Mine sisu juurde

Dubrovnik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dexbot (arutelu | kaastöö)
10 796 muudatust
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
 
(ei näidata 18 kasutaja 36 vahepealset redaktsiooni)
2. rida: 2. rida:
| nimi = Dubrovnik
| nimi = Dubrovnik
| hääldus =
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = horvaadi | Dubrovnik |
| nimi1_keel = horvaadi | nimi1 = Dubrovnik
| omakeelne_nimi_2 = itaalia | Ragusa |
| nimi2_keel = itaalia | nimi2 = Ragusa
| pilt = Dubrovnik City Dubrovnik Croatia Travel.jpg
| lipu_pilt =
| lipp = St._Blaise_-_National_Flag_of_the_Ragusan_Republic.png
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Dubrovnik grb.svg|80px]]
| lipu_link = [[Dubrovniki lipp]]
| vapp = Dubrovnik grb.svg
| vapi_link = [[Dubrovniku vapp]]
| vapi_link = [[Dubrovniki vapp]]
| pindala = 143,35
| pindala =
| elanikke = 42 600 (2011)
| lat_deg = 42
| elanikke =
| asendikaart = Horvaatia
| lat_min = 38
| lat_ik = N
| lon_deg = 18
| lon_min = 06
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt =
}}
}}
{{UNESCO
{{UNESCO
|Nimi = Dubrovniku vanalinn
|nimi = Dubrovniki vanalinn
| pilt = Old Port and historical center of Dubrovnik, Croatia, a view from the south (48613003236).jpg
|Pilt = [[Pilt:Old town of dubrovnik.jpg|230px]]
|Pildiinfo = Dubrovniku vanalinn
|pildiinfo = Dubrovniki vanalinn
|Asukoht = {{PisiLipp|Horvaatia}}
|asukoht = [[Horvaatia]]
|Tüüp = Kultuurimälestis
|tüüp = kultuurimälestis
|Kriteerium = I, III, IV
|kriteerium = I, III, IV
|ID = 95
|id = 95
|Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|piirkond = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|K1 = 42
|laiuskoord = 42/39/2.016/N
|pikkuskoord= 18/5/29.004/E
|K2 = 39
|K3 = 2.016
|aasta = 1979
|K4 = N
|istung =
|laiendatud =
|K5 = 18
|K6 = 5
|ohus =
|K7 = 29.004
|K8 = E
|Aasta = 1979
|Istung =
|Laiendatud =
|Ohus =
}}
}}
[[Fail:Dubrovnik - Ragusa, Negroponte (cropped).jpg|pisi|Dubrovnik 17. sajandil]]
'''Dubrovnik''' on [[Horvaatia]] kaguosas olev [[linn]], [[Dubrovniku-Neretva maakond|Dubrovniku-Neretva maakonna]] keskus. Asub [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres.
'''Dubrovnik''' on [[linn]] [[Horvaatia]] kaguosas, [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonna]] keskus. Asub [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres.


== Kliima ==
== Kliima ==


Dubrovnikus on [[vahemereline kliima]] pehmete vihmaste talvede ning kuumade kuivemate suvedega. Aastane keskmine õhutemperatuur on +16,4 °C. Kõige palavam kuu on [[august]], mille keskmine temperatuur on +25,8 °C, ja kõige jahedam on [[jaanuar]] keskmise temperatuuriga +10 °C.
Dubrovnikis on [[vahemereline kliima]] pehmete vihmaste talvede ning kuumade kuivemate suvedega. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16,4 °C. Kõige soojem kuu on [[august]], mille keskmine temperatuur on +25,8 °C, kõige külmem aga [[jaanuar]] keskmise temperatuuriga +10 °C.


Dubrovniku [[aastane keskmine sademete hulk]] on 1036 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on [[november]] (141 mm) ja [[detsember]] (125 mm), kõige kuivemad on [[juuli]] (24 mm) ja [[juuni]] (49 mm). Aastas on keskmiselt 110,5 sajupäeva. Kõige rohkem on neid detsembris (12,5) ja [[märts]]is (11,6), kõige vähem juulis (4,4) ja augustis (4,5).
Dubrovniki [[aasta keskmine sademete hulk]] on 1036 mm. Kõige sademerikkamad kuud on [[november]] (141 mm) ja [[detsember]] (125 mm), kõige kuivemad on [[juuli]] (24 mm) ja [[juuni]] (49 mm). Aastas on keskmiselt 110,5 sajupäeva. Kõige rohkem on neid detsembris (12,5) ja [[märts]]is (11,6), kõige vähem juulis (4,4) ja augustis (4,5).


