Mine sisu juurde

Vaino Väljas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
(ei näidata 7 kasutaja 11 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:

{{Infobox Poliitik
{{Infobox Poliitik
| nimi = Vaino Väljas
| nimi = Vaino Väljas
18. rida: 17. rida:
'''Vaino Väljas''' ([[28. märts]] [[1931]] [[Külaküla]], [[Emmaste vald (Emmaste kihelkond)|Emmaste vald]] – [[16. jaanuar]] [[2024]]) oli [[Eesti NSV]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] poliitik ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[diplomaat]].
'''Vaino Väljas''' ([[28. märts]] [[1931]] [[Külaküla]], [[Emmaste vald (Emmaste kihelkond)|Emmaste vald]] – [[16. jaanuar]] [[2024]]) oli [[Eesti NSV]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] poliitik ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[diplomaat]].


Väljas juhtis aastatel 1988–1990 [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] reformimist ning osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises. [[EKP KK esimene sekretär|EKP KK esimese sekretärina]] juhtis ta 1988. aastal [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni]] vastuvõtmist.
Väljas juhtis [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretär]]ina aastatel 1988–1990 [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] reformimist ning osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises. [[EKP KK esimene sekretär|EKP KK esimese sekretärina]] juhtis ta 1988. aastal [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni]] vastuvõtmist.

Varem oli ta olnud juhtivatel kohadel [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninlikus Kommunistlikus Noorsooühingus]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikus Parteis]]. Seejärel aga NSV Liidu suursaadik [[Venezuela]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] ning [[Nicaragua]]s.<ref>Aivar Viidik. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65887030/vaino-valjas-vaikese-rahva-suur-saadik "Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik"] Maaleht, 28. märts 2013</ref>

Nõukogude Liidu ajal pälvis ta [[Lenini orden]]i, kolm [[Tööpunalipu orden]]it ja [[Rahvaste Sõpruse orden]]i. Eesti Vabariik on teda tunnustanud [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi]] ja [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgiga]].

==Elu- ja töökäik==
Vaino Väljas lõpetas [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1955. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna.


==Elukäik ja töö==
Vaino Väljas lõpetas [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja [[1955]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonna.
===Komsomoli- ja parteikarjäär===
===Komsomoli- ja parteikarjäär===
Vaino Väljas töötas aastatel [[1951]]–[[1980]] [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel:
Vaino Väljas töötas aastatel 1951–1980 [[ELKNÜ]] ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtivatel kohtadel:
*[[1951]]–[[1952]] [[ELKNÜ]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[komsomolikomitee]] sekretär;
*1951–1952 [[ELKNÜ]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[komsomolikomitee]] sekretär;
*1952. aastal astus [[NLKP]]-sse (oli partei liige aastani 1990);
*1952. aastal astus [[NLKP]]-sse (oli partei liige aastani 1990);
*[[1952]]–[[1955]] [[ELKNÜ Tartu oblastikomitee]] sekretär;
*1952–1955 [[ELKNÜ Tartu oblastikomitee]] sekretär;
*[[1953]]–[[1955]] [[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär;
*1953–1955 [[ELKNÜ Tartu linnakomitee]] sekretär;
*[[1955]]–[[1961]] [[ELKNÜ KK I sekretär]];
*1955–1961 [[ELKNÜ KK I sekretär]];
*alates 1956 [[EKP Keskkomitee]] liige;
*alates 1956 [[EKP Keskkomitee]] liige;
*alates 1961 [[EKP Keskkomitee büroo]] liige;
*alates 1961 [[EKP Keskkomitee büroo]] liige;
*[[1961]]–[[1971]] [[EKP Tallinna linnakomitee]] I sekretär;
*1961–1971 [[EKP Tallinna Linnakomitee]] I sekretär;
*[[1971]]–[[1980]] [[EKP KK]] [[EKP KK ideoloogiasekretär|ideoloogiasekretär]].
*1971–1980 [[EKP KK]] [[EKP KK ideoloogiasekretär|ideoloogiasekretär]].


