Nuga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 2. juuni 2024, kell 08:33

See artikkel räägib tööriistast; söögiriista kohta vaata artiklit Lauanuga; filmi kohta vaata artiklit Nuga (film)

Nuga, murdes ka väits, on väga levinud tööriist. See on väike terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast: noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Noa tera on kinnitatud noapeasse rootsu abil.^[1]

Nuge kasutatakse käsitöö kõrval ka paljude muude tegevuste juures, nagu habemeajamine, söömine jms.

Nuga on ka kasutatud relvana, nuga kuulub külmrelvade hulka.

Ajalugu

Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt^[viide?].

Nimetus

Eesti rahvalauludes kohtab harvemini noa nimetust "kurask", lõunaeesti murretest pärineb "väits", millega on seotud ka lõikumist ja tahumist tähistav verb "vestma", Põhja-Eestist on tulnud aga nüüdseks üldlevinud sõna "nuga". Peamiselt tupenuga tähistav "puss" (pussnuga, pussak, pusu) pärineb arvatavasti samuti Eesti enda aladelt. Lõuna-Eestis ja Lääne-Saaremaal võib kohata läti laensõna "tuuts" või "tunts" – reeglina tähistab see suurt seatapunuga.^[1]

Vaata ka

Käekaitse ja nn veresoonega pussnuga ehk puss

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Viires, Ants (2009). Eesti rahvapärane puutööndus. Tallinn: Ilo. Lk 33.

Välislingid

Tõnu Kann, Kahest rauatükist sündis alasil viikingite majapidamisnuga, parnu.postimees.ee, 26. detsember 2010

[:0-1] 1,0 ^1,1 Viires, Ants (2009). Eesti rahvapärane puutööndus. Tallinn: Ilo. Lk 33.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}}
-[[Pilt:Knife nkvd ussr.jpg|thumb|Nuga]]
+{{See artikkel| räägib tööriistast; söögiriista kohta vaata artiklit [[Lauanuga]]; filmi kohta vaata artiklit [[Nuga (film)]]}}
-'''Nuga''' on väga levinud [[tööriist]], mida kasutatakse väga erineval moel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest terast.
+[[Pilt:Knife parts.jpg|pisi|Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6)]]
-[[Kategooria:Tööriistad]]
+'''Nuga''', murdes ka '''väits''', on väga levinud [[tööriist]]. See on väike [[terariist]], mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu [[vestmine|vestmiseks]] ja [[voolimine|voolimiseks]] jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast: noa [[pide]]mest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Noa tera on kinnitatud noapeasse rootsu abil.<ref name=":0" />
+Nuge kasutatakse käsitöö kõrval ka paljude muude tegevuste juures, nagu [[habemeajamine]], söömine jms.
-[[ar:سكين]]
-[[bg:Нож]]
+Nuga on ka kasutatud relvana, nuga kuulub külmrelvade hulka.
-[[ca:Ganivet]]
-[[chr:ᎭᏰᎳᏍᏗ]]
+==Ajalugu==
-[[cs:Nůž]]
+[[Pilt:Morakniv och skida (Erik Frost Mora Sweden) 3145.jpg|pisi|Nuga Rootsist koos tupega, pildil on näha ka tera ja pea ühinemiskohas asuv noapea lõhenemist takistav metallrõngas, nn ''kolju, koli, lukk'']]
-[[da:Kniv]]
+Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav.
-[[de:Messer]]
+Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu [[kvarts]], [[ränikivi]], [[obsidiaan]] või [[basalt]]{{lisa viide}}.
-[[en:Knife]]
-[[eo:Tranĉilo]]
+== Nimetus ==
-[[es:Cuchillo]]
+Eesti rahvalauludes kohtab harvemini noa nimetust "kurask", lõunaeesti murretest pärineb "väits", millega on seotud ka lõikumist ja tahumist tähistav verb "vestma", Põhja-Eestist on tulnud aga nüüdseks üldlevinud sõna "nuga". Peamiselt tupenuga tähistav "puss" (pussnuga, pussak, pusu) pärineb arvatavasti samuti Eesti enda aladelt. Lõuna-Eestis ja Lääne-Saaremaal võib kohata läti laensõna "tuuts" või "tunts" – reeglina tähistab see suurt seatapunuga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Viires, Ants|pealkiri=Eesti rahvapärane puutööndus|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Ilo|lehekülg=33}}</ref>
-[[fa:کارد]]
-[[fi:Veitsi]]
+==Vaata ka==
-[[fr:Couteau]]
+[[Pilt:Knife nkvd ussr.jpg|pisi|Käekaitse ja nn veresoonega pussnuga ehk puss]]
-[[gl:Coitelo]]
+[[Pilt:Dull vs. sharp.jpg|pisi|Võinuga (vasakul) ja kööginuga]]
-[[he:סכין]]
+* [[Ballistiline nuga]]
-[[id:Pisau]]
-[[io:Kultelo]]
+* [[Habemenuga]]
-[[it:Coltello]]
+* [[Juustunuga]]
+* [[Kiin (tööriist)|Kiin]]
-[[ja:ナイフ]]
-[[lt:Peilis]]
+* [[Lauanuga]]
-[[nl:Mes]]
+* [[Liigendnuga]]
-[[no:Kniv]]
+* [[Lusikanuga]]
-[[oc:Cotèl]]
+* [[Raakel]]
-[[os:Кард]]
+* [[Saami nuga]]
-[[pl:Nóż]]
+* [[Soome puss]]
-[[pt:Faca]]
+* [[Taskunuga]]
-[[ru:Нож]]
+* [[Vedrunuga]]
-[[sh:Nož]]
+* [[Viskenuga]]
-[[simple:Knife]]
+* [[Voolmed]]
+* [[Kiin (tööriist)|Kiin]]
-[[sv:Kniv]]
-[[tr:Bıçak]]
+==Viited==
-[[ug:پىچاق]]
+{{viited}}
-[[vi:Dao]]
-[[zh:刀]]
+==Välislingid==
-[[zh-min-nan:To]]
+{{commonskat|Knives|Noad}}
-[[zh-yue:刀]]
+{{vikitsitaadid}}
+* Tõnu Kann, [http://parnu.postimees.ee/362483/kahest-rauatukist-sundis-alasil-viikingite-majapidamisnuga Kahest rauatükist sündis alasil viikingite majapidamisnuga], parnu.postimees.ee, 26. detsember 2010
+[[Kategooria:Lõikeriistad]]
+[[Kategooria:Noad| ]]