[[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2520 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (357 tundi) ja august (347 tundi), kõige hämaramad on detsember (99 tundi) ja november (108 tundi).
[[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2520 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (357 tundi) ja august (347 tundi), kõige hämaramad on detsember (99 tundi) ja november (108 tundi).
55. rida: 45. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
{{vaata|Dubrovniki linna ajalugu}}
=== Vanaaeg ===
⚫
[[Antiikaeg|Antiikajal]] asus Dubrovniki lähedal [[Epidauros]]e linn. See kuulus [[Bütsants]]ile kuni [[7. sajand]]ini, mil sellesse piirkonda tunginud [[avaarid (Euraasia)|avaarid]] ja [[slaavlased]] selle hävitasid. [[Legend]]i järgi asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase- või Lause-nimelisele saarele (see nimi tähendab [[kreeka keel]]es 'kivi') samanimelise linna, mille nimi omandas [[rotatsism]]i tulemusel peagi kuju Ragusa.


⚫
[[Väljakaevamised|Väljakaevamistel]] on Dubrovnikist välja tulnud [[8. sajand]]ist pärit Bütsantsi stiilis [[basiilika]] ja osa [[linnamüür]]ist, mille järgi sel ajal pidi seal olema juba suur asula.
⚫
[[Antiikaeg|Antiikajal]] asus Dubrovniku lähedal linn nimega [[Epidauros]]. See kuulus [[Bütsants]]ile kuni [[7. sajand]]ini, mil sellesse piirkonda tunginud [[avaarid]] ja [[slaavlased]] selle hävitasid. [[Legend]]i järgi asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase või Lause nimelisele saarele (see nimi tähendab [[kreeka keel]]es 'kivi') samanimelise linna, mille nimi omandas [[rotatsism]]i tulemusel peagi kuju Ragusa.


⚫
Oma raamatus "Povijest dubrovačke luke" ("Dubrovniki sadama ajalugu") väidab õpetlane Antun Ničetić, et ka Dubrovnik asutati tõenäoliselt juba antiikajal. Ta lähtub sellest, et antiikajal seilati merel üksnes päeval, aga ööseks randuti ja laev tõmmati kaldale. Päevateekond oli keskmiselt 45–50 meremiili. Ideaalne ööpuhkusekoht oli liivase rannaga ja sealt pidi saama [[joogivesi|joogivett]]. Dubrovnikis oli mõlemat ja ta asus täpselt poolel teel kahe teadaoleva vanakreeka asula [[Budva]] ja [[Korčula]] vahel, mille vahemaa oli 95 meremiili ehk 2 päevateekonda.
⚫
[[Väljakaevamised|Väljakaevamistel]] on Dubrovnikust välja tulnud [[8. sajand]]ist pärit Bütsantsi stiilis [[basiilika]] ja osa [[linnamüür]]ist, mille järgi sel ajal pidi seal olema juba suur asula.


=== Keskaeg ===
⚫
Oma raamatus "Dubrovniku sadama ajalugu" ("Povijest dubrovačke luke") väidab õpetlane Antun Ničetić, et ka Dubrovnik asutati kõige tõenäolisemalt juba antiikajal. Ta lähtub sellest, et antiikajal seilati merel üksnes päeval, aga ööseks randuti ja laev tõmmati kaldale. Päevateekond oli keskmiselt 45–50 meremiili. Ideaalne ööpuhkusekoht oli liivase rannaga ja sealt pidi saama [[joogivesi|joogivett]]. Dubrovnikus oli mõlemat ja ta asus täpselt poolel teel kahe teadaoleva vanakreeka asula [[Budva]] ja [[Korčula]] vahel, mille vahemaa oli 95 meremiili ehk 2 päevateekonda.
⚫
Pärast [[Lõunaslaavlased|lõunaslaavlaste]] vallutust kuulus Dubrovnik [[idagoodid|idagootidele]], seejärel oli uuesti Bütsantsi [[protektoraat]].