Aastatel [[1963]]–[[1967]] oli Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja, [[1956]]–[[1980]] [[EKP KK]] liige, 1961–1980 [[EKP KK büroo]] liige.
Aastatel [[1963]]–[[1967]] oli Vaino Väljas [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja, [[1956]]–[[1980]] [[EKP KK]] liige, 1961–1980 [[EKP KK büroo]] liige.
38. rida: 42. rida:
Väljas oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseisu]] saadik ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII–IX koosseisu saadik<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/211 Vaino, Joosepi p. Väljas], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 133</ref>.
Väljas oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseisu]] saadik ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII–IX koosseisu saadik<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/211 Vaino, Joosepi p. Väljas], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 133</ref>.


=== Tegevus suursaadikuna ===
Kui 1978. aastal aktualiseerus [[Johannes Käbin]]i lahkumisega küsimus, kellest tehakse [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretär]], oli [[NLKP Keskkomitee]] valiku ees, kas otsustada [[internatsionalist]] Vaino või [[rahvuskommunist]] Väljase kasuks. Sobivaks peeti [[Karl Vaino]]t.<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 14–19.</ref> Natsionalistlike vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta töötas aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]]una [[Venezuela]]s (samal ajal suursaadik ka [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]]) ja aastatel [[1986]]–[[1988]] suursaadikuna [[Nicaragua]]s. Suursaadikuna rõhutas ta, et on pärit Eestist, mis astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja on nüüd iseseisvam kui kunagi varem.
1978. aastal aktualiseerus [[Johannes Käbin]]i lahkumisega küsimus, kes saab [[EKP KK I sekretär|EKP Keskkomitee I sekretäriks]] ning [[NLKP Keskkomitee]] oli valiku ees, kas otsustada [[internatsionalist]] Vaino või [[rahvuskommunist]] Väljase kasuks. Sobivaks peeti [[Karl Vaino]]t.<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 14–19.</ref> Natsionalistlike vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta töötas aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[suursaadik]]una [[Venezuela]]s (samal ajal suursaadik ka [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]]) ja aastatel [[1986]]–[[1988]] suursaadikuna [[Nicaragua]]s. Suursaadikuna rõhutas ta, et on pärit Eestist, mis astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja on nüüd iseseisvam kui kunagi varem.


Ainsa eestlasena on ta saanud NSV Liidu kõrgeima diplomaatilise teenistusastme – NSVL erakorraline ja täievoliline suursaadik (märtsis 1980).
Ainsa eestlasena on ta saanud NSV Liidu kõrgeima diplomaatilise teenistusastme – NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik (märtsis 1980).


===EKP KK I sekretärina===
===EKP KK I sekretärina===
[[10. juuni]]l [[1988]]. aastal kutsuti Väljas välktelegrammiga [[Ladina-Ameerika]]st Moskvasse, kus [[NLKP Keskkomitee peasekretär]] [[Mihhail Gorbatšov]] teatas talle, et tal tuleb asuda [[EKP Keskkomitee I sekretär]]i ametikohale. [[Karl Vaino]] aga kutsuti Moskvasse [[NLKP Keskkomitee|NLKP Keskkomitesse]]<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 325–329.</ref>. Pärast Karl Vaino tagandamist [[16. juuni]]l 1988 asuski Väljas [[EKP Keskkomitee X pleenum]]i otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel [[1988]]–[[1990]] EKP [[reform]]imist ja osales oskuslikult ja aktiivselt [[Eesti]] iseseisvusliikumises.
[[10. juuni]]l [[1988]] kutsuti Väljas välktelegrammiga [[Ladina-Ameerika]]st Moskvasse, kus [[NLKP Keskkomitee peasekretär]] [[Mihhail Gorbatšov]] teatas talle, et tal tuleb asuda [[EKP Keskkomitee I sekretär]]i ametikohale. [[Karl Vaino]] aga kutsuti Moskvasse [[NLKP Keskkomitee|NLKP Keskkomiteesse]].<ref>[[Mati Graf]]. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]] 2008, lk. 325–329.</ref> Pärast Karl Vaino tagandamist [[16. juuni]]l 1988 asuski Väljas [[EKP Keskkomitee X pleenum]]i otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel [[1988]]–[[1990]] EKP [[reform]]imist ja osales oskuslikult ja aktiivselt [[Eesti]] iseseisvusliikumises.


