Trammiliiklus Liepājas: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P Parandasin B2-62 tüübitähise tagasi, vt arutelu |
||
| 71. rida: | 71. rida: | ||
'''1962–1964''' |
'''1962–1964''' |
||
Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T2-62]] koos 7 järelvaguniga |
Liepājasse saabus 8 trammi [[Gotha T2-62]] koos 7 järelvaguniga B2-62 (mootorvagunid said numbrid 146–153, järelvagunid 26–32).<ref name="Gotha"></ref> |
||
'''1972''' |
'''1972''' |
||
Redaktsioon: 30. detsember 2009, kell 00:34
Läti suuruselt kolmandas linnas Liepājas on üksainus trammiliin. See on 6,9 km pikk, kummaski suunas on 14 peatust ja keskmiselt kulub selle ühest otsast teise sõitmiseks 24 minutit. Rööpmelaius on 1000 mm.
2009. aasta seisuga on trammiliiklust korraldaval ettevõttel SIA Liepājas tramvajs 16 Tatra KT4 tüüpi trammivagunit, millest korraga on liinil seitse (pühapäeviti kuus).
Ajalugu
Aastate jooksul on Liepāja trammiliinide võrk oluliselt muutunud. Siinne ülevaade keskendub peamiselt veeremile, liinivõrgu muudatustest on toodud vaid paar olulisemat, mille toimumise aja kohta on olemas kindlad andmed. Mõninga ülevaate varasematest liinidest annab kaart ingliskeelses artiklis Liepājas tramvajs.
Esimesed 40 aastat
1899
26. septembril avati Baltimaade esimene elektritrammiliin. Esimesed üheksa kasutusel olnud vagunit (nr 1–9) valmistas firma Herbrandt (Köln, Saksamaa).
1903
Firmalt Herbrandt telliti kuus uut vagunit, mis said numbriks 10–16.
1907
Osteti kaks uut vagunit, mis said numbriks 17 ja 18.
1914
Osteti veel üks vagun (nr 19).
II maailmasõja aastad
1941
18. märtsil sai Anna Cekuse esimeseks naiskonduktoriks.
Juuni lõpus katkestati trammiliiklus pommitamise tõttu.
Juuli keskel trammiliiklus taastati, kuid Peldu iela liinilõiku enam ei avatud ja ülesvõetud rööpaid kasutati teiste kohtade remontimiseks.
1944
Saksa okupatsioonivõimude käsul demonteeriti vasest kontaktliin, mistõttu trammiliiklus seiskus.
1945
7. novembril trammiliiklus taastati.
Nõukogude periood
Võeti kasutusele kolmekohaline vagunite numeratsioon (olemasolevate numbrite ette lisati 1). Kasutusse jäid varem ostetud vagunid, millest osa ehitati ümber.
1949–1956
Kohapeal ehitati mõned trammid Kaliningradist saadud osadest.
1950
Alustati kesklinna suhkruvabrikuga ühendava liini ehitamist, mis sai numbriks 3. Kuna liin ei tasunud end ära, suleti see juba 1953. aastal.
1957–1958
Liepājasse saabus 8 trammi Gotha T57 koos 8 järelvaguniga B57 (mootorvagunid said numbrid 125–132, järelvagunid 15–22).[1]
1959–1960
Liepājasse saabus 13 trammi Gotha T59E koos 3 järelvaguniga B59 (mootorvagunid said numbrid 133–145, järelvagunid 23–25).[1]
1961
Loobuti sarvekujuliste vooluvõtturite kasutamisest. Kontaktvõrk ehitati ümber ja vooluvõtturid vahetati välja ühe päevaga ning juba järgmisel läksid liinile pantograafiga trammid.
