Konstantin Konik

Konstantin Konik

Konstantin Konik (31. detsember (vana kalendri järgi 19. detsember) 1873 Tartu – 3. august 1936 Tartu) oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918.

Konstantin Koniku isa oli Tartus voorimees.

Haridustee

• Tartu Õpetajate Seminari algkool
• Tartu Kubermangugümnaasium (1885–1893)
• Tartu Ülikooli arstiteaduskond (1893–1899)
• sooritas kreisiarsti eksamid Tartu Ülikooli juures (1900)
• õiendas Odessa Ülikooli juures arstiteaduse doktori eksami 1903
• omandas dr. med. kraadi Tartu Ülikooli juures (1908)

Teenistuskäik

• Tartu Ülikooli haavakliiniku alamassistent (1897–1898)
• arst Podoolia kubermangus Ukrainas (1899)
• Odessa Evangeeliumi haigemaja haavaosakonna assistent (1900–1904)
• osales Vene-Jaapani sõjas Odessa Punase Risti osakonna ordinaatorina (1904–1905)
• töötas Tartu Ülikooli haavakliinikus, hilisema Eesti sanitaarkindrali prof Werner Zoege von Manteuffeli assistendina (1905–1908
• Alates 1909 töötas Tallinnas eraarstina, Eesti Arstide Erahaigla juhatajana (1912), Vene-Balti laevatehase vanemarstina (1913–1918), Tallinna Juhkentali sõjaväehaigla arstina (1918) ja Tallinna Keskhaigla haavaosakonna juhatajana (1918)
• Tallinna Linnavalitsuse Tervishoiubüroo juhataja (1915–1917)
• Päevalehe juhatuse esimees (1917)
• Eesti Ajutise Maavalitsuse liige ja tervishoiuosakonna juhataja (1917)
• Eesti Päästekomitee liige (1918)
• Tervishoiu Peavalitsuse juhataja (1918–1920)
• Asutava Kogu liige (1919–1920)
• Tartu Ülikooli kirurgia professor (1920–1936), arstiteaduskonna dekaan (1920–1931) ja Tartu Ülikooli Haavakliiniku juhataja (alates 1920)
• Tartu Ülikooli prorektori kohusetäitja (1927)
• Riigikogu liige (1932–1933)
• Eesti Vabariigi haridus- ja sotsiaalminister Jaan Tõnissoni neljandas valitsuses (1933)

Ühiskondlik tegevus

• Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
• 1905. aastast osales poliitilise radikaalina aktiivselt Eesti ühiskondlikus elus
• Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajaid (1905)
• osaühingu Estonia nõukogu liige (1910–1911) ja esimees (1912–1918)
• Põhja-Balti Arstideseltsi asutajaid ja eestseisuse liige (laekahoidja) (1912–1918)
• Eestimaa Spordiselts Kalevi asutajaliige (asutatud 27. mail 1913)
• ajakirja Tervis toimetuse liige (1913 - 1916) ja vastutav toimetaja (1913–1915)
• Eesti Tööerakonna asutajaliige (1917)
• Saksa okupatsiooni ajal (1918) oli vangis
• Akadeemilise Arstiteaduse Seltsi asutajaid (1922), Tartu Arstide Seltsi liige ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidu esimees ja juhatuse liige
• ajakirja Eesti Arst toimetuse liige (1922–1929)
• kuulus 1920. aastate lõpul Eesti Kultuurkapitali nõukokku

Isiklikku

Abielus Matilde-Alviine Pistrikuga (alates 1909) ja Viktooria Triigiga (alates 1930)

1933. aasta sügisel tabas Konstantin Konikut halvatus. Ta suri Tartus 3. augustil 1936 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tunnustused

• Vabadusristi III liigi 1. järk teenete eest Eesti riigi rajamisel (1920)
• Eesti Vabadussõja mälestusmärk
• Eesti Punase Risti mälestusmärgi III järk (1922)
• Eesti Punase Risti teenetemärgi I järgu II klass (1929)
• Kotkaristi I klassi teenetemärk (1930)

Kirjandus

• Konstantin Konik, “Vaba maa” (sisaldab K. Koniku kirjutisi ning meenutusi ja artikleid tema kohta). Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel, saatesõna Küllo Arjakas. Ilmamaa, Tartu 2004, 448 lk.
• Arne-Lembit Kööp, “Konstantin Konik – arst, kes seisis Eesti Vabariigi sünni juures” – Hippokrates (arstide kuukiri), 2006, märts, lk. 219–222
• Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Välislingid

• Küllo Arjakas, “Saaga Konstantin Konikust” (Horisont 2003, nr. 2, lk. 42-46)
• Peeter Järvelaid, raamatu “Vaba maa” arvustus (Eesti Ekspress 7. jaanuar 2005)
• Ene Puusemp, “Kes oli Konstantin Konik?” (Tartu Postimees 23. 2. 2005 lk. 8)
• Küllo Arjakas, Kes on kolmas «kuningas»? Postimees 23. veebruar 2007

Eelnev Hugo Kukke

Eesti haridus- ja sotsiaalminister 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933

Järgnev Nikolai Kann