Aastatel 1989–1991 oli ta [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i delegaat ja 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] saadik.
Aastatel 1989–1991 oli ta [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i delegaat ja 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] saadik.
[[File:Poliitilised sündmused Tallinnas 88 (08) Vaino Väljas ja Arnold Rüütel.jpg|pisi|Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, 1988]]

===Iseseisvusdeklaratsioon===
===Iseseisvusdeklaratsioon===
[[16. november]] [[1988]] võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk, mida juhtis alalise esimehe asemel Vaino Väljas, vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. [[Suveräänsus]]deklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas Moskva [[Eesti suveräänsusdeklaratsioon]]i.
[[16. november]] [[1988]] võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk, mida juhtis alalise esimehe asemel Vaino Väljas, vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. [[Suveräänsus]]deklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas Moskva [[Eesti suveräänsusdeklaratsioon]]i.
78. rida: 83. rida:
[[Indrek Toome]]: "Ettekujutust, mis 1988. aasta suveks oli Eestis toimunud, tal polnud. Ta tuli otsekui teisele maale. Ning tekkinud olukord ehmatas teda üksjagu. Augustis pidi toimuma EKP pleenum, kus uus peasekretär pidi esitama oma arvamused ja ettepanekud. Tegime siis selle ettekande valmis, ent Väljasele tundusid need ettepanekud väga radikaalsed. Pleenumi saime seetõttu läbi viia alles septembris. Siis oli Väljas juba valmis meie radikaalseid ettepanekuid toetama!"<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja.] Maaleht 2011. Vaadatud 17.jaanuar 2024.</ref>
[[Indrek Toome]]: "Ettekujutust, mis 1988. aasta suveks oli Eestis toimunud, tal polnud. Ta tuli otsekui teisele maale. Ning tekkinud olukord ehmatas teda üksjagu. Augustis pidi toimuma EKP pleenum, kus uus peasekretär pidi esitama oma arvamused ja ettepanekud. Tegime siis selle ettekande valmis, ent Väljasele tundusid need ettepanekud väga radikaalsed. Pleenumi saime seetõttu läbi viia alles septembris. Siis oli Väljas juba valmis meie radikaalseid ettepanekuid toetama!"<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja.] Maaleht 2011. Vaadatud 17.jaanuar 2024.</ref>


==Publikatsioone==
==Kirjutisi==
* Eessõna. – ''Szolnok – Tallinn'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1970]]
* Eessõna. – ''Szolnok – Tallinn'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1970]]
* Eessõna. – ''Sulle, kodumaa'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1976]]
* Eessõna. – ''Sulle, kodumaa'', [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] [[1976]]
103. rida: 108. rida:
*[[2006]] [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
*[[2006]] [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
*[[2017]] [[Aadu Luukase missioonipreemia]]
*[[2017]] [[Aadu Luukase missioonipreemia]]
*[[2018]]. aasta oktoobris paigaldati Väljase auks [[Kärdla Põhikool]]i juurde temanimeline pink (Väljas oli selle kooli vilistlane)
*[[2018]]. aasta oktoobris paigaldati [[Kärdla Põhikool]]i juurde Vaino Väljase nimeline pink (Väljas oli selle kooli vilistlane)
*[[2021]] [[Tallinna vapimärk]] <ref>[https://www.err.ee/1608193537/vaino-valjas-saab-tallinna-vapimargi Vaino Väljas saab Tallinna vapimärgi], ERR uudised, 28.04.2021</ref>
*[[2021]] [[Tallinna vapimärk]] <ref>[https://www.err.ee/1608193537/vaino-valjas-saab-tallinna-vapimargi Vaino Väljas saab Tallinna vapimärgi], ERR uudised, 28.04.2021</ref>


