Mine sisu juurde

Toila gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
20. rida: 20. rida:


== Hoonete ajalugu ==
== Hoonete ajalugu ==
1897. aastal alustati Peterburist pärit ärimehe [[Grigori Jelissejev]]i soovil Pühajõe suudmealale suvituskoha ehitamist. Uhke hoone, mille kavandas arhitekt G. Baranovski, hakkas kandma [[Oru loss]]i nime. Loss ise valmis aastal 1899, kuid kõrvahooned ning park 1901. aastal. Samal aastal kolisid hoonesse ka [[Grigori Jelissejev]] ja tema abikaasa Maria koos oma viie poja ja tütrega.<ref name=":1" />
1897. aastal alustati Peterburist pärit ärimehe [[Grigori Jelissejev]]i soovil Pühajõe suudmealale suvituskoha ehitamist. Uhke hoone, mille projekteeris arhitekt G. Baranovski, hakkas kandma [[Oru loss]]i nime. Loss ise valmis aastal 1899, kuid kõrvahooned ning park 1901. aastal. Samal aastal kolisid hoonesse ka [[Grigori Jelissejev]] ja tema abikaasa Maria koos oma viie poja ja tütrega.<ref name=":1" />


Pärast Venemaal toimunud revolutsiooni emigreerus Grigori Jelissejev Pariisi ning Orul asuv loss ja park jäid valvuri hooldada. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid [[Oru loss]]i ja pargi ning kinkisid selle Eesti Vabariigi riigipeale suveresidentsiks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Martin Kaasik|pealkiri=Eesti koolid|aasta=2001|kirjastus=AS Indeko Press|lehekülg=119}}</ref> Eesti Vabariigi president kasutas lossi nii suvepuhkuseks kui ka väliskülaliste vastuvõtuks.<ref name=":2" />
Pärast Venemaal toimunud revolutsiooni emigreerus Grigori Jelissejev Pariisi ning Orul asuv loss ja park jäid valvuri hooldada. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid [[Oru loss]]i ja pargi ning kinkisid selle Eesti Vabariigi riigipeale suveresidentsiks.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Martin Kaasik|pealkiri=Eesti koolid|aasta=2001|kirjastus=AS Indeko Press|lehekülg=119}}</ref> Eesti Vabariigi president kasutas lossi nii suvepuhkuseks kui ka väliskülaliste vastuvõtuks.<ref name=":2" />
28. rida: 28. rida:
13. augustil [[Juuniküüditamine|1941]] süütas taganev Nõukogude armee Oru lossi. Hoone ei hävinud tulekahjus täielikult: puutumata jäi keldrikorrus, kuhu paigutasid sakslased oma miinilao. 19. septembril [[Suur põgenemine|1944]] aga hävitas SS-erikomando miinilao, sellega hävines ka keldrikorrus.<ref name=":0" />
13. augustil [[Juuniküüditamine|1941]] süütas taganev Nõukogude armee Oru lossi. Hoone ei hävinud tulekahjus täielikult: puutumata jäi keldrikorrus, kuhu paigutasid sakslased oma miinilao. 19. septembril [[Suur põgenemine|1944]] aga hävitas SS-erikomando miinilao, sellega hävines ka keldrikorrus.<ref name=":0" />


Praegu asetseb Toila Gümnaasiumi vanem hoone kunagise teenijate maja kohal ning uuem hoone hobuste maneeži kohal.<ref name=":0" />
Praegu asub Toila Gümnaasiumi vanem hoone kunagise teenijate maja kohal ning uuem hoone hobuste maneeži kohal.<ref name=":0" />


== Kooli sümboolika ==
== Kooli sümboolika ==

Viimane redaktsioon: 30. aprill 2024, kell 10:44

Toila gümnaasium on gümnaasium, mis asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toila asulas. Gümnaasiumis õpivad ümberkaudsete Toila valla külade lapsed. Suurema enamuse moodustavad Toila ja Voka lapsed.[1]

Gümnaasiumi hoone paikneb Toila-Oru pargis, kus kunagi asus president Konstantin Pätsi suveresidents. Gümnaasiumi alal on kaks hoonekompleksi: vanem hoone on ehitatud 19. sajandi lõpus ja uuem hoone 1974. aastal. Uuemas hoones on ka ainekabinetid, õpetajate tuba, juhtkonna ruumid, arstikabinet, spordisaal/aula ja söökla.[1]

Algklasside ruumid asuvad vanemas hoones, kus on ka Toila Muusika- ja Kunstikooli ruumid, raamatukogu, ainekabinetid, jõusaal ning väiksem saal, kus saab korraldada kontserte ja muid üritusi.[1] Ühtlasi on koolil oma muuseum, raamatukogu, söökla, katlamaja ja staadion.[2]

Kooli ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Talupoegade hariduselule hakati Eestis esimest korda tähelepanu pöörama 17. sajandi alguses. Sel ajal oli koolide esmaülesanne lugemaõpetamine.[1]

