Mine sisu juurde

Ilmarine AS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
(ei näidata 10 kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
'''Ilmarine''' on [[Eesti]] [[metallitööstus|metallitööstusettevõte]].
'''Ilmarine''' oli [[Eesti]] [[metallitööstus|metallitööstusettevõte]].
{{Sisukord paremale}}
⚫
Ettevõte sai nime [[teras]]est maailma taeva tagunud müütilise Soome ja Eesti [[sepp|sepa]] [[Ilmarinen|Ilmarise]] järgi.


[[File:F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883.jpg|thumb|F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883<ref>{{kultuurimälestis|ID=8193 P. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881-1883}}</ref>]]
⚫
Oma nime sai ettevõte [[teras]]est maailma taeva tagunud müütilise Soome ja Eesti [[sepp|sepa]] [[Ilmarinen|Ilmarise]] järgi.
[[File:F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883.jpg|thumb|F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883<ref>{{kultuurimälestis|ID=8194 P. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881-1883}}</ref>]]
[[Pilt:F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad.jpg|pisi|F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad<ref>{{kultuurimälestis|ID=8795 P. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad, 1881-1883}}</ref>]]


==Ajalugu==
==Ajalugu==
;Kronoloogia
===Tähtsamad verstapostid===
* [[1859]] – [[Friedrich Wiegand]] pani [[Rakvere]]s aluse [[vask]]sepatöökojale
* [[1859]] – Friedrich Wiegand pani [[Rakvere]]s aluse [[vask]]sepatöökojale
* [[1861]] – töökoda kolis [[Tallinn]]a
* [[1861]] – töökoda kolis [[Tallinn]]a [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]]le
* [[1873]] – alustati [[malm]]ivaluga, töökojast sai [[tehas]]
* [[1873]] – alustati [[malm]]ivaluga, töökojast sai [[tehas]]
* [[1883]] – ehitati Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehase tehasehooned Tallinna [[Põhja puiestee|Troonipärija puiestee]] äärde
* [[1885]] – müügikontor [[Moskva]]s
* [[1885]] – avati müügikontor [[Moskva]]s
⚫
* [[1920]] – Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil reorganiseeriti aktsiaseltsiks Ilmarine
*[[1898]] – tehase nimetuseks sai Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehitustehas
⚫
* [[1924]] – algas Ilmarise hiilgeperiood – hakati tootma [[teehöövel|teehöövleid]], [[linttraktor]]eid, [[kaevandusseadmed|kaevandusseadmeid]] jms
*[[1912]] – ehitati kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda [[Põhja puiestee]] ja [[Suur-Patarei tänav|Suur-Patarei tänava]] nurgale.
⚫
* [[1952]] – tootmine spetsialiseerus ümber [[jõujaam]]ade [[katel]]de abiseadmete valmistamisele
*[[1918]] – märtsi algul asus Fr. Wiegand jun. ümber Saksamaale ning tehas jäi omanikuta.
⚫
* [[2006]] – uued omanikud, agressiivne turuhõivamise strateegia
⚫
* [[1920]] – Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil reorganiseeriti aktsiaseltsiks Ilmarine, aadressil [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]] 21
⚫
* [[2009]] – kaasaegne tootmishoone, tootmisvõimsuste suurendamine
⚫
* [[1924]] – algas Ilmarise hiigelperiood – hakati tootma [[teehöövel|teehöövleid]], [[linttraktor]]eid, [[kaevandusseadmed|kaevandusseadmeid]] jms
⚫
* [[1952]] – tootmine spetsialiseerus ümber [[jõujaam|jõujaama]][[katel]]de abiseadmete valmistamisele
⚫
* [[2006]] – uued tehaseomanikud, agressiivne turuhõivamise strateegia
⚫
* [[2009]] – nüüdisaegne tootmishoone, tootmisvõimsuste suurendamine
* [[2012]] – ettevõte kuulutas välja [[Pankrot|pankroti]].