⚫
Pärast [[Neljas ristisõda|neljandat ristisõda]], mille käigus [[Konstantinoopol]] vallutati ja rüüstati, läks Dubrovnik [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] võimu alla, mis kestis [[1205]]–1358. [[1272]]. aastal sai linn oma põhikirja, mis ühendas [[Rooma õigus]]e kohalike tavadega. Lisaks sätestas linna põhikiri ettekirjutused linna planeerimiseks ja [[karantiin]]i korraldamiseks, mis aitas haigusi vältida. Ööl vastu [[16. august]]it [[1296]] põles peaaegu kogu linn maha ja uus linn rajati teistsuguse plaani järgi.
⚫
Pärast slaavlaste vallutust kuulus Dubrovnik [[idagoodid|idagootidele]], seejärel oli uuesti Bütsantsi [[protektoraat]].


⚫
[[18. veebruar]]il [[1358]] sõlmiti [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari kuningas|kuninga]] (1342–1382) [[Lajos I]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] vahel [[Zadari rahuleping]], millega lõppes Veneetsia võim [[Dalmaatsia]] ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[vasall]]riigiks. Loodi Dubrovniki ehk [[Ragusa vabariik]], kuigi Ungari müüs osa sellest ([[Zadar]]i ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi.
⚫
Pärast [[Neljas ristisõda|Neljandat ristisõda]], mille käigus [[Konstantinoopol]] vallutati ja rüüstati, läks Dubrovnik [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] võimu alla, mis kestis [[1205]]–1358. [[1272]] sai linn oma põhikirja, mis ühendas [[rooma õigus]]e kohalike tavadega. Lisaks sätestas linna põhikiri ettekirjutused linna planeerimiseks ja [[karantiin]]i korraldamiseks, mis aitas haigusi vältida. Ööl vastu [[16. august]]i [[1296]] põles peaaegu kogu linn maha ja uus linn rajati teistsuguse plaani järgi.


⚫
Dubrovnik oli oma aja kohta eesrindlik linn. Esimene [[apteek]] avati [[1317]]. aastal ja see töötab tänapäevani. [[1347]]. aastal avati [[seek]], [[1377]]. aastal karantiinihaigla. [[1418]]. aastal keelustati [[orjakaubandus]], [[1432]]. aastal rajati [[lastekodu]]. [[1436]]. aastal rajati 20 km pikkune [[kanalisatsioon]]isüsteem.
⚫
[[18. veebruar]]il [[1358]] sõlmiti [[Zadari rahuleping]], millega lõppes Veneetsia võim [[Dalmaatsia]] ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[vasall]]riigiks. Loodi Dubrovniku ehk [[Ragusa vabariik]], kuigi Ungari müüs osa sellest ([[Zadar]]i ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi.


Nimeliselt oli Dubrovnik iseseisva riigi keskus kuni [[1808]]. aastani, kuigi [[1440]]–[[1804]] oli ta [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall ja maksis igal aastal [[andam]]it. Tema võimsuse tipp oli [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, mil ta võistles koguni Veneetsiaga.
Nimeliselt oli Dubrovnik iseseisva riigi keskus kuni [[1808]]. aastani, kuigi [[1440]]–[[1804]] oli ta [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vasall, omas laialdasi kaubandusvabadusi Osmanite valdustes [[Balkan]]il ja maksis igal aastal [[andam]]it. Tema võimsuse tipp oli [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, mil ta võistles koguni Veneetsiaga.

⚫
[[Pilt:Dubrovnik-vora del mar.jpg|pisi|Dubrovniku linnamüür merekaldal]]
⚫
[[Pilt:Main street-Dubrovnik-2.jpg|pisi|Dubrovniku peatänav Stradun]]
⚫
[[Pilt:Dubrovnik, Croatia 2006.jpg|pisi|Dubrovniku vaade]]
⚫
Dubrovnik oli oma aja kohta eesrindlik linn. Esimene [[apteek]] avati [[1317]] ja see töötab tänapäevani. [[1347]] avati [[seek]], [[1377]] karantiinihaigla. [[1418]] keelustati [[orjakaubandus]], [[1432]] rajati [[lastekodu]]. [[1436]] rajati 20 km pikkune [[kanalisatsioon]]isüsteem.