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Vaino Väljas oli abielus [[Mai Väljas]]ega. Neil on tütar Tiina Pärn ([[lastearst]], sünd. 1960) ja poeg Peeter Väljas (ajaloolane, töötab [[rahvusarhiiv]]is, sünd. 1963). Nende üks tütretütar on [[näitleja]] [[Teele Pärn]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210325233734/http://www.hiiuleht.ee/2021/03/islander-ja-gran-pescador-90/ Islander ja Gran Pescador – 90], [[Hiiu Leht]], [[26. märts]] [[2021]]</ref>
Vaino Väljas oli abielus [[Mai Väljas]]ega. Nende tütar on [[lastearst]] Tiina Pärn (sündinud 1960) ja poeg ajaloolane Peeter Väljas (sündinud 1963). Nende üks tütretütar on [[näitleja]] [[Teele Pärn]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210325233734/http://www.hiiuleht.ee/2021/03/islander-ja-gran-pescador-90/ Islander ja Gran Pescador – 90], [[Hiiu Leht]], [[26. märts]] [[2021]]</ref> Teine tütretütar Miina Pärn on muusikaajakirjanik. Tütrepoeg Joonas Pärn on [[hüdrogeoloog]].

Teine tütretütar Miina Pärn on õppinud koorijuhiks ja teeb ka [[Klassikaraadio]]s saateid. Tütrepoeg Joonas Pärn on [[hüdrogeoloog]], kes töötab [[Eesti Geoloogiateenistus]]es.
Maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.


==Viited==
==Viited==
121. rida: 127. rida:


'''Perioodika'''
'''Perioodika'''
*"Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", [[Eesti Sõnumid]]: Lääne- Ja Hiiumaa, 24. juuli 1995
*"Suursaadik Väljast oodati kodusaarele kaluriks", [[Eesti Sõnumid]]: Lääne- ja Hiiumaa, 24. juuli 1995
*[[Toomas Sildam]]. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996
*[[Toomas Sildam]]. "Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks", 5. september 1996
*[[Tõnu Hagelberg]]. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", [[Maaleht]], 5. september 1996
*[[Tõnu Hagelberg]]. "Vaino Väljas: Mehed, teid vaeti ja leiti kerged olevat", [[Maaleht]], 5. september 1996
*[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]]: [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/12/14/uudised.shtmXneljateistkymnes "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti"], [[Postimees]], 14. september 1999
*[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/12/14/uudised.shtmXneljateistkymnes "Mai ja Vaino Väljase ees tõusis lauluväljak püsti"], [[Postimees]], 14. september 1999


