Metsatundra: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: eemaldatud Kategooria:Lähisarktika |
P r2.7.2) (robot lisas: pl:Lasotundra |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
[[lt:Miškatundrė]] |
[[lt:Miškatundrė]] |
||
[[nl:Bostoendra]] |
[[nl:Bostoendra]] |
||
[[pl:Lasotundra]] |
|||
[[ru:Лесотундра]] |
[[ru:Лесотундра]] |
||
[[sv:Skogstundra]] |
[[sv:Skogstundra]] |
Redaktsioon: 14. jaanuar 2012, kell 14:31
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.
Moodustab riba laiusega 30 kuni 30 km kogu Põhja-Ameerika põhjaosa üle ja Euraasia põhjaosas Koola poolsaarest Indigirka jõgikonnani ning kohati ka ida pool.
Kliima
Kuigi sademete hulk on päris väike (200-350 mm aastas), sademete hulk ületab aurumist ja selletõttu on laialt levinud järved (hõlmavad 10-60% pindalast). Juuli keskmine õhutemperatuur on 10-12°C, jaanuari keskmine õhutemperatuur on sõltuvalt kliima mandrilisuse kasvust alates -10° kuni -40°C.
Mullad
Pinnas on peaaegu kõikjal igikeltsega. Mullakates on soostunud gleimullad, soomullad ja hõrendikute all leetunud gleimullad.
Taimestik
Metsatundras vahelduvad puhmastundra ja hõrendikud. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakase ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.
Loomastik
Metsatundra faunas on ülekaalus lemmingi erinevad liigid, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud.
Inimtegevus
Metsatundra on väärtuslik põdrakarjamaa ja jahiala.