Mine sisu juurde

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
 
(ei näidata 4 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Hoone
{{oodake}}
| nimi = Eesti Kunstiakadeemia õppehoone
| pilt = Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone Kalamajas.jpg
| pildi laius = 260px
| pildiallkiri = Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 2018
| aadress = [[Põhja puiestee|Põhja pst]] 7 // [[Kotzebue tänav|Kotzebue]] 1
| ehituse algus = 1925
| ehituse lõpp = 1933
| renoveeritud = 2017–2018
| liigitus = õppehoone
| maksumus = 28 mln eurot (renoveerimine 2018)<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=FOTOD ja VIDEO {{!}} Eesti kunstiakadeemia arhitektid: oli hirm, et EKA lahustub mööda linna ära |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/83458525/fotod-ja-video-eesti-kunstiakadeemia-arhitektid-oli-hirm-et-eka-lahustub-mooda-linna-ara |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>
| korruseid = 6
| lifte = 3
| arhitekt = [[Eugen Habermann]]
[[KUU arhitektid]] (renoveerimine)
| laiuskoord = 59/26/33
| pikkuskoord = 24/44/27
| stiil = [[funktsionalism]]
| asukoht = [[Tallinn]]
| maksumus_viide = "FOTOD ja VIDEO {{!}} Eesti kunstiakadeemia arhitektid: oli hirm, et EKA lahustub mööda linna ära". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2024.
| sisearhitekt = [[Tarmo Piirmets]], [[Raul Tiitus]] (Pink) (renoveerimine)
| kaart = punkt
}}'''Eesti Kunstiakadeemia õppehoone''' asub Tallinnas [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Kalamaja]] ja [[Vanalinna asum|Vanalinna]] piiril aadressil [[Põhja puiestee|Põhja pst]] 7 // [[Kotzebue tänav|Kotzebue]] 1.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalm |eesnimi=Mart |pealkiri=EKA uus maja |kirjastus=[[Eesti Kunstiakadeemia]] |aasta=2018 |isbn=978-9949-594-66-5 |koht=Tallinn |leheküljed=54-57 |keel=eesti}}</ref>


1933. aastal [[Eugen Habermann]]i projekti järgi valminud [[tööstushoone]] on üks Eesti esimesi [[funktsionalism|funktsionalistlikke]] ehitisi.<ref name="mälestis" /> Algselt oli see ettevõtte [[Rauaniit]] tootmishoone. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal kandis endine Rauaniit nime Punane Koit ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai sellest [[AS Suva]].<ref name=":1" /><ref name=":8" /> 2010. aastate läks hoone [[Eesti Kunstiakadeemia]] omandisse. Maja remonditi ja ehitati ümber aastail 2017–2018 ning sellest sai [[Ülikool|ülikooli]] peahoone.<ref name=":9">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalm |eesnimi=Mart |pealkiri=EKA uus maja |kirjastus=[[Eesti Kunstiakadeemia]] |aasta=2018 |isbn=978-9949-594-66-5 |koht=Tallinn |leheküljed=50 |keel=eesti}}</ref>
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia hoone välisvaade ristmikult.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia hoone 2018. aastal]]
[[Fail:EKA - SUVA sukavabriku hoone välisvaade enne renoveerimist.jpg|pisi|SUVA sukavabriku hoone enne renoveerimist 2015. aastal]]
'''Eesti Kunstiakadeemia õppehoone''' asub Tallinnas [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Kalamaja]] ja [[Vanalinna asum|Vanalinna]] piiril aadressil [[Kotzebue tänav|Kotzebue]] 1 / [[Põhja puiestee|Põhja pst]] 7.


[[Eesti Kunstiakadeemia]] õppehoone on arvatud [[ehitismälestis]]eks.<ref name="mälestis">{{kultuurimälestis|8200|8200 Tehasehoone Põhja pst. 7, 1932. a.}}</ref>
Hoone, mis on rajatud [[Eugen Habermann]]i projekti järgi, on üks Eesti esimesi [[funktsionalism|funktsionalistlikke]] ehitisi.<ref name="mälestis" /> Algselt oli see ettevõtte [[Rauaniit]] tootmishoone. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal kandis ettevõte nime Punane Koit ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai sellest [[AS Suva]]. 2010. aastatel läks hoone [[Eesti Kunstiakadeemia]] omandisse. See remonditi ja ehitati ümber aastail 2017–2018 ning sellest on saanud Eesti Kunstiakadeemia peahoone.

== Ajalugu ==

=== Ehituslugu ===
Arhitekt [[Eugen Habermann]] kavandas [[Modernism|modernistliku]] tehasehoone trikootööstusega tegeleva aktsiaseltsi [[Rauaniit]] tarbeks. Ettevõte tegutses samal aadressil juba alates 1920. aastast: esiti 20. sajandi algul ehitatud kahekorruselises majas Luha saunas, mis paiknes [[Fassaad|peafassaadiga]] praeguse [[Põhja puiestee]] poole. 1925. aastal valmis seljakuti esialgse tootmishoonega Habermanni kavandatud laiendus, sissepääsuga [[Kotzebue tänav|Kotzebue tänavalt]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalm |eesnimi=Mart |pealkiri=EKA uus maja |kirjastus=[[Eesti Kunstiakadeemia]] |aasta=2018 |isbn=978-9949-594-66-5 |koht=Tallinn |leheküljed=24–33 |keel=eesti}}</ref>