Toila kooli asukoht on aastate jooksul muutunud. Kool on asunud nii Pühajõel, Valastel, Konjus, Päites, Vokas, Vaivinas ja Orul. Aastast 1956 asub kool Oru pargi kõrval.[1]

Koolil on olnud mitu nime:

  • 1846 – Toila saksa õppekeelega elementaarkool;
  • 1884 – Toila algkool;
  • 1958 – Toila Keskkool ja
  • 1998 – Toila Gümnaasium.[2]

2026. aasta septembrist jätkab kool tegevust põhikoolina.[3]

Hoonete ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1897. aastal alustati Peterburist pärit ärimehe Grigori Jelissejevi soovil Pühajõe suudmealale suvituskoha ehitamist. Uhke hoone, mille projekteeris arhitekt G. Baranovski, hakkas kandma Oru lossi nime. Loss ise valmis aastal 1899, kuid kõrvahooned ning park 1901. aastal. Samal aastal kolisid hoonesse ka Grigori Jelissejev ja tema abikaasa Maria koos oma viie poja ja tütrega.[2]

Pärast Venemaal toimunud revolutsiooni emigreerus Grigori Jelissejev Pariisi ning Orul asuv loss ja park jäid valvuri hooldada. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle Eesti Vabariigi riigipeale suveresidentsiks.[4] Eesti Vabariigi president kasutas lossi nii suvepuhkuseks kui ka väliskülaliste vastuvõtuks.[4]

1936. aastaks olid uuendatud nii loss kui ka park. Pargis oli ligi 300 puu- ja põõsaliiki, mis tegi selle Põhja-Eesti liigirikkaimaks pargiks. Samuti loodi parki Euroopa suurim kiviktaimla, mis oli ligi kahe hektari suurune. Veel leidus pargis rikkalik rosaarium ja palju muud.[1]

13. augustil 1941 süütas taganev Nõukogude armee Oru lossi. Hoone ei hävinud tulekahjus täielikult: puutumata jäi keldrikorrus, kuhu paigutasid sakslased oma miinilao. 19. septembril 1944 aga hävitas SS-erikomando miinilao, sellega hävines ka keldrikorrus.[1]

Praegu asub Toila Gümnaasiumi vanem hoone kunagise teenijate maja kohal ning uuem hoone hobuste maneeži kohal.[1]

Kooli sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]

Koolil on oma pitsat, millel on Toila valla vapi kujutis ja kooli nimetus, ning oma sümboolika.[5]

Toila kooliga seotud kultuuriloolisi isikuid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Abram Simon (24. jaanuar 1844 – 12. märts 1925) sündis Pühajõe külas Stepandi talus. 1859. aastast õppis ta Peterburis Apraksini töökojas tõldsepaks. 1863. aastal sai ta Toilasse Kangrumaa talu. Peale põllutöö tegemise valmistas ta tellimusel kupee- ja landootõldu, toredaid ja lihtsaid dogartvankreid. 1863. aastal kutsus Abram noormehi laulma – kokku sai 12 lauljat. Esineti peamiselt Pühajõe kirikus.[6] 1864. aastal ehitati tänu Abramile Toila-Altkülla koolimaja. 1868. aastal oli ta üks pasunakoori asutajaid samuti oli Abram Toila kalmistu rajamise üks eestvedajaid. Abram rajas 1882. aastal ka Eesti esimese teatrimaja, mis tõi talle üle-eestilise kuulsuse.[6]
  • Hans Glass (18461920) sündis Suure-Jaani kihelkonnas Vastsemõisas. Ta oli Toila elementaarkooli koolmeister-juhataja (18681891) ning hiljem vallakooli juhataja. Tal oli suuri teeneid Toila haridus- ja kultuurielu arendamisel, lisaks oli ta silmapaistev õpetaja ning laulu- ja pasunakoori juht. Toilast kolis ta Austraaliasse, kus hiljem suri.[6]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Toila Gümnaasium (s. a.). Toila Gümnaasiumist.  http://toila.edu.ee/#valdkond=yldinfo&sisu=tutvustus
  2. 2,0 2,1 2,2 Toila Gümnaasium (s. a.). Ajalugu. http://toila.edu.ee/?valdkond=ajalugu&sisu=ajaloost
  3. "Toila gümnaasiumist saab põhikool" ERR, 27. märts 2024
  4. 4,0 4,1 Martin Kaasik (2001). Eesti koolid. AS Indeko Press. Lk 119.
  5. Toila Gümnaasium (2011). Toila Gümnaasiumi põhimäärus. http://toila.edu.ee/?valdkond=dokumendid&sisu=pohimaarus
  6. 6,0 6,1 6,2 Toila Gümnaasium (s. a.). Kuulsused.  http://www.toila.edu.ee/kool/index.php?kodulugu=Kuulsused%2010