==Välislingid==
==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikitsitaadid}}
{{commonskat}}
* [[Toomas Sildam]]. [http://www.postimees.ee/280306/esileht/siseuudised/196273.php? “Väljas on kui võti lähiajaloo juurde”]
* [[Toomas Sildam]]. [https://www.postimees.ee/1535873/valjas-on-kui-voti-lahiajaloo-juurde "Väljas on kui võti lähiajaloo juurde"] Postimees, 28. märts 2006
* [http://saarlane.ee/uudised/arhiiv/2006/04/11/25538/ Raamatu “Ühe elu pöörud” saamisloost]
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23962093/vaino-valjas-juhatasime-ka-teistele-suveraansusdeklaratsiooniga-teeotsa-katte "Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte"] Maaleht, 13. november 2008
* [[Peeter Ernits]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=5310 "Suursaadik Väljase ootamatud missioonid"] – Maaleht, 23. märts 2006
* [http://www.maaleht.ee/2008/11/13/intervjuu/3187-vaino-valjas-juhatasime-ka-teistele-suveraansusdeklaratsiooniga-teeotsa-katte Vaino Väljas: Juhatasime ka teistele suveräänsusdeklaratsiooniga teeotsa kätte], Maaleht, 13. november 2008
* [https://www.delfi.ee/artikkel/20720595/vaino-valjas-poliitilisele-eliidile-hoidke-kokku "Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku!"] Delfi, video Vaino Väljase ja [[Enn Vetemaa]] intervjuust, 25. detsember 2008
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja "Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja"] Maaleht, 2011. aasta artikkel (uustrükk: 16. jaanuar 2024)
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20720595&l=fplead Vaino Väljas poliitilisele eliidile: hoidke kokku!] Delfi, video Vaino Väljase ja [[Enn Vetemaa]] intervjuust, 25. detsember 2008
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/42638411/maalehe-arhiivist-vaino-valjas-pealtnagija-ja-korvaltvaataja Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja.] Maaleht, 2011.
* [[Aivar Viidik]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65887030/vaino-valjas-vaikese-rahva-suur-saadik "Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik"] Maaleht, 28. märts 2013
* [[Heimar Lenk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/75406189/miks-unustati-suur-vaikija "Miks unustati Suur Vaikija?"] Eesti Päevaleht, 22. august 2016
* [[Aivar Viidik]]. [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=65887030 Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik], maaleht.ee, 28. märts 2013
* [[Heimar Lenk]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/miks-unustati-suur-vaikija?id=75406189 "Miks unustati Suur Vaikija?"] Eesti Päevaleht, 22. august 2016
* [[Jüri Ehasalu]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74004247/vaino-valjas-90-unustatud-lood "Vaino Väljas 85 : Unustatud lood"] Maaleht, 24. märts 2016
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/92983665/eestlastena-peame-armastama-oma-keelt-maad-ja-vanemaid-vaino-valjase-viimane-intervjuu "Eestlastena peame armastama oma keelt, maad ja vanemaid." Vaino Väljase viimane intervjuu.] Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2024
* [[Jüri Ehasalu]]. "Vaino Väljas 85 : Unustatud lood" Maaleht, 24. märts [[2016]]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/92983665/eestlastena-peame-armastama-oma-keelt-maad-ja-vanemaid-vaino-valjase-viimane-intervjuu "Eestlastena peame armastama oma keelt, maad ja vanemaid." Vaino Väljase viimane intervjuu.] epl.delfi.ee, 16. jaanuar 2024.


{{algus}}
{{algus}}
146. rida: 151. rida:
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]]
[[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed‎]]
[[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]]
157. rida: 162. rida:
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]

Viimane redaktsioon: 7. detsember 2024, kell 16:21

Vaino Väljas
Vaino Väljas 2013. aastal
Sünniaeg 28. märts 1931
Sünnikoht Külaküla, Emmaste vald
Surmaaeg 16. jaanuar 2024 (92-aastaselt)
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei / NLKP
Eesti Vasakpartei
Amet ELKNÜ Tartu oblastikomitee sekretär (1951–1952)
ELKNÜ Tartu linnakomitee sekretär (1952–1955)
ELKNÜ KK I sekretär (1955–1961)
EKP Tallinna linnakomitee I sekretär (1961–1971)
EKP KK ideoloogiasekretär (1971–1980)
EKP KK I sekretär (1988–1990)
Eesti Vasakpartei esimees (1992–1995)

Vaino Väljas (28. märts 1931 Külaküla, Emmaste vald16. jaanuar 2024) oli Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.

Väljas juhtis EKP Keskkomitee I sekretärina aastatel 1988–1990 Eestimaa Kommunistliku Partei reformimist ning osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises. EKP KK esimese sekretärina juhtis ta 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist.