1926. aastal plaaniti juba uut tootmise laiendust, mistõttu pöörduti taas [[Eugen Habermann|Habermanni]] poole, aga [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsus]] keeldus suuremahulist laiendust heaks kiitmast, tuues põhjenduseks mastaapse [[Vabrik|vabriku]] sobimatuse linna [[Haljasvöönd|haljasvööndisse]]. [[Rauaniit|Rauaniidi]] juhatus pöördus seepeale [[Tööstus- ja Kaubaministeerium|Tööstus- ja Kaubaministeeriumi]] poole, kes [[Lobitöö|lobis]] vabriku kasuks, mille tulemusena linnavalitsus leebus ja lubas vabrikul laieneda eeldusel, et “ehitatava hoone [[fassaad]] osutub linnavalitsusele arhitektuuriliselt vastuvõetavaks, et tööstuses jõuallikana [[Aurukatel|aurukatlaid]] üles ei seata ja et tööstus suitsu, kära ega müra ei tekita, mis naabruskonda tülitaks”. 1926. aasta lõpus valmis [[Eugen Habermann|Habermannil]] kavand, mille linnavalitsus heaks kiitis.<ref name=":1" />

Rauaniidi mastaapne [[vabrik]] valmis juba 1929. aastal, aga erinevate nõuete täitmata jätmise tõttu ei saanud maja kohe kasutusluba ning vajalikud muudatused kajastusid alles 1932. aastal tagantjärele koostatud projektis.<ref name=":1" /> Samal aastal ehitati [[Kolmnurk|kolmnurksel]] [[Krunt|krundil]] paiknev hoone kolmekorruseliseks, 1933. aastal lisati kolmele põhikorrusele ka neljas.<ref name="mälestis" /> Peamise ehitusmaterjalina kasutati toona uuenduslikku [[Raudbetoon|raudbetooni]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avatud majad nr. 13: EKA uus peahoone – legendaarne Rauaniit |url=https://www.arhitektuurimuuseum.ee/2015/06/avatud-majad-nr-13-eka-uus-peahoone-legendaarne-rauaniit/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=www.arhitektuurimuuseum.ee |arhiivimisaeg=2024-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240302161739/https://arhitektuurimuuseum.ee/2015/06/avatud-majad-nr-13-eka-uus-peahoone-legendaarne-rauaniit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>

=== Nõukogude aeg (1940–1991) ===
Vabrik [[Riigistamine|natsionaliseeriti]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude esimese okupatsiooni]] tingimustes 1940. aastal ja sama aasta 17. oktoobril sai ettevõtte uueks nimeks Punane Koit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sokivabrikust Kunstiakadeemiaks: Jaak Juske avab Kunstiakadeemia uue hoone ajalugu |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/83476325/sokivabrikust-kunstiakadeemiaks-jaak-juske-avab-kunstiakadeemia-uue-hoone-ajalugu |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> Endise Rauaniidi asutaja [[Efraim Lerenmann]] arreteeriti ning ta suri 1942. aastal [[Sevurallag|Põhja-Uurali vangilaagris]].<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=One-Step Search Results |url=https://museum.jewish.ee/allname/engine.php?ntsKind=exact&GeneralcommentsMax=&pagesize=50&offset=8501 |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=museum.jewish.ee}}</ref>[[Fail:EKA - SUVA sukavabriku hoone välisvaade enne renoveerimist.jpg|pisi|SUVA sukavabriku hoone välisvaade enne renoveerimist]]Ehkki [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude ajal]] tehti [[Vabrik|tehase]] hoonetele rohkelt täiendusi, säilis [[Eugen Habermann|Habermanni]] kavandatud maja siiski originaalilähedasena. Olulisim muutus oli 1950. aastal [[Pööning|pööningukorruse]] tõstmisel selle [[Romb|rombikujuliste]] akende kaotamine, kuid seda oli 1936. aastal plaaninud ka [[Eugen Habermann|Habermann]] ise. 1954. aastal kavatseti [[Enn Kaar|Enn Kaare]] kavandi järgi hoone ulatuslikult [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]] ja [[Historitsism|historitsistlike]] elementidega rekonstrueerida, kuid see projekt jäi siiski teostamata.<ref name=":1" />
1964. aastal valmis hoonele piki [[Põhja puiestee|Põhja puiesteed]] viiekorruseline laiendus ([[Eesti Põllumajandusprojekt]]), 1972. aastal [[Kesk-Kalamaja tänav|Kesk-Kalamaja tänavajupile]] avanev ning vabrikule väikese [[Sisehoov|siseõue]] moodustav kuuekorruseline osa (arhitekt [[Enno Treiberg]]). Uuenduste käigus lammutati ka [[Käitis|käitise]] esialgne hoone, endine Luha saun. 1977. aastal valmis 1,8-meetriste [[Betoonsein|betoonseintega]] [[Pommivarjend|tuumavarjend]], mida projektis ([[Eesti Tööstusprojekt]], 1973, insenerid Veskimeister ja Katšehina) nimetati abimaterjalide laoks. Varjendi peale kerkis 1983. aastal vabriku administratiivhoone.<ref name=":1" />