⚫
[[Pilt:Dubrovnik-vora del mar.jpg|pisi|Dubrovniki linnamüür merekaldal]]
⚫
[[Pilt:Main street-Dubrovnik-2.jpg|pisi|Dubrovniki peatänav Stradun]]
⚫
[[Pilt:Dubrovnik, Croatia 2006.jpg|pisi|Dubrovniki vaade]]
Ragusa vabariigi õitsengu tagatiseks polnud sõjavägi, vaid [[kaubandus]], eriti merekaubandus. Ragusa laevad sõitsid isegi [[Ameerika]]sse ja [[India]]sse. Nad seilasid [[valge]] lipu all, mille peale oli kirjutatud ladinakeelne sõna "Libertas", mis tähendab vabadust. Selle lipu võttis Ragusa vastu siis, kui 1418 orjakaubandus keelustati.
Ragusa vabariigi õitsengu tagatiseks polnud sõjavägi, vaid [[kaubandus]], eriti merekaubandus. Ragusa laevad sõitsid isegi [[Ameerika]]sse ja [[India]]sse. Nad seilasid [[valge]] lipu all, mille peale oli kirjutatud ladinakeelne sõna "Libertas", mis tähendab vabadust. Selle lipu võttis Ragusa vastu siis, kui 1418 orjakaubandus keelustati.


Dubrovniku õitseng lõppes [[1667]] [[maavärin]]aga, milles hukkus üle 5000 linnaelaniku ja hävis enamik avalikke hooneid. [[1699]] müüs Ragusa vabariik Osmanite riigile [[Neum]]i maariba, et vältida sõda. Tänapäeval kuulub Neum [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniale]] ja on selle riigi ainus pääs merele.
Dubrovniki õitseng lõppes [[1667]]. aastal [[maavärin]]aga, milles hukkus üle 5000 linnaelaniku ja hävis enamik avalikke hooneid. [[1699]] müüs Ragusa vabariik Osmanite riigile [[Neum]]i maariba, et vältida sõda. Tänapäeval kuulub Neum [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniale]] ja on selle riigi ainus pääs merele.


Esialgu oli linna [[ametlik keel|ametlikuks keeleks]] [[ladina keel]], aga alates [[1472]] [[dalmaatsia keel]]. Viimane on [[romaani keeled|romaani keelte]] idarühma koos [[itaalia keel|itaalia]] ja [[rumeenia keel]]ega kuuluv keel, mis [[1898]] välja suri. Ühtlasi keelustati 1472 [[slaavi keeled|slaavi keelte]] kasutamine linnanõukogus.
Esialgu oli linna [[ametlik keel|ametlikuks keeleks]] [[ladina keel]], aga alates [[1472]] [[dalmaatsia keel]]. Viimane on [[romaani keeled|romaani keelte]] idarühma koos [[itaalia keel|itaalia]] ja [[rumeenia keel]]ega kuuluv keel, mis [[1898]] välja suri. Ühtlasi keelustati 1472 [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keelte]] kasutamine linnanõukogus.


Sellegipoolest tõrjusid slaavi keeled ladina ja dalmaatsia keelt vähehaaval järjest enam avalikust kasutusest välja. See toimus [[õigeusk]]like slaavlaste survel, kes ümberkaudsetelt aladelt Osmanite riigist rõhumise tõttu Dubrovnikusse kolisid. Linna ülemkiht läks [[serbohorvaadi keel]]ele üle [[19. sajand]]il.
Sellegipoolest tõrjusid slaavi keeled ladina ja dalmaatsia keelt vähehaaval järjest enam avalikust kasutusest välja. See toimus [[õigeusk]]like slaavlaste survel, kes ümberkaudsetelt aladelt Osmanite riigist rõhumise tõttu Dubrovnikisse kolisid. Linna ülemkiht läks [[serbohorvaadi keel]]ele üle [[19. sajand]]il.