Varem oli ta olnud juhtivatel kohadel Eestimaa Leninlikus Kommunistlikus Noorsooühingus ja Eestimaa Kommunistlikus Parteis. Seejärel aga NSV Liidu suursaadik Venezuela, Trinidadis ja Tobagos ning Nicaraguas.[1]

Nõukogude Liidu ajal pälvis ta Lenini ordeni, kolm Tööpunalipu ordenit ja Rahvaste Sõpruse ordeni. Eesti Vabariik on teda tunnustanud Riigivapi teenetemärgi ja Valgetähe teenetemärgiga.

Elu- ja töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Väljas lõpetas Kärdla Keskkooli ja 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna.

Komsomoli- ja parteikarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Väljas töötas aastatel 1951–1980 ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel:

Aastatel 19631967 oli Vaino Väljas Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja, 19561980 EKP KK liige, 1961–1980 EKP KK büroo liige.

Väljas oli Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseisu, VIII koosseisu, IX koosseisu saadik ja NSV Liidu Ülemnõukogu VII–IX koosseisu saadik[2].

Tegevus suursaadikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal aktualiseerus Johannes Käbini lahkumisega küsimus, kes saab EKP Keskkomitee I sekretäriks ning NLKP Keskkomitee oli valiku ees, kas otsustada internatsionalist Vaino või rahvuskommunist Väljase kasuks. Sobivaks peeti Karl Vainot.[3] Natsionalistlike vaadete tõttu suunati Vaino Väljas diplomaatilisele tööle NSV Liidu välisesindustesse, kus ta töötas aastatel 19801986 NSV Liidu suursaadikuna Venezuelas (samal ajal suursaadik ka Trinidadis ja Tobagos) ja aastatel 19861988 suursaadikuna Nicaraguas. Suursaadikuna rõhutas ta, et on pärit Eestist, mis astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu ja on nüüd iseseisvam kui kunagi varem.

Ainsa eestlasena on ta saanud NSV Liidu kõrgeima diplomaatilise teenistusastme – NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik (märtsis 1980).

EKP KK I sekretärina

[muuda | muuda lähteteksti]

10. juunil 1988 kutsuti Väljas välktelegrammiga Ladina-Ameerikast Moskvasse, kus NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov teatas talle, et tal tuleb asuda EKP Keskkomitee I sekretäri ametikohale. Karl Vaino aga kutsuti Moskvasse NLKP Keskkomiteesse.[4] Pärast Karl Vaino tagandamist 16. juunil 1988 asuski Väljas EKP Keskkomitee X pleenumi otsusel tema asemele. Väljas juhtis aastatel 19881990 EKP reformimist ja osales oskuslikult ja aktiivselt Eesti iseseisvusliikumises.

Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi delegaat ja 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik.

Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, 1988

Iseseisvusdeklaratsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk, mida juhtis alalise esimehe asemel Vaino Väljas, vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas Moskva Eesti suveräänsusdeklaratsiooni.

23.25. märtsil 1990 toimus EKP XX kongress, kus EKP jagunes kaheks. Võeti vastu avaldus iseseisva EKP loomisest, mille esimeseks sekretäriks valiti Vaino Väljas. EKP vastuvõetud programmis nähti Eestit iseseisva demokraatliku riigina. Märgiti, et demokraatlike reformide elluviimiseks on vajalik teatud üleminekuperiood, mis viib Eesti iseseisvuse taastamisele.[5]

Poliitiline tegevus pärast Eesti iseseisvuse taastamist

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast EKP lõhenemist juhtis Väljas aastatel 19901992 selle eestimeelset tiiba, 19921995 oli ta Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees. 2002. aastal valiti Vaino Väljas Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei auesimeheks.[6]

Enda osalemise 1996. aasta presidendivalimistel ühe võimaliku kandidaadina välistas Vaino Väljas täielikult. "Iga poliitik peab endale aru andma, millises ajas ja ruumis ta tegutseb. Minul on see arusaam olemas. Ükskord tuleb ütelda, et aeg on otsas, mis muidugi ei tähenda loobumist kaasamõtlemisest. Kuid vaja on õigel ajal taibata, et see aeg ja see tegutsemisruum ei ole enam sinu jaoks. Õigeaegne tagasiastumine ja loobumine ei ole nõrkuse tunnus." väitis Vaino Väljas.[7]

