati seejärel klubi presidendiks, ent järgmised treenerid ei suutnud ootuspäraseid tulemusi saavutada. Selle perioodi jooksul pakkusid paljud mängijad kõneainet kõmulehtedele, mistõttu sai klubi hüüdnimeks FC Hollywood. Franz Beckenbauer naasis treenerina ning klubi võitis UEFA Cupi 1996. aastal.

Aastatel 1998–2004 oli klubi treeneriks Ottmar Hitzfeld, kellest sai Bayerni läbi aegade edukaim treener. Tema käe all võideti 4 meistritiitlit, 3 DFB-Pokali ning 2001. aastal ka UEFA Meistrite Liiga. Hitzfeldi hiilgeaeg lõppes 2004. aastal, kui meeskond näitas kehva mängu, kaotades 2. Bundesliga klubile Alemannia Aachenile ning langedes seetõttu ka karikasarjast.

2005–2006 hooaja eel kolis Bayern Allianz Arenale, mida esialgu jagati TSV 1860 Müncheniga. Viimane pidi aga oma osaluse sügava finantskriisi tõttu Bayernile müüma.

Felix Magathi juhtimisel võideti 2004–2005 ja 2005–2006 hooaegadel duubel, kuid treener vallandati 2007. aasta alguses. Peatreeneriks palgati taas Ottmar Hitzfeld.

Hooaeg 2006–2007 oli Bayernile edutu. Liigas saavutati neljas koht, jäädes välja järgmise hooaja Meistrite Liigast. Juhtkond reageeris sellele, ostes mitmeid tähtmängijaid, eesotsas Franck Ribéry, Luca Toni ja Miroslav Klosega. Järgmisel hooajal võideti taaskord Saksamaa karikas ning Bundesliga.

2008. aastal nimetati peatreeneriks Jürgen Klinsmann, kuid ebaeduka hooaja tõttu, mil meeskonda ähvardas taas Meistrite Liigast väljajäämine, asendati ta hooaja viimasteks mängudeks Jupp Heynckesiga, kelle juhtimisel saavutati teine koht.

Alates 2009–2010 hooajast asus peatreeneri kohale hollandlane Louis van Gaal. Ka uus treener sai kriitika osaliseks, kui Bundesligat erakordselt kehvade esitustega alustati. Ka Meistrite Liigas ähvardas juba grupiturniirilt väljalangemine, kuid viimane grupimäng itaallaste Torino Juventuse vastu võideti 4:1 ning sellega kindlustati koht kuueteistkümne parema seas. Järgmisena mindi kokku ACF Fiorentinaga. Fiorentina vastu saavutati kodus 2:1 võit ning võõrsil tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Hoolimata kaotusest pääses Müncheni Bayern võõrsil löödud väravatega edasi. Veerandfinaalis kohtuti Manchester Unitediga ning edasipääs saavutati samade tulemustega. Poolfinaalis alistati koondskooriga 4:0 Lyoni Olympique. 22. mail 2010 astuti Meistrite Liiga finaalisSantiago Bernabéu staadionil vastu Milano Internazionalele, millele tuli alla vanduda tulemusega 2:0.

2010–2011 hooajal kaotati Meistrite Liiga kaheksandikfinaal jällegi Milano Interile. Turniirilt väljalangemine tähendas viimase tiitlilootuse kadumist, kuna välja oli kukutud ka DFB-Pokalist ning Bundesligas võideldi kõigest kolmanda koha eest. Pettumust valmistavad tulemused viisid Louis van Gaali vallandamiseni, hooaja lõpuni määrati asendajaks tema assistent Andries Jonker. 2010. aasta juulist sai peatreeneriks taaskord Jupp Heynckes.

Hooaeg 2011–2012

Hooajal 2011–2012 osales klubi UEFA Meistrite Liiga 2011–12 grupifaasis. Oma alagrupis sai Bayern esimese koha, ainus kaotus tuli viimases, klubi jaoks mitte midagi otsustavas mängus Manchester Cityga. Müncheni Bayerni vastaseks kaheksandikfinaalis sai FC Basel. Šveitsis võitis mängu 1:0 FC Basel. Kodus aga oli Bayern tugevam: mäng lõppes 7:0 võiduga. Veerandfinaalis alistati Olympique de Marseille. Poolfinaalis tuli vastu seista Madridi Realile. Kodus võideti skooriga 2:1 ja võõrsil jäädi sama seisuga alla, mis viis lisaajale, seejärel ka penaltitele. Kokkuvõttes võitis Bayern 3:1 ning viimase, otsustava penalti lõi sisse Bastian Schweinsteiger. See võit viis meeskonna finaali, kus mängiti FC Barcelonat võitnud Chelsea FC-ga. Müncheni Bayern on esimene kodumeeskond, mis jõudis Meistrite Liiga finaali.