=== Uusaeg ===
[[1806]] hakkas [[Venemaa]] ja [[Tšernogooria]] ühendatud laevastik Dubrovnikut piirama. Kuu aja jooksul lasti linnale 3 tuhat [[kahurikuul]]i. Pärast kuuajalist piiramist kutsus linn [[Prantsusmaa]] väed appi ja ühtlasi alistus neile. [[Napoleon]] nõustus Ragusat mitte okupeerima, rõhutas Prantsusmaa ja Ragusa sõprust ning esialgu pidi Ragusa üksnes Prantsusmaa vägedele vaba läbipääsu tagama. Kuid hiljem blokeeris Prantsuse laevastik Dubrovniku sadamad, okupeeris ikkagi Ragusa vabariigi ja [[marssal]] [[Auguste de Marmont]] liitis selle [[1808]] juba enese kontrolli all olnud [[Itaalia]]ga. Selle märgiks värvisid linlased järgmisel päeval kõik riigilipud [[must]]aks. Hiljem nimetati seda piirkonda [[Illüüria provintsid]]eks, mis olid otseselt Prantsusmaa valitsemise all. [[28. jaanuar]]il [[1814]] alistus Dubrovnik [[Suurbritannia]] ja [[Austria]] vägedele.
[[1806]] hakkas [[Venemaa]] ja [[Tšernogooria]] ühendatud laevastik Dubrovnikit piirama. Kuu aja jooksul lasti linnale 3 tuhat [[kahurikuul]]i. Pärast kuuajalist piiramist kutsus linn [[Prantsusmaa]] väed appi ja ühtlasi alistus neile. [[Napoleon]] nõustus Ragusat mitte okupeerima, rõhutas Prantsusmaa ja Ragusa sõprust ning esialgu pidi Ragusa üksnes Prantsusmaa vägedele vaba läbipääsu tagama. Kuid hiljem blokeeris Prantsuse laevastik Dubrovniki sadamad, okupeeris ikkagi Ragusa vabariigi ja [[marssal]] [[Auguste de Marmont]] liitis selle [[1808]] juba enese kontrolli all olnud [[Itaalia]]ga. Selle märgiks värvisid linlased järgmisel päeval kõik riigilipud [[must]]aks. Hiljem nimetati seda piirkonda [[Illüüria provintsid]]eks, mis olid otseselt Prantsusmaa valitsemise all. [[28. jaanuar]]il [[1814]] alistus Dubrovnik [[Suurbritannia]] ja [[Austria]] vägedele.


Alates 1814 kuulus Dubrovnik Austriale (selle kinnitas [[1815|järgmisel aastal]] [[Viini kongress]]), seejärel [[Austria-Ungari]]le. Dubrovnik oli üks Austria-Ungari kõige lõunapoolsematest linnadest. Dubrovnikust viidi ära isegi omavalitsuse asukoht, nimelt Zadarisse. Austria-Ungari algatused linna majanduse elavdamiseks üldiselt ebaõnnestusid, kuid teisalt ebaõnnestus ka valitsuse kava Dalmaatsia ranniku natsionalism likvideerida.
Alates 1814 kuulus Dubrovnik Austriale (selle kinnitas [[1815|järgmisel aastal]] [[Viini kongress]]), seejärel [[Austria-Ungari]]le. Dubrovnik oli üks Austria-Ungari kõige lõunapoolsematest linnadest. Isegi omavalitsused viidi Dubrovnikist Zadarisse. Austria-Ungari algatused linna majanduse elavdamiseks üldiselt ebaõnnestusid, kuid teisalt ebaõnnestus ka valitsuse kava Dalmaatsia ranniku natsionalism likvideerida.


==== Uusim aeg ====
Austria-Ungari lagunemise järel moodustati [[1918]] [[Jugoslaavia]], mille koosseisu ka Dubrovnik läks. Linna nimi muudeti ametlikult Ragusast Dubrovnikuks.
Austria-Ungari lagunemise järel moodustati [[1918|1918.]] aastal [[Jugoslaavia]], mille koosseisu ka Dubrovnik läks. Linna nimi muudeti ametlikult Ragusast Dubrovnikiks.


[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuulus Dubrovnik Horvaatia nukuriigi koosseisu. Tegelikkuses okupeerisid Horvaatiat algul Itaalia ja alates [[8. september|8. septembrist]] [[1943]] [[Saksamaa]] väed. [[1944]]. aasta oktoobris vabastasid linna [[Tito]] [[partisanid]].
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kuulus Dubrovnik Horvaatia nukuriigi koosseisu. Tegelikult okupeerisid Horvaatiat algul Itaalia ja alates [[8. september|8. septembrist]] [[1943]] [[Saksamaa]] väed. [[1944]]. aasta oktoobris vabastasid linna [[Tito]] [[partisanid]].


Pärast [[Jugoslaavia lagunemine|Jugoslaavia lagunemist]] jäi Dubrovnik [[1991]] [[Horvaatia]]le. [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõjas]] sai linn tugevasti kannatada, kuid on hiljem taastatud. [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1991 algas [[Dubrovniku blokaad]], mis kestis 7 kuud ja lõppes [[1992]]. aasta mais Horvaatia võiduga. Sõlmiti rahuleping ja blokaad lõppes.
Pärast [[Jugoslaavia lagunemine|Jugoslaavia lagunemist]] jäi Dubrovnik [[1991]] [[Horvaatia]]le. [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõjas]] sai linn tugevasti kannatada, kuid on hiljem taastatud. [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1991 algas [[Dubrovniki blokaad]], mis kestis 7 kuud ja lõppes [[1992]]. aasta mais Horvaatia võiduga. Sõlmiti rahuleping ja blokaad lõppes.