===1859–1918===
===1859–1918===
[[1859]]. aastal asutas [[Friedrich Wiegand]] [[Rakvere]]s vasksepatöökoja, mis tootis peamiselt Eesti [[piiritus|viinatööstus]]ele seadmeid. Varem oli Wiegand tegelenud kaubanduse alal, importides ning paigaldades analoogilisi seadmeid.
[[1859]]. aastal asutas Friedrich Wiegand [[Rakvere]]s vasksepatöökoja, mis tootis peamiselt Eesti [[viinaköök]]idele piirituse tootmise seadmeid. Varem oli Wiegand tegelenud kaubandusega, importides ja paigaldades analoogilisi seadmeid.


Aastal 1861 toodi töökoda Tallinna, kus aja jooksul hakati valmistama ka [[vesiveski]]te seadmeid, [[aurumasin]]aid, tehaste sisseseadeid, [[rehepeksumasin]]aid ja muid [[põllutööriist]]u.
Aastal 1861 toodi töökoda Tallinna, kus aja jooksul hakati valmistama ka [[vesiveski]]te seadmeid, [[aurumasin]]aid, tehaste sisseseadeid, [[rehepeksumasin]]aid ja muid [[põllutööriist]]u.


1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangut [[Venemaa]] viinatehastele. Sajandivahetusel hakati tootma Venemaal kuulsaks saanud naftamootoreid "Russ".
1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangut [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririig]]i viinatehastele. Sajandivahetusel hakati tootma Venemaal kuulsaks saanud naftamootoreid Russ.


Enne I Maailmasõda olid peamised toodanguartiklid aurumasinad, seadmed suhkruvabrikutele, pumbad, sillakonstruktsioonid. Teostati ka laevade remonti. Sõja ajal tegevust ei toimunud.
Enne I maailmasõda olid peamised toodanguartiklid aurumasinad, suhkruvabrikute seadmed, pumbad, sillakonstruktsioonid. Remonditi ka laevu. Sõja ajal tegevust ei toimunud.


===1919–1938===
===1919–1938===
1920.a. Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil tehase baasil oli moodustatud aktsiaselts "Ilmarine". Hakati valmistama Eestimaa vajadusteks kivipurustus- ja tee-ehitusmasinaid, teehöövleid ning põlevkivi- ja fosforiiditööstuse seadmeid, jt masinaehitustooteid. Jätkus naftamootorite "Russ" valmistamine.
1920. aastal moodustati Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil tehase baasil aktsiaselts Ilmarine (A/S Ilmarine rauavalamise ja masinaehituse tehas). ASi Ilmarine asutajate seas olid insener [[Karl Ipsberg]], ärimees [[Konrad Mauritz]], Ajutise Valitsuse peaminister [[Konstantin Päts]], [[Madis Jaakson]] jt, juhatuse esimeheks valiti [[Johan Laidoner]]. Hakati valmistama Eestimaa vajadusteks kivipurustus- ja tee-ehitusmasinaid, teehöövleid, põlevkivi- ja fosforiiditööstuse seadmeid ja muid masinaehitustooteid. Jätkus ka naftamootorite Russ valmistamine. 1924 suvel omandas AS-is enamusaktsiad perefirma "[[J. Puhk ja Pojad]]" (vennad [[Joakim Puhk|Joakim]], [[Eduard Puhk|Eduard]], [[Voldemar Puhk|Voldemar]] ja [[Aleksander Puhk]]). ASi Ilmarine edasises arengus sai olulisemaks Joakim Puhki tegevus. 1933. aastal valmistati terasest [[keskkütteradiaator]]eid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel [[mürsukest]]i jne.
1933.a. valmistati terasest keskkütteradiaatoreid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel mürsukesti jne.