Seisukohavõtt Eesti välispoliitika kohta

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Väljas pidas 15. jaanuaril 1990 Helsingis Juho Kusti Paasikivi Seltsis kõne "Eesti – sild Ida ja Lääne vahel". Neljanda teemana selles kõnes püstitas Vaino Väljas küsimuse "Kas Eestil on oma välispoliitika?" ja vastas sellele jaatavalt. Seejuures arvas ta Eesti välispoliitikast, et see peab vastama kolmele põhinõudele: Eesti rahvuslikele huvidele; Nõukogude Liidu rahvuslikele (riiklikele?) huvidele; Lääne-Euroopa koostöö, julgeoleku ja rahu huvidele.

"Nende koordinaatide piires saame käsitleda taassündiva Eesti välispoliitikat," sõnas Väljas. Meenutanud, et Euroopa Nõukogus oli sel ajal esindatud 23 riiki, küsis ta retooriliselt: "Miks ei võiks see arv kasvada hoopis suuremaks ükskõik missugustel alustel?" "Eesti välispoliitika uueks sisuks" nimetas ta kõikide võimaluste kaasamist, et taotleda Eesti taassündi rahvusvahelises elus nii de facto kui de jure. "Toetudes /--/ traditsioonilistele väärtustele, võiks Eesti leida ka oma tulevase funktsiooni Euroopa ühiskodus ja konkreetse ülesande: kujundada silda Lääne ja Ida vahel," nentis ta. "Mitte kusagilt Euroopast ei leia te nii head Venemaa tundmist nagu Baltikumis, ja mitte kusagil Venemaal ei leia te nii head Euroopa tundmist nagu Baltikumis."

  • "Õppimise kõrvalt tuli murda klassivaenlase vastupanu – tuli paljastada neid, kes rippusid veel vana küljes, tuli organiseerida kolhoose." (Rahva Hääl, 19. oktoober 1968).
  • "Eesti emigrandid on aktiivseteks abilisteks imperialistlikele ringkondadele võitluses kommunismi teooria ja praktika vastu. Nemad katsuvad igat viisi levitada maailma avalikkuses väärinformatsiooni olukorrast Balti liiduvabariikides. Nad on valmis igal väiksemalgi võimalusel teostama ideoloogilist diversiooni nõukogude rahvaste sõpruse õõnestamiseks ja kodanlik-natsionalistlikke püüdluste edendamiseks." (Teataja, 30. september 1972, tõlge vene keelest)
  • "Täna näeb rahva absoluutne enamus väljapääsu kujunenud olukorrast ühtemoodi: selleks on Eesti iseseisvus, tema suveräänsuse tagamine oma rahva ja maa asjade otsustamisel, kõigi poliitikas osalejate vastutuse tõstmine homse Eestimaa kujunemisel, selliste tingimuste loomine, kus igaüks saaks segamatult ja tulemusrikkalt oma tööd teha." (EKP Keskkomitee pleenumil 16. juunil 1988.)[8]

Teised Vaino Väljasest

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Allik: "Ainsa liidrina kogu endises Nõukogude Liidus suutis Vaino Väljas juhtida oma kodumaa ja selle kõik elanikud läbi revolutsiooni nii, et siin ei valatud ühtegi piiska verd ega toimunud ühtegi vägivaldset kokkupõrget ei rahvuslikul ega poliitilisel pinnal. Olin sel ajal sündmuste vahetuks ja lähedaseks tunnistajaks ning suutsin ainult imestada, kuidas Väljas säilitas tasakaalu ning strateegilise mõtlemise võime ka siis, kui teda otseselt solvati ning rünnati nii paremalt kui pahemalt."