== Vaatamisväärsused ==
== Vaatamisväärsused ==
Aastast [[1997]] on osa vanalinna UNESCO maailmapärandi objekti [[Dubrovniki vanalinn]] koosseisus [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.<ref>[http://whc.unesco.org/en/statesparties/hr UNESCO maailmapärand Horvaatias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles] (vaadatud 12. mail 2019)</ref>


Dubrovniki linnamüür on 1940 m pikk ja kuni 6 meetrit lai. Linna [[Frantsisklased|frantsisklaste]] [[klooster|kloostris]] asub Euroopa vanim [[apteek]]. See asutati aastal 1317.<ref name="hWAfe" /><ref name="lkwNu" />
Dubrovniku vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.


⚫
Linnas asub üks Euroopa vanemaid avalikke [[teater|teatreid]].
Dubrovniku linnamüür on 1940 m pikk ja kuni 6 meetrit lai. Linna [[frantsiskaanid|frantsiskaani]] [[klooster|kloostris]] asub Euroopa vanim [[apteek]]. See asutati 1317.<ref>Dubrovnik online. [http://www.webcitation.org/5nZfoXB6a Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref><ref>Dubrovnik online. [http://www.dubrovnik-online.net/english/monuments.php Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref>


⚫
Linna lähedal asuv [[1492]]. aastal asutatud [[arboreetum]] on maailma vanim.
⚫
Linnas asub üks Euroopa vanimaid avalikke [[teater|teatreid]].

⚫
Linna lähedal asuv [[1492]] asutatud [[arboreetum]] on maailma vanim.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="hWAfe">Dubrovnik online. [https://web.archive.org/web/20100714090903/http://www.dubrovnik-online.com/english/monuments.php Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref>
<ref name="lkwNu">Dubrovnik online. [http://www.dubrovnik-online.net/english/monuments.php Monuments in Dubrovnik] (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012</ref>
}}


==Välislingid==
== Välislingid ==
{{Commons}}
{{Commons}}
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.dubrovnik.hr/ Dubrovniku ametlik koduleht]
*[http://www.dubrovnik-online.com/ Turismiportaal] (horvaadi, inglise, saksa, itaalia, prantsuse ja rootsi keeles)
* [http://www.dubrovnik.hr/ Dubrovniki koduleht]
* [http://www.dubrovnik-online.com/ Turismiportaal] (horvaadi, inglise, saksa, itaalia, prantsuse ja rootsi keeles)
*[http://www.dubrovnik-guide.net/ Dubrovnik Guide]
* [http://www.dubrovnik-guide.net/ Dubrovnik Guide]


[[Kategooria:Horvaatia linnad]]
[[Kategooria:Horvaatia linnad]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärand]]

Viimane redaktsioon: 16. aprill 2024, kell 09:53

Dubrovnik
horvaadi Dubrovnik
itaalia Ragusa
Pindala: 143 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 41 562 (31.08.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 42° 38′ N, 18° 6′ E
Dubrovnik (Horvaatia)
Dubrovnik
Dubrovniki vanalinn
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht Horvaatia
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid I, III, IV
Viited 95
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 42° 39′ 2″ N, 18° 5′ 29″ E
Nimekirja arvatud 1979 (3. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
Dubrovnik 17. sajandil

Dubrovnik on linn Horvaatia kaguosas, Dubrovniki-Neretva maakonna keskus. Asub Aadria mere ääres.

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]

Dubrovnikis on vahemereline kliima pehmete vihmaste talvede ning kuumade kuivemate suvedega. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16,4 °C. Kõige soojem kuu on august, mille keskmine temperatuur on +25,8 °C, kõige külmem aga jaanuar keskmise temperatuuriga +10 °C.

Dubrovniki aasta keskmine sademete hulk on 1036 mm. Kõige sademerikkamad kuud on november (141 mm) ja detsember (125 mm), kõige kuivemad on juuli (24 mm) ja juuni (49 mm). Aastas on keskmiselt 110,5 sajupäeva. Kõige rohkem on neid detsembris (12,5) ja märtsis (11,6), kõige vähem juulis (4,4) ja augustis (4,5).

Päike paistab aastas keskmiselt 2520 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (357 tundi) ja august (347 tundi), kõige hämaramad on detsember (99 tundi) ja november (108 tundi).