=== Taasiseseisvumisejärgne aeg (1991–) ===
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvumist]] 1991. aastal kannab ettevõte Punane Koit nime [[AS Suva|AS SUVA Sukavabrik]].<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Meist |url=http://suva.ee/meist/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=SUVA vabrik, meeste, naiste ja laste – sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud jne |keel=et}}</ref> 2014. aastal kolis AS SUVA uuele aadressile [[Akadeemia tee]] 33 ning aastal 2017 algas vana vabriku ümberehitamine [[Eesti Kunstiakadeemia]] uueks hooneks.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2017-01-12 |pealkiri=Algab Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitus |url=https://www.artun.ee/et/algab-eesti-kunstiakadeemia-uue-hoone-ehitus-2/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ühine eesmärk teeb Eesti tugevaks |url=https://www.aripaev.ee/erilehed-st/2018/02/20/uhine-eesmark-teeb-eesti-tugevaks |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Uus õppehoone avati pidulikult 27. augustil 2018.<ref name=":2" />

== Arhitektuuripärand ==
[[Fail:TonuTunnel SUVAEKA TTP 6542.jpg|pisi|left|Nurgelised fassaadidetailid|198x198px]]Tegu on ühe eripärasema [[Tööstusarhitektuur|tööstusarhitektuuri]] näitega [[Tallinn|Tallinnas]]. Omapära pakuvad nii linnaruumiline paiknemine kui ka Tallinnas ainulaadne arhitektuurne stilistika. Hoone on 1920. aastatele omases [[Funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis, kuid [[Eugen Habermann]] kasutas ka [[Ekspressionism|ekspressionistlikke]] nurgelisi [[Dekoor|dekoorielemente]]: nurgelisi ukse- ja aknaavasid esimese korruse [[Perimeeter|perimeetril]], kummulikeeratud [[Romb|rombikujulisi]] pööninguaknaid (kuni 1950) ning [[Kuusnurk|kuusnurkseid]] trepikojaaknaid maja kitsal [[Fassaad|otsafassaadil]].<ref name=":1" />
== Renoveerimine ==
2013. aastal sõlmisid [[Eesti Kunstiakadeemia]] ja [[Riigi Kinnisvara AS]] koostöölepingu, mille kohaselt [[Riigi Kinnisvara AS|RKAS]] omandas [[Tallinn|Tallinnas]] aadressil [[Kotzebue tänav]] 1 // [[Põhja puiestee]] 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna kaasaegne [[Arhitektuur|arhitektuuri]]-, [[Disain|disaini]]- ja [[Kujutav kunst|kunsti]]<nowiki/>ülikool. Projekti teostamiseks kasutati [[ASTRA|Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ASTRA]] meetmeid ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] omavahendeid, mis laekusid endiste [[Kinnistu|kinnistute]] müügist Tallinna [[Kesklinna linnaosa|kesk]]- ja [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]].<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Kunstiakadeemia teel sukavabrikusse |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kunstiakadeemia-teel-sukavabrikusse/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref>

=== Uue õppehoone arhitektuurikonkurss ===
Peale luhtunud katseid ehitada [[Eesti Kunstiakadeemia]] uus hoone [[Ülikool|ülikooli]] endisele [[Krunt|krundile]] [[Kesklinna linnaosa|Tallinna kesklinnas]], kuulutati 2014. aasta aprillis välja arhitektuurikonkurss kunagise [[Rauaniit|Rauaniidi]] [[Vabrik|tootmishoone]] krundile. Konkursi lõpptähtajaks oli sama aasta juunikuu lõpp.<ref name=":3" />
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|left|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone võidutöö kavand]]
Üheks olulisemaks arhitektuurivõistluse eelduseks oli säilitada võimalikult suur osa olemasolevast hoonestusest. [[Rauaniit|Rauaniidi]] tehase [[Muinsuskaitse|muinsuskaitselise]] väärtuse tõttu oli vabadus selle ümberehitamiseks piiratud; suurem ehitusvabadus oli [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ehitatud kahe [[Tiibhoone|tiiva]] rekonstrueerimisel.<ref name=":4"/> Säilitamise ja lammutamise vahekord ei olnud võistlustöö lähteülesandes rangelt määratletud ja [[Arhitekt|arhitektidel]] jäi vabadus selle üle ise otsustada. Ehitusel kasutati ära hästi säilinud seinu, põrandaid, lagesid ja kogu kandvat [[betoon]][[Karkass|karkassi]].<ref name=":0" />
Arhitektuurikonkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast pälvis esikoha [[KUU Arhitektid|KUU Arhitektide]] (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja [[Eik Hermann]]) ideelahendus. Võidutöö imponeeris žüriile [[Minimalism|minimalistliku]] ja [[miljöö]]<nowiki/>tundliku [[Arhitektuur|arhitektuuri]] välislahenduse ning loogilise ja hästi toimiva plaanilahenduse tõttu.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2017-01-12 |pealkiri=Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitis Kuu arhitektide ideelahendus “Linea” |url=https://www.artun.ee/et/eesti-kunstiakadeemia-uue-hoone-arhitektuurikonkursi-voitis-kuu-ou-ideelahendus-linea-2/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref>
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia hoone ehitamine vaadatuna droonilt.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitamine vaadatuna droonilt]]
Teise koha saavutas [[DAGOpen OÜ]] ja [[Amhold ASi]] ühine töö pealkirjaga „Aletheia“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras), mida žürii pidas kontseptuaalselt ja esteetiliselt kõige selgemaks tööks. Küsimusi tekitas aga plaanilahenduste realiseeritavus.<ref name=":5" />

