Majaomanikkude Koda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. mai 2014, kell 10:20

Majaomanikkude Koda (ajakirjanduses ka Majaomanike Koda) oli linnade (kuni 1938. aastani linnade ja alevite) administratiivpiires asuvate kinnisvarade omanike kutsealane omavalitsus Eestis aastail 1935–1940.

Koja seaduse eelnõu esitas Vabariigi Valitsusele 15. detsembril 1934 komisjon, kuhu kuulusid Jaan Masing, Johannes Mürk ja Roman Viederfeldt^[1].

Hääleõigus koja valimisel oli umbes 24 000 majaomanikul, koja heaks võeti maksu 1% ulatuses kinnisvaramaksu suurusest^[2].

Majaomanikkude Kojal oli 60 valitavat liiget. Majaomanikkude Kojal oli õigus valida üks Riiginõukogu liige.

22. mail 1940 kinkis koda Tallinna linnavolikogule eebenipuust vasara^[3].

Majaomanikkude Koja eluviimise komitee (1935)

2. märtsil 1935 määras siseminister Majaomanikkude Koja elluviimise komitee esimeheks Jaan Beereni (RTL 1935, 18).

Koja juhatus (1938)

Esimees Jaan Masing, abiesimees Johan Sepp, abiesimees Johannes Mürk, liikmed Oskar Suursööt, Aksel Mei, August Pahla, Boris Melts, koja sekretär Alfred Rästas.

Koja Tartu osakond (1938)

Esimees Oskar Kangus, liikmed Richard Truupõld, Johannes Müürsepp, Karl Sotnik, Johannes Miitra, osakonna sekretär Tõnis Tambre.

Majaomanikkude Koja liikmete loend

14. ja 15. juulil 1935 valiti Majaomanikkude Koja liikmeteks järgmised isikud:

I valimisringkond (Tallinna linn)

II valimisringkond (Nõmme ja Paldiski linn ning Keila alev):

III valimisringkond (Haapsalu ja Kuressaare linn ning Kärdla alev)

IV valimisringkond (Pärnu linn ning Sindi, Mõisaküla ja Kilingi-Nõmme alev)

V valimisringkond (Valga ja Tõrva linn ning Antsla ja Otepää alev)

VI valimisringkond (Võru ja Petseri linn ning Võõpsu alev)

VII valimisringkond (Viljandi linn ning Mustla ja Suure-Jaani alev)

VIII valimisringkond (Tartu linn ning Elva, Jõgeva, Kallaste ja Mustvee alev)

IX valimisringkond (Paide, Türi ja Põltsamaa linn)

X valimisringkond (Narva linn ühes Narva-Jõesuuga ning Jõhvi alev)

XI valimisringkond (Rakvere ja Tapa linn ning Kunda alev)

Hääleõiguslikke valijaid kokku oli 13 039, neist käis valimas 5699 (43,7%), hääli tühistati 145. Koja liikmete keskmine vanus oli 50,5 aastat, vanim liige oli 69-aastane Karl Vassil Valgast ja noorim 30-aastane Gert Koch Tallinnast (Majaomanikkude koja isiklik koosseis. Vaba Maa, 20. juuli 1935, nr. 169, lk. 3).

Viited

↑ Majaomanike koja seaduse eelnõu esitati valitsusele. Pealinna Teataja, 19. detsember 1934, nr. 98, lk. 1.
↑ Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5
↑ Linnavolikogu langetab otsuseid majaomanike vasaraga. Majaomanike Teataja, 25. mai 1940, nr. 21, lk. 3.

Välislingid

Kirjandus

Majaomanike koja valimine keeruline. Kaja, 26. juuni 1935, nr. 148, lk. 2.
Majaomanikud valivad oma koda. Kaja, 15. juuli 1935, nr. 164, lk. 4.
Majaomanike koja koosseis selgumas. Kaja, 17. juuli 1935, nr. 166, lk. 3.
- Majaomanike koja koosseis selgus. Kaja, 18. juuli 1935, nr. 167, lk. 3.
Üks õhukihvtitaja. Kaja, 5. august 1935, nr. 182, lk. 2.
Majaomanike koda avati. Uus Eesti, 9. oktoober 1935, nr. 22, lk. 5.
Austria liidukantsler huvitatud Eesti majaomanike kojast. Uus Eesti, 1. veebruar 1936, nr. 31, lk. 7.
Majaomanike koja delegatsioon Toompeal. Vaba Maa, 25. märts 1936, nr. 69, lk. 3.
Arvustati majaomanike koja tegevust. Vaba Maa, 2. detsember 1936, nr. 276, lk. 5.

[1] Majaomanike koja seaduse eelnõu esitati valitsusele. Pealinna Teataja, 19. detsember 1934, nr. 98, lk. 1.

[2] Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5

[3] Linnavolikogu langetab otsuseid majaomanike vasaraga. Majaomanike Teataja, 25. mai 1940, nr. 21, lk. 3.

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Majaomanikkude Koda''' (ajakirjanduses ka Majaomanike Koda) oli [[linn]]ade (kuni 1938. aastani linnade ja alevite) administratiivpiires asuvate [[kinnisvara]]de omanike [[kutsealane omavalitsus]] Eestis aastail [[1935]]–[[1940]].
+Koja seaduse eelnõu esitas [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsusele]] 15. detsembril 1934 komisjon, kuhu kuulusid [[Jaan Masing]], [[Johannes Mürk]] ja [[Roman Viederfeldt]]<ref>Majaomanike koja seaduse eelnõu esitati valitsusele. Pealinna Teataja, 19. detsember 1934, nr. 98, lk. 1.</ref>.
 Hääleõigus koja valimisel oli umbes 24 000 majaomanikul, koja heaks võeti maksu 1% ulatuses [[kinnisvaramaks]]u suurusest<ref>Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5</ref>.