Äikesetormid võivad esineda ükskõik mis kuul. Oktoobrist aprillini võib esineda külm tuul boora, mis puhub mägedest ja toob endaga jäist õhku.

Mere soolsus on umbes 38‰.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Dubrovniki linna ajalugu

Vanaaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Antiikajal asus Dubrovniki lähedal Epidaurose linn. See kuulus Bütsantsile kuni 7. sajandini, mil sellesse piirkonda tunginud avaarid ja slaavlased selle hävitasid. Legendi järgi asutasid Epidaurosest pärit põgenikud läheduses olevale Laase- või Lause-nimelisele saarele (see nimi tähendab kreeka keeles 'kivi') samanimelise linna, mille nimi omandas rotatsismi tulemusel peagi kuju Ragusa.

Väljakaevamistel on Dubrovnikist välja tulnud 8. sajandist pärit Bütsantsi stiilis basiilika ja osa linnamüürist, mille järgi sel ajal pidi seal olema juba suur asula.

Oma raamatus "Povijest dubrovačke luke" ("Dubrovniki sadama ajalugu") väidab õpetlane Antun Ničetić, et ka Dubrovnik asutati tõenäoliselt juba antiikajal. Ta lähtub sellest, et antiikajal seilati merel üksnes päeval, aga ööseks randuti ja laev tõmmati kaldale. Päevateekond oli keskmiselt 45–50 meremiili. Ideaalne ööpuhkusekoht oli liivase rannaga ja sealt pidi saama joogivett. Dubrovnikis oli mõlemat ja ta asus täpselt poolel teel kahe teadaoleva vanakreeka asula Budva ja Korčula vahel, mille vahemaa oli 95 meremiili ehk 2 päevateekonda.

Keskaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast lõunaslaavlaste vallutust kuulus Dubrovnik idagootidele, seejärel oli uuesti Bütsantsi protektoraat.

Pärast neljandat ristisõda, mille käigus Konstantinoopol vallutati ja rüüstati, läks Dubrovnik Veneetsia võimu alla, mis kestis 1205–1358. 1272. aastal sai linn oma põhikirja, mis ühendas Rooma õiguse kohalike tavadega. Lisaks sätestas linna põhikiri ettekirjutused linna planeerimiseks ja karantiini korraldamiseks, mis aitas haigusi vältida. Ööl vastu 16. augustit 1296 põles peaaegu kogu linn maha ja uus linn rajati teistsuguse plaani järgi.

18. veebruaril 1358 sõlmiti Ungari kuninga (1342–1382) Lajos I ja Veneetsia vabariigi vahel Zadari rahuleping, millega lõppes Veneetsia võim Dalmaatsia ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes Ungari vasallriigiks. Loodi Dubrovniki ehk Ragusa vabariik, kuigi Ungari müüs osa sellest (Zadari ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi.

Dubrovnik oli oma aja kohta eesrindlik linn. Esimene apteek avati 1317. aastal ja see töötab tänapäevani. 1347. aastal avati seek, 1377. aastal karantiinihaigla. 1418. aastal keelustati orjakaubandus, 1432. aastal rajati lastekodu. 1436. aastal rajati 20 km pikkune kanalisatsioonisüsteem.

Nimeliselt oli Dubrovnik iseseisva riigi keskus kuni 1808. aastani, kuigi 1440–1804 oli ta Osmanite riigi vasall, omas laialdasi kaubandusvabadusi Osmanite valdustes Balkanil ja maksis igal aastal andamit. Tema võimsuse tipp oli 15. ja 16. sajandil, mil ta võistles koguni Veneetsiaga.

Dubrovniki linnamüür merekaldal
Dubrovniki peatänav Stradun
Dubrovniki vaade

Ragusa vabariigi õitsengu tagatiseks polnud sõjavägi, vaid kaubandus, eriti merekaubandus. Ragusa laevad sõitsid isegi Ameerikasse ja Indiasse. Nad seilasid valge lipu all, mille peale oli kirjutatud ladinakeelne sõna "Libertas", mis tähendab vabadust. Selle lipu võttis Ragusa vastu siis, kui 1418 orjakaubandus keelustati.

Dubrovniki õitseng lõppes 1667. aastal maavärinaga, milles hukkus üle 5000 linnaelaniku ja hävis enamik avalikke hooneid. 1699 müüs Ragusa vabariik Osmanite riigile Neumi maariba, et vältida sõda. Tänapäeval kuulub Neum Bosniale ja on selle riigi ainus pääs merele.