Ümberehitus algas 2017. aastal ja hoone avati 2018. aasta augustis.<ref name=":9" /> Aastal 2019 võitsid [[KUU arhitektid]] ja [[Pink OÜ|Pink]] ([[Sisekujundus|sisearhitektuur]]) [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]], [[Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia]] ja [[Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OÜ |eesnimi=ORGO |pealkiri=Eesti Kunstiakadeemia uus hoone |url=https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/eesti-kunstiakadeemia-uus-hoone/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Arhitektuuripreemiad |keel=et}}</ref>

=== Eesti Kunstiakadeemia hoone (2018–) ===
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia A-korpuse sisevaade.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone sisevaade|266x266px]]
Väärtuslikuks loetud [[Kotzebue tänav|Kotzebue tänava]] poolne neljakorruseline [[fassaad]] säilitati algsel kujul.<ref name=":3" /> Siseviimistlusel kasutati [[Liivaprits|liivapritsi]] ja kõige [[Muinsuskaitse|muinsuskaitseväärtuslikum]] osa puhastati [[Skalpell|skalpelliga]].<ref name=":4" />
[[Fail:EKA hoone.png|pisi|left|Vaade Eesti Kunstiakadeemia õppehoonele Balti Jaama poolt|209x209px]]
Uus peasissepääs ja trepihall paigutati [[Hoonekompleks|kompleksi]] keskele, nii et hoone avaneb nii [[Põhja puiestee|Põhja puiesteele]] kui ka [[Kotzebue tänav|Kotzebue tänavale]].<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Loomiseks valmis. EKA uus hoone |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/loomiseks-valmis-eka-uus-hoone/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref>

Hoone osaliselt rahvale avatuna hoidmiseks on sissepääsutsooni paigutatud söökla, suur [[Auditoorium|kaldauditoorium]], puhkeala, [[Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu|raamatukogu]] ja [[Eesti Kunstiakadeemia galerii|galerii]].<ref name=":6" />

Korruseid läbiv vertikaalne [[avalik ruum]] on mitmeotstarbeline: pinda kasutatakse nii üliõpilastööde hindamiseks, näitusteks kui ka suuremahulisteks avalikeks üritusteks nagu [[Eesti Kunstiakadeemia jõuluturg]] ja [[TASE|lõputööde festival TASE]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-15 |pealkiri=Kunstitudengid kutsuvad pühapäeval jõuluturule |url=https://menu.err.ee/1609195855/kunstitudengid-kutsuvad-puhapaeval-jouluturule |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-16 |pealkiri=TASE |url=https://www.artun.ee/et/eka-naitused/tase/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref>
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia sisehoovi vaade.jpg|pisi|left|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone sisehoov|210x210px]]
Hoonel on ka mitmetasandiline [[sisehoov]], millele lisab avarust endise [[Vabrik|tootmishoone]] lünklikult täidetud [[karkass]].<ref name=":4" /> Viiendal ja kuuendal korrusel on suured üldkasutatavad [[Terrass|katuseterrassid]], millelt avaneb märkimisväärne vaade nii [[Läänemeri|merele]] kui ka [[Tallinna vanalinn|vanalinnale]].<ref name=":6" />

[[Põhja puiestee|Põhja puiesteel]] peaukse ees on esimene [[Asfalt|asfaltsillutis]] [[Eesti|Eestis]], millesse on [[Matriits|matriitsiga]] pressitud [[muster]].<ref name=":4" />

Pea kogu hoone on [[Ratastool|ratastooliga]] ligipääsetav ja igal teisel korrusel on [[invatualettruum]].<ref name=":4" />

[[Eesti Kunstiakadeemia]] korraldas 2018. aastal konkursi õppehoone [[Avalik ruum|avalikku ruumi]] [[Kunstiteos|kunstiteose]] tellimiseks, mille võitis teos „Paatia” (autorid: Oliver Soomets, Bruno Lillemets).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-01-26 |pealkiri=EKA uue hoone kunstikonkursi võidutööde autorid on teada |url=https://www.artun.ee/et/eka-uue-hoone-kunstikonkursi-voidutoode-autorid-on-teada/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref>[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia vaade trammitee poolt.jpg|pisi|center|Võidutöö „Paatia”]]
== Euroopa roheline kontor ==
[[Fail:Eesti Kunstiakadeemia katus päikesepaneelidega.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone katus päikesepaneelidega]]
[[Eesti Kunstiakadeemia]] on alates 2. maist 2023 [[Eesti|Eestis]] esimese [[Ülikool|ülikoolina]] ametlikult tunnustatud [[Euroopa Roheline Kontor|Euroopa Rohelise Kontorina]]. Ülikool on integreerinud oma tegevusse rohelise kontori põhimõtted.<ref name=":7">{{Netiviide |kuupäev=2023-06-07 |pealkiri=Eesti Kunstiakadeemia sai esimese Eesti ülikoolina Rohelise Kontori tunnustuse |url=https://www.artun.ee/et/eesti-kunstiakadeemia-sai-esimese-eesti-ulikoolina-rohelise-kontori-tunnustuse/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> Selleks, et [[elektrienergia]] negatiivset mõju vähendada, on [[Eesti Kunstiakadeemia]] õppehoones rakendanud mitmeid [[Elektrienergia|elektri]]- ja [[soojusenergia]] kokkuhoiu meetmeid: säästlik [[Temperatuur|temperatuuri]] reguleerimine, öise [[Ventilatsioon|ventilatsiooni]] vähendamine ning õppeperioodivälisel ajal hoone energia suurendatud kokkuhoid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-28 |pealkiri=EKA energia tarbimine ja kokkuhoid |url=https://www.artun.ee/et/eka-energia-tarbimine-ja-kokkuhoid/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref>

