Apollo 14: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: lisatud eu:Apollo 14 |
LaaknorBot (arutelu | kaastöö) P r2.7.3rc2) (Robot: lisatud is:Apollo 14 |
||
| 46. rida: | 46. rida: | ||
[[gl:Apollo 14]] |
[[gl:Apollo 14]] |
||
[[ko:아폴로 14호]] |
[[ko:아폴로 14호]] |
||
[[is:Apollo 14]] |
|||
[[it:Apollo 14]] |
[[it:Apollo 14]] |
||
[[he:אפולו 14]] |
[[he:אפולו 14]] |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2013, kell 15:14
Apollo 14 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kaheksanda mehitatud kosmoselennu ja kolmanda mehitatud lennu Kuule.
Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, juhtimismooduli ("Kitty Hawk"; CM-110) piloot Stuart Roosa ja kuumooduli ("Antares"; LM-8) piloot Edgar Mitchell. Shepardile oli see teine kosmosereis, Mitchellile ja Roosale esimene.
Apollo 14 startis 31. jaanuaril 1971 kell 21:03.02 maailmaaja järgi stardirambilt Pad 39A. Meeskond jõudis juhtimismoodulis Maale tagasi 9. veebruaril kell 21:05.00 maailmaaja järgi. Lend kestis kokku 216 tundi, 1 minuti ja 58 sekundit ehk 9 ööpäeva, 1 minuti ja 58 sekundit.
Kuundumispaik oli Fra Mauro kõrgustik (3,65 S, 17,47 W). Kuule jõudsid Shepard ja Mitchell 5. veebruaril kell 9:18.11. Kuult lahkuti 6. veebruaril kell 18:48.42. Kuul viibiti 1 ööpäev ja 9,5 tundi. Otseselt Kuu pinnal viibisid Shepard ja Mitchell kahe peale kokku 9,2 (4,7+4,5) tundi.
Shepardi skafandril olid käte ja jalgade ümber punased triibud, et oleks võimalik kosmonautidel vahet teha. Näiteks Apollo 12 fotodel tekitas suurt segadust see, et kosmonautidel ei olnud võimalik vahet teha. Hiljem kasutati seda meetodit nii Apollo ülejäänud missioonidel kui ka kosmosesüstikute ja Rahvusvahelise kosmosejaama lendudel.
Pinnaseproove võeti Kuult kaasa 43 kg.
Shepard võttis poolsalaja kaasa golfikepi ja -pallid ning tegi Kuul kaks lööki. Ta väitis, et teine pall liikus edasi "miile ja miile ja miile", kuid hiljem leidis, et tegelikult jõudis see 200–400 jardi kaugusele. “Ilmselt olen ma kaugelt kuulsam selle mehena, kes Kuul golfipalli lõi, kui esimese ameeriklasena kosmoses.”
Mitchell tegi teel Kuule mõned volitamata meeltevälise taju eksperimendid. Maale jäänud sõbrad lasksid tal kaarte ära arvata. Äraarvamiste protsent olevat olnud statistilisest keskmisest väiksem.
Stuart Roosa, kes oli nooruses töötanud metsanduses, oli kaasa võtnud mitusada seemet 5 okaspuuliigilt, et kindlaks teha, kas neile mõjub kaaluta olek. Pärast Maale naasmist idanesid seemned normaalselt. Seemneist idanenud puukesi jagati paljudesse kohtadesse üle USA ja mõned välismaalegi. Neid nimetatakse kuupuudeks.