Esialgu oli linna ametlikuks keeleks ladina keel, aga alates 1472 dalmaatsia keel. Viimane on romaani keelte idarühma koos itaalia ja rumeenia keelega kuuluv keel, mis 1898 välja suri. Ühtlasi keelustati 1472 lõunaslaavi keelte kasutamine linnanõukogus.

Sellegipoolest tõrjusid slaavi keeled ladina ja dalmaatsia keelt vähehaaval järjest enam avalikust kasutusest välja. See toimus õigeusklike slaavlaste survel, kes ümberkaudsetelt aladelt Osmanite riigist rõhumise tõttu Dubrovnikisse kolisid. Linna ülemkiht läks serbohorvaadi keelele üle 19. sajandil.

Uusaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

1806 hakkas Venemaa ja Tšernogooria ühendatud laevastik Dubrovnikit piirama. Kuu aja jooksul lasti linnale 3 tuhat kahurikuuli. Pärast kuuajalist piiramist kutsus linn Prantsusmaa väed appi ja ühtlasi alistus neile. Napoleon nõustus Ragusat mitte okupeerima, rõhutas Prantsusmaa ja Ragusa sõprust ning esialgu pidi Ragusa üksnes Prantsusmaa vägedele vaba läbipääsu tagama. Kuid hiljem blokeeris Prantsuse laevastik Dubrovniki sadamad, okupeeris ikkagi Ragusa vabariigi ja marssal Auguste de Marmont liitis selle 1808 juba enese kontrolli all olnud Itaaliaga. Selle märgiks värvisid linlased järgmisel päeval kõik riigilipud mustaks. Hiljem nimetati seda piirkonda Illüüria provintsideks, mis olid otseselt Prantsusmaa valitsemise all. 28. jaanuaril 1814 alistus Dubrovnik Suurbritannia ja Austria vägedele.

Alates 1814 kuulus Dubrovnik Austriale (selle kinnitas järgmisel aastal Viini kongress), seejärel Austria-Ungarile. Dubrovnik oli üks Austria-Ungari kõige lõunapoolsematest linnadest. Isegi omavalitsused viidi Dubrovnikist Zadarisse. Austria-Ungari algatused linna majanduse elavdamiseks üldiselt ebaõnnestusid, kuid teisalt ebaõnnestus ka valitsuse kava Dalmaatsia ranniku natsionalism likvideerida.

Uusim aeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Austria-Ungari lagunemise järel moodustati 1918. aastal Jugoslaavia, mille koosseisu ka Dubrovnik läks. Linna nimi muudeti ametlikult Ragusast Dubrovnikiks.

Teise maailmasõja ajal kuulus Dubrovnik Horvaatia nukuriigi koosseisu. Tegelikult okupeerisid Horvaatiat algul Itaalia ja alates 8. septembrist 1943 Saksamaa väed. 1944. aasta oktoobris vabastasid linna Tito partisanid.

Pärast Jugoslaavia lagunemist jäi Dubrovnik 1991 Horvaatiale. Horvaatia iseseisvussõjas sai linn tugevasti kannatada, kuid on hiljem taastatud. 1. oktoobril 1991 algas Dubrovniki blokaad, mis kestis 7 kuud ja lõppes 1992. aasta mais Horvaatia võiduga. Sõlmiti rahuleping ja blokaad lõppes.

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1997 on osa vanalinna UNESCO maailmapärandi objekti Dubrovniki vanalinn koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistus.[3]

Dubrovniki linnamüür on 1940 m pikk ja kuni 6 meetrit lai. Linna frantsisklaste kloostris asub Euroopa vanim apteek. See asutati aastal 1317.[4][5]

Linnas asub üks Euroopa vanemaid avalikke teatreid.

Linna lähedal asuv 1492. aastal asutatud arboreetum on maailma vanim.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Register of spatial units of the State Geodetic Administration of the Republic of Croatia
  2. ↑ 2021 Croatian census: population data by age, sex, settlement
  3. ↑ UNESCO maailmapärand Horvaatias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles (vaadatud 12. mail 2019)
  4. ↑ Dubrovnik online. Monuments in Dubrovnik (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012
  5. ↑ Dubrovnik online. Monuments in Dubrovnik (inglise keeles) Vaadatud 10. septembril 2012

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dubrovnik&oldid=6625935"