Ribosoom: erinevus redaktsioonide vahel
Ilme
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
Ribosoomides toimub [[valgu süntees]]. |
Ribosoomides toimub [[valgu süntees]]. |
||
Ribosoomid avastati 1953. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
Iga ribosoom on kaheosaline. Ribosoomi suurus on 18..23nm. |
|||
Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni. |
|||
Ribosoom pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. |
Ribosoom pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. |
||
Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke. |
Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kategooria:Organellid]] |
[[Kategooria:Organellid]] |
Redaktsioon: 15. mai 2012, kell 16:38
Ribosoom on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest.
Ribosoomides toimub valgu süntees.
Ribosoomid avastati 1953.
Iga ribosoom on kaheosaline. Ribosoomi suurus on 18..23nm.
Ühes rakus ulatub nende arv tuhandeteni.
Ribosoom pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest.
Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke.
Välislingid
- Teaduse helisõnastik: Ribosoom (Jaanus Remme) – ERR Teadus, 11. veebruar 2010