1962–1964
Liepājasse saabus 8 trammi Gotha T2-62 koos 7 järelvaguniga B2-62 (mootorvagunid said numbrid 146–153, järelvagunid 26–32).[1]
1972
23. juunil avati Līvas laukumsist mööda Klaipedas ielat kuni keskkalmistuni kulgev liinilõik. Liinid nr 1 ja 2 pikendati uue lõpp-peatuseni. Nii tekkis praegu ainus marsruut "Liepājas Metalurgs"–Centrālkapi. Seoses sellega jäi veeremit liiga väheks ja 6. oktoobril suleti liiklus 4. liinil, mis hõlmas ka kõige esimest, 1899. aastal avatud lõiku.
1976–1979
Liepājasse saabus 15 trammi Tatra T4, mis said numbrid 201–215.[2]
1983–1988
Liepājasse saabus 22 trammi Tatra KT4, mis said numbrid 216–235, 200, 221 (numbrit kasutati kaks korda).[3]
Läti taasiseseisvumise järgsed aastad
2000–2005
Osteti kasutatud tramme KT4 (modifikatsioon KT4D) endise Ida-Saksamaa linnadest: kolm Cottbusist (nr 236–238), üks Gerast (nr 239) ja kaheksa Erfurtist (nr 240–247), kokku 12 trammi.
2007
Käivitati SMS-pileti teenus.
2009
3. septembril põles kesklinnas maha tramm KT4 nr 242. Keegi kannatada ei saanud, trammijuht toimetati šokiseisundis haiglasse. Arvatav põhjus oli lühiühendus.[4]
Tänapäev
Depoosid on üks, see asub peatuste Stacija ja 5. vidusskola vahel.
Rööbastee seisund on halb. Kuna aga suurem osa teest on muust liiklusest eraldatud, on Liepāja trammi keskmine kiirus Läti suurim – 17,25 km/h.
Kasutusse on jäänud ainult KT4 tüüpi trammid – osad uutena ostetutest (modifikatsioon KT4SU) ja hiljem Saksamaalt kasutatuna ostetud vagunid (modifikatsioon KT4D).
Peatused
Peatused on toodud suunal "Liepājas Metalurgs"–Centrālkapi:
- "Liepājas Metalurgs"
- Metalurgs
- Dzelzcelnieku iela
- Stacija ('Jaam')
- 5. vidusskola ('5. keskkool')
- Esperanto iela
- Pasta iela (tagasisuunal: Jāņa iela)
- Kurzeme
- Pētertirgus
- Jūrmalas iela (tagasisuunal: 12. vidusskola ('12. keskkool'))
- Līvas laukums
- Kandavas iela (tagasisuunal: Ventas iela)
- Tukuma iela
- Vaiņodes iela (tagasisuunal: Centrālkapi ('Keskkalmistu'))
Tulevik
Alates 2007. aastast on arutatud liinivõrgu laiendamist lõuna suunas mikrorajoonini Ezerkrasts 2. 2008. aastal kinnitati lahendus, mille kohaselt kulgeb pikendus mööda Tukuma, Ventas ja M. Ķempes ielat.[5]
Uue lõigu pikkus on 1662 m ja see hargneb olemasoleva liini küljest, kusjuures senine lõpp-peatus säilitatakse.[6]
Praegu toimub tehnilise projekti väljatöötamine, ehitamist plaanitakse alustada 2010. aastal. Koos uue liini ehitamisega rekonstrueeritakse olemasolev.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 www.gothawagen.de - Im Ausland
- ↑ Tatra-Straßenbahnen Typ T4/B4
- ↑ Tatra-Straßenbahnen Typ KT4
- ↑ "Liepājas centrā sadeg tramvajs". www.nra.lv (läti). 3. september 2009. Vaadatud 31.12.2009.
- ↑ Deģis, Arvīds (14. jaanuar 2008). "Lemj par Liepājas pilsētas tramvaja līnijas pagarināšanu". kurzemniekiem.lv (läti). Vaadatud 31.12.2009.
- ↑ Iedzīvotāji aicināti izteikt viedokļus par būvniecības ieceri „Tramvaja līnijas pagarināšana līdz Ezerkrastam” liepajniekiem.lv, 19. august 2008 (artikli lõpus on pikenduse skeem)