[[Eesti Kunstiakadeemia]] mõõdab oma [[Süsiniku jalajälg|keskkonnajalajälge]], mis võtab ühe osana arvesse ülikoolihoone haldamisest tekkivat [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] [[Heide|heidet]]. On kavas edasine jalajälje vähendamine, mille raames on plaanis hankida ja toota [[Roheline energia|rohelist energiat]] ning vähendada energia tarbimist hoone [[Energiatõhusus|energiatõhusust]] parandades. [[Roheline energia|Rohelise energia]] tootmiseks on õppehoone katusele paigutatud [[Päikesepaneel|päikesepaneelid]].<ref name=":7" />

== Pildigalerii ==
<gallery>
Fail:Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu.jpg|Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu
Fail:Aksessuaari ja köitedisain a.jpg|Aksessuaari- ja köitedisaini töökoda
Fail:18-10-03A51J1285 MartinBuschmann.jpg|Eesti Kunstiakadeemia galerii
Fail:Maalistuudio2.jpg|Eesti Kunstiakadeemia maalistuudio
Fail:Eesti Kunstiakadeemia 1. korruse avatud auditoorium.jpg|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 1. korruse avatud auditoorium
Fail:Eesti Kunstiakadeemia suur auditoorium.jpg|Eesti Kunstiakadeemia suur auditoorium
Fail:Eesti Kunstiakadeemia A-korpuse 2. korruse koridor.jpg|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone A-korpuse 2. korruse koridor
Fail:Eesti Kunstiakadeemia ruum D-207.jpg|Eesti Kunstiakadeemia rektoraat ja kontor
Fail:EKA hoone Kotzebue.png|Vaade Eesti Kunstiakadeemia hoonele Kotzebue tänavalt
Fail:Vanalinna vaade EKA rõdult.jpg|Vaade vanalinnale Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 6. korruse rõdult
Fail:Eesti Kunstiakadeemia peasissepääs.jpg|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone peasissepääs
Fail:Eesti Kunstiakadeemia kööginurk.jpg|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone kööginurk
Fail:Foto ja videostuudio.jpg|Eesti Kunstiakadeemia foto- ja videostuudio
Fail:Maali konserveerimine.jpg|Eesti Kunstiakadeemia konservaatorite töökoda
Fail:Tehasehoone sisevaade.jpg|Renoveerimiseelne sisevaade
Fail:Tehasehoone sisevaade1.jpg|Renoveerimiseelne sisevaade
Fail:Eesti Kunstiakadeemia.jpg|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone renoveerimisel
</gallery>


See on arvatud [[ehitismälestis]]eks.<ref name="mälestis">{{kultuurimälestis|8200|8200 Tehasehoone Põhja pst. 7, 1932. a.}}</ref>


== Viited ==
== Viited ==
14. rida: 108. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat|Estonian Academy of Arts building}}
{{commonskat|Estonian Academy of Arts building}}
*[https://www.artun.ee/akadeemia/uus-maja/ Uue maja uudised] Eesti Kunstiakadeemia
* {{kultuurimälestis|8200}}
*[https://jupiter.err.ee/1608917225/rauaniit Maria Aua dokumentaalfilm „Rauaniit“] [[ERR]] portaalis Jupiter
* [https://www.artun.ee/akadeemia/uus-maja/ Uue maja uudised] Eesti Kunstiakadeemia



{{koord}}
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]

Viimane redaktsioon: 31. august 2024, kell 23:55

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 2018
Üldandmed
Asukoht Tallinn
Stiil funktsionalism
Liigitus õppehoone
Ehituse algus 1925
Ehituse lõpp 1933
Maksumus 28 mln eurot (renoveerimine 2018)[1]
Renoveeritud 2017–2018
Aadress Põhja pst 7 // Kotzebue 1
Koordinaadid 59° 26′ 33″ N, 24° 44′ 27″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid 6
Lifte 3
Projekt ja ehitus
Arhitekt

Eugen Habermann

KUU arhitektid (renoveerimine)
Sisearhitekt Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink) (renoveerimine)
Kaart

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Vanalinna piiril aadressil Põhja pst 7 // Kotzebue 1.[2]