===1939–1968===
===1939–1968===
II Maailmsõja ajal remonditi põhiliselt seadmeid ja masinaid. 1945.a. oli jätkunud põlevkivitööstusele ning põllumajandusele vajalikke seadmete valmistamine. Koos Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlastega konstrueeriti ja lasti välja uusi turbakogumismasinaid ja briketitööstusele vajalikke seadmeid. Valmistati ka trammivaguneid.
II maailmasõja ajal remonditi põhiliselt seadmeid ja masinaid. 22. septembril 1945, [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] "vastu tulles Tallinna II Masinaehitustehase töötajate soovile, määras: Anda Tallinna II Masinaehitustehasele uueks nimeks Masinaehitustehas „Ilmarine""<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 566. Määrus Tallinna II Masinaehitustehase nime muutmise kohta.</ref>. 1945. aastal jätkus põlevkivitööstusele ja põllumajandusele vajalike seadmete valmistamine. Koostöös [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituu]]di teadlastega konstrueeriti ja toodeti uusi turbakogumismasinaid ja briketitööstusele vajalikke seadmeid. Valmistati ka trammivaguneid. 1951. aastal anti Ilmarise tehas [[NSV Liidu Raskemasinaehitusministeerium]]i alluvusse. 1952. aastal spetsialiseeriti tootmine ümber jõujaamakatelde abiseadmete valmistamisele. Toodeti poolmehaanilisi küttekoldeid ja nende elektromehaanilisi automaatikaseadmeid. 1951–1956 oli tehase Ilmarine direktor [[Vladimir Käo]].
1952.a. tootmine spetsialiseerus ümber jõujaamade katelde abiseadmete valmistamisele. Toodeti poolmehaanilisi küttekoldeid ja nende elektromehaanilisi automaatikaseadmeid.


===1969–1988===
===1969–1988===
Ilmarine oli ainukesena NLs spetsialiseeritud tehas katlaagregaatide abiseadmete tootmisel. Valmistati tahmapuhureid, haaveljoapuhasteid, gaasimasuudipõleteid, rotatsioonpihustiga põletusseadmeid, vedelkütuse pihusteid, süüte- ja kaitseseadmeid ning nende töö juhtimiseks vajalikke automaatikaseadmeid. Tähtsal kohal tehase toodangus oli ka tarbekaubad ja majapidamisseadmed nagu metallist köögipliidid, malmist emailitud kööginõud, juhitavad lastekelgud, murukäärid, soojaveeboilerid.
Ilmarine oli ainuke tehas NSV Liidus, mis oli spetsialiseerunud katlaagregaatide abiseadmete tootmisele. Valmistati tahmapuhureid, haaveljoapuhasteid, gaasimasuudipõleteid, rotatsioonpihustiga põletusseadmeid, vedelkütusepihusteid, süüte- ja kaitseseadmeid ning nende töö juhtimiseks vajalikke automaatikaseadmeid. Tähtsal kohal tehase toodangus olid ka tarbekaubad ja majapidamisseadmed, näiteks metallist köögipliidid, malmist emailitud kööginõud, juhitavad lastekelgud, murukäärid, soojaveeboilerid.


===1989–2008===
===1989–2008===
Varises plaanmajandus, kadus hiigelsuur turg. Järgnesid ettevõte erastamine ning sage omanikevahetus. Tulemuseks oli tootmismahtude drastiline kahenemine.
Varises plaanimajandus, kadus hiiglasuur turg. Järgnesid ettevõtte erastamine ning sage omanikevahetus. Tulemuseks oli tootmismahu drastiline vähenemine.
Alles 2006. aastal, pärast aastaid kestnud vaikelu algas aktiivne tegevus. Kahe aastaga on saavutatud märkimisväärne areng. On lisandunud alumiiniumi töötlemine. Alumiiniumist valmivad tehases busside osad, lootsilaevade roolimajad, kütusemahutid, rambid jm. Masinaehituses on põhitoodanguks paberi- ja puidutöötlemistehaste sisseseadmed.
Alles 2006. aastal, pärast aastaid kestnud vaikelu, algas aktiivne tegevus. Kahe aastaga on saavutatud märkimisväärne areng. On lisandunud alumiiniumi töötlemine. Alumiiniumist valmivad tehases busside osad, lootsilaevade roolimajad, kütusemahutid, rambid jm. Masinaehituses on põhitoodanguks paberi- ja puidutöötlemistehaste sisseseaded.
[[File:Ilmarine in 1920.jpg|pisi|Aktsiaseltsi Ilmarine hoone [[Põhja puiestee|Rannavärava puiesteel]], 1920. aastad]]
===F. Wiegandi masinatehase hoone===
F. Wiegandi masinatehase hoone Tallinnas [[Põhja puiestee|Rannavärava puiestee]] 21 rajati kolmnurksele krundile Põhja puiestee ja [[Suur-Patarei tänav]]a vahel aastatel 1881–1883, hoone arhitekt oli [[Nikolai Thamm vanem]]. Tehase hoone on kahekorruseline, masinatsehh ja administratiivhoone rajati Põhja puiestee äärde. Hoone fassaadid on säilinud esialgsel kujul.