Mati Hint: "1990. aasta Rahvarinde valimiskampaania juhte huvitas tollal võimalikult suur võit, aga hirmus mõteldagi, kuidas ajalugu oleks võinud minna, kui mina või mõni teine antikommunist oleks kommunist Vaino Väljase asemel saanud Ülemnõukokku. Just temal oli 1990. ja 1991. aastal mängida väga meisterlik roll Eesti iseseisvumisvõitluses. Kui osa täidetud, ei tõmbunud ta isegi mitte kulisside taha, vaid lahkus lavalt. Sirge seljaga."

Heinz Valk: "Väljase suur teene meie viimase vabadusvõitluse ajal oli see, et ta suutis väga tõhusalt pareerida Moskva rünnakuid. Ta oli justkui puhvriks vabadusliikumise ja Moskva vahel. Nii et Väljase teened meie iseseisvumisel on suured. Kusjuures oluline on ka see peen mäng, mida ta tegi kompartei põhjalaskmisel. Tänu temale lagunes kompartei esiteks Moskva-meelseteks ja Eesti-meelseteks ning hiljem lakkas täielikult olemast."

Küllo Arjakas: "Novembris 1988 dirigeeris ta Eesti NSV Ülemnõukogu kümnetunnist erakorralist istungjärku nii, et isegi kõige impeeriumimeelsemad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt. Viimase Ülemnõukogu (1990–1992) algusajal pälvis Väljas hüüdnime Suur Vaikija. Kes ja millistel asjaoludel talle sellise nime andis, jäi paraku teadmata."

Indrek Toome: "Ettekujutust, mis 1988. aasta suveks oli Eestis toimunud, tal polnud. Ta tuli otsekui teisele maale. Ning tekkinud olukord ehmatas teda üksjagu. Augustis pidi toimuma EKP pleenum, kus uus peasekretär pidi esitama oma arvamused ja ettepanekud. Tegime siis selle ettekande valmis, ent Väljasele tundusid need ettepanekud väga radikaalsed. Pleenumi saime seetõttu läbi viia alles septembris. Siis oli Väljas juba valmis meie radikaalseid ettepanekuid toetama!"[9]

Vaino Väljas oli abielus Mai Väljasega. Nende tütar on lastearst Tiina Pärn (sündinud 1960) ja poeg ajaloolane Peeter Väljas (sündinud 1963). Nende üks tütretütar on näitleja Teele Pärn.[12] Teine tütretütar Miina Pärn on muusikaajakirjanik. Tütrepoeg Joonas Pärn on hüdrogeoloog.

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

  1. Aivar Viidik. "Vaino Väljas – väikese rahva suur saadik" Maaleht, 28. märts 2013
  2. Vaino, Joosepi p. Väljas, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 133
  3. Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus Argo 2008, lk. 14–19.
  4. Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus Argo 2008, lk. 325–329.
  5. EKP REORGANISEERIMISE PROGRAMM. Rahva Hääl (1940-1995), nr. 39, 16 veebruar 1990.
  6. Vasakpoolsed.
  7. Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks. postimees.ee, 5. september 1996.
  8. Vaino Väljas. Intervjuu Maris Makkole 16. ja 18. aprill 1996. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991." Tallinn, SE&JS 1996. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS 2000, lk. 374
  9. Vaino Väljas – pealtnägija ja kõrvaltvaataja. Maaleht 2011. Vaadatud 17.jaanuar 2024.
  10. Sajandi saja suurkuju valimine sai läbi. epl.delfi.ee, 29. november 1999.
  11. Vaino Väljas saab Tallinna vapimärgi, ERR uudised, 28.04.2021
  12. Islander ja Gran Pescador – 90, Hiiu Leht, 26. märts 2021

Raamatud

Perioodika

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Karl Vaino (1978–1988)
EKP Keskkomitee esimene sekretär
1988–1990
Järgnev
Enn-Arno Sillari (1990)