1933. aastal Eugen Habermanni projekti järgi valminud tööstushoone on üks Eesti esimesi funktsionalistlikke ehitisi.[3] Algselt oli see ettevõtte Rauaniit tootmishoone. Nõukogude okupatsiooni ajal kandis endine Rauaniit nime Punane Koit ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai sellest AS Suva.[4][5] 2010. aastate läks hoone Eesti Kunstiakadeemia omandisse. Maja remonditi ja ehitati ümber aastail 2017–2018 ning sellest sai ülikooli peahoone.[6]

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone on arvatud ehitismälestiseks.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ehituslugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitekt Eugen Habermann kavandas modernistliku tehasehoone trikootööstusega tegeleva aktsiaseltsi Rauaniit tarbeks. Ettevõte tegutses samal aadressil juba alates 1920. aastast: esiti 20. sajandi algul ehitatud kahekorruselises majas Luha saunas, mis paiknes peafassaadiga praeguse Põhja puiestee poole. 1925. aastal valmis seljakuti esialgse tootmishoonega Habermanni kavandatud laiendus, sissepääsuga Kotzebue tänavalt.[4]

1926. aastal plaaniti juba uut tootmise laiendust, mistõttu pöörduti taas Habermanni poole, aga linnavalitsus keeldus suuremahulist laiendust heaks kiitmast, tuues põhjenduseks mastaapse vabriku sobimatuse linna haljasvööndisse. Rauaniidi juhatus pöördus seepeale Tööstus- ja Kaubaministeeriumi poole, kes lobis vabriku kasuks, mille tulemusena linnavalitsus leebus ja lubas vabrikul laieneda eeldusel, et “ehitatava hoone fassaad osutub linnavalitsusele arhitektuuriliselt vastuvõetavaks, et tööstuses jõuallikana aurukatlaid üles ei seata ja et tööstus suitsu, kära ega müra ei tekita, mis naabruskonda tülitaks”. 1926. aasta lõpus valmis Habermannil kavand, mille linnavalitsus heaks kiitis.[4]

Rauaniidi mastaapne vabrik valmis juba 1929. aastal, aga erinevate nõuete täitmata jätmise tõttu ei saanud maja kohe kasutusluba ning vajalikud muudatused kajastusid alles 1932. aastal tagantjärele koostatud projektis.[4] Samal aastal ehitati kolmnurksel krundil paiknev hoone kolmekorruseliseks, 1933. aastal lisati kolmele põhikorrusele ka neljas.[3] Peamise ehitusmaterjalina kasutati toona uuenduslikku raudbetooni.[7]

Nõukogude aeg (1940–1991)

[muuda | muuda lähteteksti]

Vabrik natsionaliseeriti Nõukogude esimese okupatsiooni tingimustes 1940. aastal ja sama aasta 17. oktoobril sai ettevõtte uueks nimeks Punane Koit.[8] Endise Rauaniidi asutaja Efraim Lerenmann arreteeriti ning ta suri 1942. aastal Põhja-Uurali vangilaagris.[4][9]

SUVA sukavabriku hoone välisvaade enne renoveerimist

Ehkki nõukogude ajal tehti tehase hoonetele rohkelt täiendusi, säilis Habermanni kavandatud maja siiski originaalilähedasena. Olulisim muutus oli 1950. aastal pööningukorruse tõstmisel selle rombikujuliste akende kaotamine, kuid seda oli 1936. aastal plaaninud ka Habermann ise. 1954. aastal kavatseti Enn Kaare kavandi järgi hoone ulatuslikult terrasiitkrohvi ja historitsistlike elementidega rekonstrueerida, kuid see projekt jäi siiski teostamata.[4]

1964. aastal valmis hoonele piki Põhja puiesteed viiekorruseline laiendus (Eesti Põllumajandusprojekt), 1972. aastal Kesk-Kalamaja tänavajupile avanev ning vabrikule väikese siseõue moodustav kuuekorruseline osa (arhitekt Enno Treiberg). Uuenduste käigus lammutati ka käitise esialgne hoone, endine Luha saun. 1977. aastal valmis 1,8-meetriste betoonseintega tuumavarjend, mida projektis (Eesti Tööstusprojekt, 1973, insenerid Veskimeister ja Katšehina) nimetati abimaterjalide laoks. Varjendi peale kerkis 1983. aastal vabriku administratiivhoone.[4]

Taasiseseisvumisejärgne aeg (1991–)

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal kannab ettevõte Punane Koit nime AS SUVA Sukavabrik.[5] 2014. aastal kolis AS SUVA uuele aadressile Akadeemia tee 33 ning aastal 2017 algas vana vabriku ümberehitamine Eesti Kunstiakadeemia uueks hooneks.[10][11] Uus õppehoone avati pidulikult 27. augustil 2018.[10]

Arhitektuuripärand

[muuda | muuda lähteteksti]
Nurgelised fassaadidetailid

Tegu on ühe eripärasema tööstusarhitektuuri näitega Tallinnas. Omapära pakuvad nii linnaruumiline paiknemine kui ka Tallinnas ainulaadne arhitektuurne stilistika. Hoone on 1920. aastatele omases funktsionalistlikus stiilis, kuid Eugen Habermann kasutas ka ekspressionistlikke nurgelisi dekoorielemente: nurgelisi ukse- ja aknaavasid esimese korruse perimeetril, kummulikeeratud rombikujulisi pööninguaknaid (kuni 1950) ning kuusnurkseid trepikojaaknaid maja kitsal otsafassaadil.[4]

Renoveerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal sõlmisid Eesti Kunstiakadeemia ja Riigi Kinnisvara AS koostöölepingu, mille kohaselt RKAS omandas Tallinnas aadressil Kotzebue tänav 1 // Põhja puiestee 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool. Projekti teostamiseks kasutati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ASTRA meetmeid ja Eesti Kunstiakadeemia omavahendeid, mis laekusid endiste kinnistute müügist Tallinna kesk- ja vanalinnas.[12]

Uue õppehoone arhitektuurikonkurss

[muuda | muuda lähteteksti]

Peale luhtunud katseid ehitada Eesti Kunstiakadeemia uus hoone ülikooli endisele krundile Tallinna kesklinnas, kuulutati 2014. aasta aprillis välja arhitektuurikonkurss kunagise Rauaniidi tootmishoone krundile. Konkursi lõpptähtajaks oli sama aasta juunikuu lõpp.[12]

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone võidutöö kavand

Üheks olulisemaks arhitektuurivõistluse eelduseks oli säilitada võimalikult suur osa olemasolevast hoonestusest. Rauaniidi tehase muinsuskaitselise väärtuse tõttu oli vabadus selle ümberehitamiseks piiratud; suurem ehitusvabadus oli Nõukogude ajal ehitatud kahe tiiva rekonstrueerimisel.[1] Säilitamise ja lammutamise vahekord ei olnud võistlustöö lähteülesandes rangelt määratletud ja arhitektidel jäi vabadus selle üle ise otsustada. Ehitusel kasutati ära hästi säilinud seinu, põrandaid, lagesid ja kogu kandvat betoonkarkassi.[2] Arhitektuurikonkursile laekunud kümne võistlustöö hulgast pälvis esikoha KUU Arhitektide (autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann) ideelahendus. Võidutöö imponeeris žüriile minimalistliku ja miljöötundliku arhitektuuri välislahenduse ning loogilise ja hästi toimiva plaanilahenduse tõttu.[13]

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitamine vaadatuna droonilt

Teise koha saavutas DAGOpen OÜ ja Amhold ASi ühine töö pealkirjaga „Aletheia“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Kaisa Lasner ja Jiannis Lykouras), mida žürii pidas kontseptuaalselt ja esteetiliselt kõige selgemaks tööks. Küsimusi tekitas aga plaanilahenduste realiseeritavus.[13]

Ümberehitus algas 2017. aastal ja hoone avati 2018. aasta augustis.[6] Aastal 2019 võitsid KUU arhitektid ja Pink (sisearhitektuur) Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia, Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia.[14]

Eesti Kunstiakadeemia hoone (2018–)

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone sisevaade

Väärtuslikuks loetud Kotzebue tänava poolne neljakorruseline fassaad säilitati algsel kujul.[12] Siseviimistlusel kasutati liivapritsi ja kõige muinsuskaitseväärtuslikum osa puhastati skalpelliga.[1]

Vaade Eesti Kunstiakadeemia õppehoonele Balti Jaama poolt

Uus peasissepääs ja trepihall paigutati kompleksi keskele, nii et hoone avaneb nii Põhja puiesteele kui ka Kotzebue tänavale.[15]

Hoone osaliselt rahvale avatuna hoidmiseks on sissepääsutsooni paigutatud söökla, suur kaldauditoorium, puhkeala, raamatukogu ja galerii.[15]

Korruseid läbiv vertikaalne avalik ruum on mitmeotstarbeline: pinda kasutatakse nii üliõpilastööde hindamiseks, näitusteks kui ka suuremahulisteks avalikeks üritusteks nagu Eesti Kunstiakadeemia jõuluturg ja lõputööde festival TASE.[12][16][17]

Eesti Kunstiakadeemia õppehoone sisehoov

Hoonel on ka mitmetasandiline sisehoov, millele lisab avarust endise tootmishoone lünklikult täidetud karkass.[1] Viiendal ja kuuendal korrusel on suured üldkasutatavad katuseterrassid, millelt avaneb märkimisväärne vaade nii merele kui ka vanalinnale.[15]

Põhja puiesteel peaukse ees on esimene asfaltsillutis Eestis, millesse on matriitsiga pressitud muster.[1]

Pea kogu hoone on ratastooliga ligipääsetav ja igal teisel korrusel on invatualettruum.[1]

Eesti Kunstiakadeemia korraldas 2018. aastal konkursi õppehoone avalikku ruumi kunstiteose tellimiseks, mille võitis teos „Paatia” (autorid: Oliver Soomets, Bruno Lillemets).[18]

Võidutöö „Paatia”

Euroopa roheline kontor

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Kunstiakadeemia õppehoone katus päikesepaneelidega

Eesti Kunstiakadeemia on alates 2. maist 2023 Eestis esimese ülikoolina ametlikult tunnustatud Euroopa Rohelise Kontorina. Ülikool on integreerinud oma tegevusse rohelise kontori põhimõtted.[19] Selleks, et elektrienergia negatiivset mõju vähendada, on Eesti Kunstiakadeemia õppehoones rakendanud mitmeid elektri- ja soojusenergia kokkuhoiu meetmeid: säästlik temperatuuri reguleerimine, öise ventilatsiooni vähendamine ning õppeperioodivälisel ajal hoone energia suurendatud kokkuhoid.[20]