Finaalmäng toimus 19. mail. Mängus Chelseaga oli Bayern domineerivam pool, kuid väravani, mille autoriks oli Thomas Müller, jõuti alles 83. minutil. Lõpu eel skooris aga Didier Drogba ainsast Chealsea võidetud nurgalöögist. Bayernil oli neid veidi alla kahekümne. Lisaajal teenis Franck Ribery penalti, kuid Arjen Robben ei suutnud seda realiseerida. Lahing läks penaltitele, kus Chelsea 3:4 võitis. Viimase, otsustava penalti lõi sisse Didier Drogba, kroonides sellega Inglise klubi esmakordselt Euroopa meistriks.

Bundesligas jäi Müncheni Bayern Dortmundi Borussia järel 2. kohale. Saksamaa karikafinaalis jäädi samale meeskonnale alla 5:2 seisuga.

Hooaeg 2012–13

Enne hooaega 2012–2013 lisandusid Bayerni meeskonda Xherdan Shaqiri, Claudio Pizarro, Tom Starke, Dante, Mitchell Weiser, Lukas Raeder ja Mario Mandžukić. Emre Can teenis lepingu esimeeskonnas koos Patrick Weihrauchiga.

Bayern tuli Saksamaa meistriks rekordilise kiirusega, kindlustades meistritiitli juba 28. voorus. 1. juunil võitis Bayern Saksamaa karikafinaalis VfB Stuttgarti tulemusega 3:2. Meistrite liiga poolfinaalis alistati 23. aprillil koduväljakul FC Barcelona 4:0. Korduskohtumises Camp Noul alistati vastane 3:0 ning üldskooriga 7:0 pääseti teist aastat järjest Euroopa klubijalgpalli tähtsaima sarja finaali. Seal alistati kodune rivaal Borussia Dortmund 2:1 ning võideti viiendat korda Meistrite Liiga trofee.

Bayernist sai esimene Saksamaa meeskond, kes on võitnud ühel hooajal nii Bundesliga, DFB-Pokali kui ka Meistrite Liiga. Lisaks võideti hooaja eel ka Saksamaa Superkarikas.

Hooaja keskpaigas sai selgeks, et lepingu lõppedes lahkub Jupp Heynckes peatreeneri kohalt ning tema asendajaks saab endine FC Barcelona treener Pep Guardiola.

Praegune meeskond

Seisuga 21. jaanuar 2017

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija 1 VV Manuel Neuer (kapten) 5 KA Mats Hummels 6 PK Thiago 7 PK Franck Ribéry 8 PK Javi Martínez 9 RÜ Robert Lewandowski 10 PK Arjen Robben 11 PK Douglas Costa 13 KA Rafinha 17 KA Jérôme Boateng

Nr. Positsioon Mängija 18 KA Juan Bernat 23 PK Arturo Vidal 25 RÜ Thomas Müller (asekapten) 26 VV Sven Ulreich 27 KA David Alaba 29 RÜ Kingsley Coman 30 PK Niklas Dorsch 32 PK Joshua Kimmich 35 PK Renato Sanches 40 PK Fabian Benko

Saavutused

• Saksamaa meister (27): 1931–32, 1968–69, 1971–72, 1972–73, 1973–74, 1979–80, 1980–81, 1984–85, 1985–86, 1986–87, 1988–89, 1989–90, 1993–94, 1996–97, 1998–99, 1999–2000, 2000–01, 2002–03, 2004–05, 2005–06, 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17
• DFB-Pokal (18): 1956–57, 1965–66, 1966–67, 1968–69, 1970–71, 1981–82, 1983–84, 1985–86, 1997–98, 1999–2000, 2002–03, 2004–05, 2005–06, 2007–08, 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2015–16
• DFB/DFL-Supercup (6): 1987, 1990, 2010, 2012, 2016, 2017
• DFL-Ligapokal (6): 1997, 1998, 1999, 2000, 2004, 2007
• UEFA Meistrite Liiga / Euroopa karikas (5): 1973–74, 1974–75, 1975–76, 2000–01, 2012–13
• UEFA Euroopa Liiga / UEFA karikas: 1995–96
• UEFA karikavõitjate karikas: 1966–67
• UEFA Superkarikas: 2013
• Kontinentidevaheline karikas: 1976, 2001
• Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused: 2013

Peatreenerid

• Zlatko Čajkovski (1963–1968)
• Branko Zebec (1968–1970)
• Udo Lattek (1970–1975)
• Dettmar Cramer (1975–1977)
• Gyula Lóránt (1977–1979)
• Pál Csernai (1979–1983)
• Reinhard Saftig (1983)
• Udo Lattek (1983–1987)
• Jupp Heynckes (1987–1991)
• Søren Lerby (1991–1992)
• Erich Ribbeck (1993–1994)
• Franz Beckenbauer (1994)
• Giovanni Trapattoni (1994–1995)
• Otto Rehhagel (1995–1996)
• Franz Beckenbauer (1996)
• Giovanni Trapattoni (1996–1996)
• Ottmar Hitzfeld (1998–2004)
• Felix Magath (2004–2007)
• Ottmar Hitzfeld (2007–2008)
• Jürgen Klinsmann (2008–2009)
• Jupp Heynckes (2009)
• Louis van Gaal (2009–11)
• Andries Jonker (2011)
• Jupp Heynckes (2011–2013)
• Pep Guardiola (2013–2016)
• Carlo Ancelotti (2016-2017)

Välislingid

• Koduleht