Tehase [[valutöökoda]] asus aga krundi sügavuses. Tehast laiendati aastatel [[1889]] ja 1898–[[1899]] insener [[August Mickwitz]]i juhendamisel, tehasehoonetele lisati katlamaja, uus korsten, tsehhihoone kahekorruseline pealeehitis.

[[1912]]. aastal ehitati insener A. Bürgeri projekti järgi kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda Rannavärava puiestee ja [[Suur-Patarei tänav|Suur-Patarei tänava]] nurgale. Hoone tänavapoolsete fassaadide mustalt tahutud paest seinapindadega moodustavad kontrasti akende klombitud paest ümarkaarsed rustikaalsed sillused. Hoone nurki rõhutavad puhtalt tahutud paest püstised seinalõigud omapäraste sakmeliste tornikestega.

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
==Välislingid==
*[[Tõnis Möldre]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3769/new_eri_artiklid_376919 Ilmarine kujunes Pätsu ajal rahvusliku tööstuse teerajajaks], Äripäev, 14.11.2007
* [http://www.ilmarine.ee Ilmarise koduleht]
*[http://ekspress.delfi.ee/kuum/taismahus-riigi-toel-pankrotti-uliusinate-ametnike-lemmikettevotte-ilmarise-kurb-lopp?id=64354865], Eesti Ekspress, 7.05.2012


[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti metallitööstus]]
[[Kategooria:Tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Kalamaja]]
[[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririigi ettevõtted]]

Redaktsioon: 12. mai 2024, kell 12:03

Ilmarine oli Eesti metallitööstusettevõte.

Ettevõte sai nime terasest maailma taeva tagunud müütilise Soome ja Eesti sepa Ilmarise järgi.

F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883[1]
F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883[2]
F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad[3]

Ajalugu

Kronoloogia

1859–1918

1859. aastal asutas Friedrich Wiegand Rakveres vasksepatöökoja, mis tootis peamiselt Eesti viinaköökidele piirituse tootmise seadmeid. Varem oli Wiegand tegelenud kaubandusega, importides ja paigaldades analoogilisi seadmeid.

Aastal 1861 toodi töökoda Tallinna, kus aja jooksul hakati valmistama ka vesiveskite seadmeid, aurumasinaid, tehaste sisseseadeid, rehepeksumasinaid ja muid põllutööriistu.

1889. aastal avas Wiegand müügikontori Moskvas ning hakkas tarnima oma tehase toodangut Venemaa keisririigi viinatehastele. Sajandivahetusel hakati tootma Venemaal kuulsaks saanud naftamootoreid Russ.

Enne I maailmasõda olid peamised toodanguartiklid aurumasinad, suhkruvabrikute seadmed, pumbad, sillakonstruktsioonid. Remonditi ka laevu. Sõja ajal tegevust ei toimunud.

1919–1938

1920. aastal moodustati Eesti Vabariigi toonaste juhtfiguuride initsiatiivil tehase baasil aktsiaselts Ilmarine (A/S Ilmarine rauavalamise ja masinaehituse tehas). ASi Ilmarine asutajate seas olid insener Karl Ipsberg, ärimees Konrad Mauritz, Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts, Madis Jaakson jt, juhatuse esimeheks valiti Johan Laidoner. Hakati valmistama Eestimaa vajadusteks kivipurustus- ja tee-ehitusmasinaid, teehöövleid, põlevkivi- ja fosforiiditööstuse seadmeid ja muid masinaehitustooteid. Jätkus ka naftamootorite Russ valmistamine. 1924 suvel omandas AS-is enamusaktsiad perefirma "J. Puhk ja Pojad" (vennad Joakim, Eduard, Voldemar ja Aleksander Puhk). ASi Ilmarine edasises arengus sai olulisemaks Joakim Puhki tegevus. 1933. aastal valmistati terasest keskkütteradiaatoreid, toodeti osasid veduritele, vagunirattaid, õlimahuteid, bensiinijaamu, sildade kandekonstruktsioone, kaitseväe tellimusel mürsukesti jne.