Eesti Kunstiakadeemia mõõdab oma keskkonnajalajälge, mis võtab ühe osana arvesse ülikoolihoone haldamisest tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. On kavas edasine jalajälje vähendamine, mille raames on plaanis hankida ja toota rohelist energiat ning vähendada energia tarbimist hoone energiatõhusust parandades. Rohelise energia tootmiseks on õppehoone katusele paigutatud päikesepaneelid.[19]

Pildigalerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu
    Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu
  • Aksessuaari- ja köitedisaini töökoda
    Aksessuaari- ja köitedisaini töökoda
  • Eesti Kunstiakadeemia galerii
    Eesti Kunstiakadeemia galerii
  • Eesti Kunstiakadeemia maalistuudio
    Eesti Kunstiakadeemia maalistuudio
  • Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 1. korruse avatud auditoorium
    Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 1. korruse avatud auditoorium
  • Eesti Kunstiakadeemia suur auditoorium
    Eesti Kunstiakadeemia suur auditoorium
  • Eesti Kunstiakadeemia õppehoone A-korpuse 2. korruse koridor
    Eesti Kunstiakadeemia õppehoone A-korpuse 2. korruse koridor
  • Eesti Kunstiakadeemia rektoraat ja kontor
    Eesti Kunstiakadeemia rektoraat ja kontor
  • Vaade Eesti Kunstiakadeemia hoonele Kotzebue tänavalt
    Vaade Eesti Kunstiakadeemia hoonele Kotzebue tänavalt
  • Vaade vanalinnale Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 6. korruse rõdult
    Vaade vanalinnale Eesti Kunstiakadeemia õppehoone 6. korruse rõdult
  • Eesti Kunstiakadeemia õppehoone peasissepääs
    Eesti Kunstiakadeemia õppehoone peasissepääs
  • Eesti Kunstiakadeemia õppehoone kööginurk
    Eesti Kunstiakadeemia õppehoone kööginurk
  • Eesti Kunstiakadeemia foto- ja videostuudio
    Eesti Kunstiakadeemia foto- ja videostuudio
  • Eesti Kunstiakadeemia konservaatorite töökoda
    Eesti Kunstiakadeemia konservaatorite töökoda
  • Renoveerimiseelne sisevaade
    Renoveerimiseelne sisevaade
  • Renoveerimiseelne sisevaade
    Renoveerimiseelne sisevaade
  • Eesti Kunstiakadeemia õppehoone renoveerimisel
    Eesti Kunstiakadeemia õppehoone renoveerimisel


Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "FOTOD ja VIDEO | Eesti kunstiakadeemia arhitektid: oli hirm, et EKA lahustub mööda linna ära". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 Kalm, Mart (2018). EKA uus maja. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 54–57. ISBN 978-9949-594-66-5.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 8200 Tehasehoone Põhja pst. 7, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Kalm, Mart (2018). EKA uus maja. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 24–33. ISBN 978-9949-594-66-5.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Meist". SUVA vabrik, meeste, naiste ja laste – sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud jne. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  6. ↑ 6,0 6,1 Kalm, Mart (2018). EKA uus maja. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 50. ISBN 978-9949-594-66-5.
  7. ↑ "Avatud majad nr. 13: EKA uus peahoone – legendaarne Rauaniit". www.arhitektuurimuuseum.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2024. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  8. ↑ "Sokivabrikust Kunstiakadeemiaks: Jaak Juske avab Kunstiakadeemia uue hoone ajalugu". Forte. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  9. ↑ "One-Step Search Results". museum.jewish.ee. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  10. ↑ 10,0 10,1 "Algab Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitus". Eesti Kunstiakadeemia. 12. jaanuar 2017. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  11. ↑ "Ühine eesmärk teeb Eesti tugevaks". Äripäev. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 OKIA. "Kunstiakadeemia teel sukavabrikusse". Sirp. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurikonkursi võitis Kuu arhitektide ideelahendus "Linea"". Eesti Kunstiakadeemia. 12. jaanuar 2017. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  14. ↑ OÜ, ORGO. "Eesti Kunstiakadeemia uus hoone". Eesti Arhitektuuripreemiad. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 OKIA. "Loomiseks valmis. EKA uus hoone". Sirp. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  16. ↑ ERR (15. detsember 2023). "Kunstitudengid kutsuvad pühapäeval jõuluturule". ERR. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  17. ↑ "TASE". Eesti Kunstiakadeemia. 16. juuni 2023. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  18. ↑ "EKA uue hoone kunstikonkursi võidutööde autorid on teada". Eesti Kunstiakadeemia. 26. jaanuar 2018. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  19. ↑ 19,0 19,1 "Eesti Kunstiakadeemia sai esimese Eesti ülikoolina Rohelise Kontori tunnustuse". Eesti Kunstiakadeemia. 7. juuni 2023. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  20. ↑ "EKA energia tarbimine ja kokkuhoid". Eesti Kunstiakadeemia. 28. november 2022. Vaadatud 3. märtsil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kunstiakadeemia_õppehoone&oldid=6717284"