Jaunjelgava: erinevus redaktsioonide vahel

Jaunjelgava
läti	Jaunjelgava
	Jaunjelgava vapp
	Pindala: 6,2 km² (2024)
	Elanikke: 1713 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 37′ N, 25° 5′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 19. juuni 2024, kell 21:21

Jaunjelgava (läti^ⓘ) (saksa Friedrichstadt) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas. Asub Daugava vasakul kaldal, merepinnast 35 meetri kõrgusel.

Ajalugu

13. sajandil asus linna lähistel seelide Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurde Vecsērene mõis. Selle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetas Kuramaa hertsog Gotthard Kettler selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueks Jelgavaks.

Aastal 1590 andis Friedrich Kettler asulale alevi staatuse. Aastal 1646 nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast 1647; linnaõigused andis asulale Władysław IV Waza. Aastal 1652 püstitati sinna luteri kirik.

Venemaa keisririigi võimu ajal oli linn Kuramaa kubermangu Jaunjelgava kreisi keskuseks. Jaunjelgavas oli suur juutide kogukond. Juudi kaupmehed eksportisid Venemaa kaupu nii Inglismaale kui ka Saksamaale. Aastal 1861 valmis Riia–Daugavpilsi raudtee, mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus vähenes. Paljud sealsed juudid asusid elama Riiga või Liepājasse, suundudes sealt Ameerika Ühendriikidesse.

Aastal 1914 oli linnas 7300 elanikku. Bermondtiaadi ajal, 1919. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal 1925 oli linnas vaid 1577 elanikku.^[3] Aastaks 1935 olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist küüditati 1941. aasta juunis, osa aga hukkus holokaustis, kui sama aasta 2. augustil Saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.

2009. aastani asus Aizkraukle rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Jaunjelgava piirkonna keskus.

Raekoda
Vanalinn
Daugava jõgi linna all
Luteri kirik
Katoliku kirik
Õigeusu kirik

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
↑ Enciklopēdija "Latvijas pilsētas". Rīga 1999.

Välislingid

Jaunjelgava – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.

[2] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.

[3] Enciklopēdija "Latvijas pilsētas". Rīga 1999.

[1]

[2]

[3]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 |  hääldus =
 |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaunjelgava
+|  lipp =
-|  lipu_pilt = ''Siia lipu pilt''
 |  lipu_link = [[Jaunjelgava lipp]]
 |  vapp = Jaunjelgava COA.svg
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 == Ajalugu ==
-[[13. sajand]]il asus linna lähistel [[seelid]]e Sērene linnamägi. Aastal 1450 rajati selle juurde Vecsērene mõis. Selle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetas [[Gotthard Kettler]] selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueks [[Jelgava]]ks.
+[[13. sajand]]il asus linna lähistel [[seelid]]e [[Sērene linnamägi]]. Aastal 1450 rajati selle juurde [[Vecsērene mõis]]. Selle maadele hakkas Daugava kõrgele kaldapealsele tekkima kaupmeeste asula. Aastal 1567 nimetas [[Kuramaa hertsog]]  [[Gotthard Kettler]] selle Neustadtiks, ent lätlased hakkasid seda kutsuma uueks [[Jelgava]]ks.
-Aastal [[1590]] andis [[Friedrich Kettler]] asulale alevi staatuse. Aastal [[1646]] nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast [[1647]]; linnaõigused andis asulale [[Władysław IV Waza]]. Aastal [[1652]] püstitati sinna luteri kirik.
+Aastal 1590 andis [[Friedrich Kettler]] asulale [[alev]]i staatuse. Aastal 1646 nimetas tema lesk alevi tema järgi ümber Friedrichstadtiks. Linn aastast 1647; linnaõigused andis asulale [[Władysław IV Waza]]. Aastal 1652 püstitati sinna luteri kirik.
-Vene võimu ajal oli linn [[Jaunjelgava kreis]]i keskuseks. Jaunjelgavas oli suur [[juudid|juutide]] kogukond. Juudi kaupmehed eksportisid Venemaa kaupu nii [[Inglismaa]]le kui ka [[Saksamaa]]le. Aastal [[1861]] valmis [[Riia–Daugavpilsi raudtee]], mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus vähenes. Paljud sealsed juudid asusid elama [[Riia|Riiga]] või [[Liepāja]]sse, suundudes sealt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].
+Venemaa keisririigi võimu ajal oli linn [[Kuramaa kubermang]]u [[Jaunjelgava kreis]]i keskuseks. Jaunjelgavas oli suur [[juudid|juutide]] kogukond. Juudi kaupmehed eksportisid Venemaa kaupu nii [[Inglismaa]]le kui ka [[Saksamaa]]le. Aastal 1861 valmis [[Riia–Daugavpilsi raudtee]], mille tagajärjel Daugava kui veetee tähtsus vähenes. Paljud sealsed juudid asusid elama [[Riia|Riiga]] või [[Liepāja]]sse, suundudes sealt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].
-Aastal [[1914]] oli linnas 7300 elanikku. [[Bermondtiaad]]i ajal, [[1919]]. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal [[1925]] oli linnas vaid 1577 elanikku.<ref> Enciklopēdija "Latvijas pilsētas". Rīga 1999.</ref> Aastaks [[1935]] olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist [[küüditamine|küüditati]] 1941. aasta juunis, osa aga hukkus [[holokaust]]is, kui sama aasta [[2. august]]il Saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.
+Aastal 1914 oli linnas 7300 elanikku. [[Bermondtiaad]]i ajal, 1919. aasta 17. oktoobrist kuni 15. novembrini toimus linna all lahing, mille käigus suur osa linna hoonetest hävis. Aastal 1925 oli linnas vaid 1577 elanikku.<ref> Enciklopēdija "Latvijas pilsētas". Rīga 1999.</ref> Aastaks 1935 olid vaid 25% linna elanikest juudid. Osa neist [[küüditamine|küüditati]] 1941. aasta juunis, osa aga hukkus [[holokaust]]is, kui sama aasta [[2. august]]il Saksa väed linna juudi kogukonna likvideerisid.
 . aastani asus [[Aizkraukle rajoon]]is. Aastatel 2009–2021 oli linn [[Jaunjelgava piirkond|Jaunjelgava piirkonna]] keskus.