1939–1968

II maailmasõja ajal remonditi põhiliselt seadmeid ja masinaid. 22. septembril 1945, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu "vastu tulles Tallinna II Masinaehitustehase töötajate soovile, määras: Anda Tallinna II Masinaehitustehasele uueks nimeks Masinaehitustehas „Ilmarine""[4]. 1945. aastal jätkus põlevkivitööstusele ja põllumajandusele vajalike seadmete valmistamine. Koostöös Tallinna Polütehnilise Instituudi teadlastega konstrueeriti ja toodeti uusi turbakogumismasinaid ja briketitööstusele vajalikke seadmeid. Valmistati ka trammivaguneid. 1951. aastal anti Ilmarise tehas NSV Liidu Raskemasinaehitusministeeriumi alluvusse. 1952. aastal spetsialiseeriti tootmine ümber jõujaamakatelde abiseadmete valmistamisele. Toodeti poolmehaanilisi küttekoldeid ja nende elektromehaanilisi automaatikaseadmeid. 1951–1956 oli tehase Ilmarine direktor Vladimir Käo.

1969–1988

Ilmarine oli ainuke tehas NSV Liidus, mis oli spetsialiseerunud katlaagregaatide abiseadmete tootmisele. Valmistati tahmapuhureid, haaveljoapuhasteid, gaasimasuudipõleteid, rotatsioonpihustiga põletusseadmeid, vedelkütusepihusteid, süüte- ja kaitseseadmeid ning nende töö juhtimiseks vajalikke automaatikaseadmeid. Tähtsal kohal tehase toodangus olid ka tarbekaubad ja majapidamisseadmed, näiteks metallist köögipliidid, malmist emailitud kööginõud, juhitavad lastekelgud, murukäärid, soojaveeboilerid.

1989–2008

Varises plaanimajandus, kadus hiiglasuur turg. Järgnesid ettevõtte erastamine ning sage omanikevahetus. Tulemuseks oli tootmismahu drastiline vähenemine. Alles 2006. aastal, pärast aastaid kestnud vaikelu, algas aktiivne tegevus. Kahe aastaga on saavutatud märkimisväärne areng. On lisandunud alumiiniumi töötlemine. Alumiiniumist valmivad tehases busside osad, lootsilaevade roolimajad, kütusemahutid, rambid jm. Masinaehituses on põhitoodanguks paberi- ja puidutöötlemistehaste sisseseaded.

Aktsiaseltsi Ilmarine hoone Rannavärava puiesteel, 1920. aastad

F. Wiegandi masinatehase hoone

F. Wiegandi masinatehase hoone Tallinnas Rannavärava puiestee 21 rajati kolmnurksele krundile Põhja puiestee ja Suur-Patarei tänava vahel aastatel 1881–1883, hoone arhitekt oli Nikolai Thamm vanem. Tehase hoone on kahekorruseline, masinatsehh ja administratiivhoone rajati Põhja puiestee äärde. Hoone fassaadid on säilinud esialgsel kujul.

Tehase valutöökoda asus aga krundi sügavuses. Tehast laiendati aastatel 1889 ja 1898–1899 insener August Mickwitzi juhendamisel, tehasehoonetele lisati katlamaja, uus korsten, tsehhihoone kahekorruseline pealeehitis.

1912. aastal ehitati insener A. Bürgeri projekti järgi kahekorruseline paekivist mehaanikatöökoda Rannavärava puiestee ja Suur-Patarei tänava nurgale. Hoone tänavapoolsete fassaadide mustalt tahutud paest seinapindadega moodustavad kontrasti akende klombitud paest ümarkaarsed rustikaalsed sillused. Hoone nurki rõhutavad puhtalt tahutud paest püstised seinalõigud omapäraste sakmeliste tornikestega.

Viited

  1. ↑ P. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881-1883 Ilmarine AS kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. ↑ P. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881-1883 Ilmarine AS kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. ↑ P. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad, 1881-1883 Ilmarine AS kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 566. Määrus Tallinna II Masinaehitustehase nime muutmise kohta.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ilmarine_AS&oldid=6650067"