Daugava: erinevus redaktsioonide vahel

Daugava
	Daugava Riias Daugava Riias
Lähe	Valdai kõrgustikul 56° 51′ 20″ N, 32° 32′ 30″ E
Suubub	Liivi lahte 57° 3′ 43″ N, 24° 1′ 33″ E
Valgla maad	Venemaa, Valgevene, Läti, Eesti, Leedu
Valgla pindala	87 900 km²
Pikkus	1020 km
Langus	221 m
Lang	0,28 m/km
Parempoolsed lisajõed	Aiviekste, Dubna
Vasakpoolsed lisajõed	Dzisna

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 1. aprill 2024, kell 10:17

Daugava jõgi (läti keeles Daugava, saksa keeles Düna, liivi keeles Vēna, eesti keeles varem ka Väina jõgi^[1]), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Daugava jõgi on 1020 km pikk ja jaguneb kolme riigi vahel: Venemaale kuulub sellest ülemjooksul 325 km, Valgevenele 328 km ja Lätile alamjooksul 367 km. Daugava valgla on 87 900 km². Jõe vooluhulk suudmes on 678 m³/s.

Voolutee

Daugava lähe asub Venemaal Tveri oblastis Peno rajoonis 221 m kõrgusel merepinnast Valdai kõrgustikul väikse Korjakino järve lähedal soos. Daugava (Lääne-Dvina) laius ülemjooksu alguses ei ületa 20 meetrit, jõe kaldad on mõõdukalt järsud ning jõesäng kivine, kohatiste kärestikega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi Ohvati järve^[2]. Ohvati järve suubub ka Lääne-Dvina parempoolne lisajõgi Volkota^[2].

Lääne-Dvina väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse ^[2]. Jõgi läbib Andreapoli ja Zapadnaja Dvina linna^[2]. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 meetrit lai.

Allavoolu suubub jõkke vasakult Velessa ja jõgi pöördub selles kohas läände^[2]. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse paremalt Žižitsa ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse^[2]. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse vasakult Meža ja jõgi pöördub edelasse^[2]. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvina Tveri (vasakul kaldal) ja Pihkva oblasti (paremal kaldal) piiriks;^[2] Meža suudmest allavoolu voolab jõgi Smolenski oblastis^[2] ja selle laius suureneb 200 meetrini. Mežat on kasutatud palgiparvetamiseks ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi Selezni ja Veliži ning ületab seejärel Valgevene piiri^[2]. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni mööda jõe üht või teist kallast maantee, Vitebskist allavoolu ka raudtee^[2].

Daugava koos lisajõgedega ning jõe valgla

Valgevenes voolab Daugava (Lääne-Dvina) läbi Suraži, kus jõkke suubuvad paremalt Usvjatša ja vasakult Kasplja, edasi läbi Ruba ja Vitebski, kus vasakult suubub Lutsossa lisajõgi. Vitebskis pöördub jõgi läände, Bešankovitšõs loodesse. Edasi voolab jõgi läbi Uła (kus vasakult suubub Uła jõgi) ning seejärel loode suunas kuni Polatski linnani. Uła ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt Obali jõgi, Polatskis samuti paremalt Palata jõgi. Edasi voolab Lääne-Dvina läbi Navapołacki linna, seejärel suubub sellesse vasakult Ušatša jõgi, Dzisna linnas vasakult Dzisna jõgi, Vierchniadźvinskis paremalt Drõssa ja pärast seda paremalt Sarjanka jõgi. Sarjanka suudmes pöördub Daugava läände ja jõuab Läti territooriumile. Lühike lõik jõest on ka Valgevene ja Läti riigipiiriks ning selles kohas asub jõe Valgevene-poolsel (lõuna)kaldal Druja linn.^[3]

Lätis voolab Daugava läbi Krāslava linna ja Krāslava piirkonna, läbi Augšdaugava piirkonna ja läbi Daugavpilsi suurlinna. Daugavpilsi kohal pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja Līvāni piirkondade piirina (jõe kaldal asub Līvāni piirkonna keskus Līvāni, kus Daugavasse suubub paremalt Dubna jõgi) ning läbi Jēkabpilsi piirkonna (Jēkabpils asub jõe kaldal). Daugavasse suubub Aiviekste ja jõgi pöördub läände. Edasi voolab jõgi läbi Aizkraukle piirkonna (Aizkraukle asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi Ogre piirkonna (Ogre asub jõe kaldal) ja on Ķekava ning on Salaspilsi piirkondade piiriks. Salaspilsi piirkonda jääb ka suur Dole saar. Edasi voolab Daugava läbi Riia ning suubub seal Läänemerre Liivi lahte. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult Lielupe).^[4]

Daugava laius on Daugavpilsi kandis 200 m, Riia sildade juures 700 m, aga pisut enne Lielupe suuet koguni 1,5 km. Jõeoru laius on keskjooksul 1–1,5 km, alamjooksul 5–6 km. Jõe sügavus on suudmes 8–9 m.

Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda Kirikumäe järv ja Pedetsi jõgi. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.

Jõe majanduslik tähtsus

Keskajaks oli Daugavast saanud tähtis kaubatee, mida mitmed lohistusteed ühendasid Dnepri ja Volgaga. Merelaevadele ei olnud jõgi kasutatav; seetõttu asus jõe suudmes paik, kus kaubad lotjadele ümber laaditi ja millest arenes alates 13. sajandist Riia hansalinn. Regulaarne reisiliiklus jõel algas aastal 1892, mil avati liin Biešankovičy ja Veliži vahel. Liikluse muutsid raskemaks jõel asuvad 150 kärestikku ja madal veetase (isegi alamjooksul oli jõe sügavus kohati vaid meeter); ka oli jõgi neli kuud aastas kaetud jääga. Jõgi on laevatatav 980 kilomeetri ulatuses. Probleemide lahendamiseks rajati XIX sajandi lõpus jõe põhjakaldale Riia-Orjoli raudtee, mille kasvav tähtsus tõi kaasa jõe lõunakaldale jäänud kaubalinnade (Druja, Dzisna, Jaunjelgava) tähtsuse vähenemise ja nende aeglase hääbumise. Tänapäeval jõge Riiast kaugemal sisemaal kaubavedudeks enam ei kasutata.

Daugaval asub mitu hüdroelektrijaama. Riia HEJ asub 35 kilomeetri kaugusel jõe suudmest, Ķegumsi HEJ 70 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Suurim hüdroelektrijaam on Pļaviņase HEJ, mis asub Aizkraukle linnas 107 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Lätisse kavandati veel neljandatki hüdroelektrijaama Daugavpilsi lähistele, kuid selle ehitus peatati elanikkonna vastuseisu tõttu. Samuti on jõele kavandatud mitmeid hüdroelektrijaamasid Valgevene territooriumil; esimene neist (Viciebski HEJ) pidi valmima 2017. aastal.

Muud

Läti suurima jõena oli seda sümboolselt kujutatud ka Läti NSV lipul.

Daugava järgi on nime saanud Devoni Daugava lade.^[5]

Vaata ka

Zaķusala

Viited

↑ vanasti ka Väinajõgi või Wäinajõgi Päewaleht nr. 81, 22.03 1937
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Suur maailma atlas, lk 69
↑ Suur maailma atlas, lk. 68
↑ Suur maailma atlas, lk. 48-49
↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Daugava+lade

[1] vanasti ka Väinajõgi või Wäinajõgi Päewaleht nr. 81, 22.03 1937

[lk69-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Suur maailma atlas, lk 69

[3] Suur maailma atlas, lk. 68

[4] Suur maailma atlas, lk. 48-49

[5] ttps://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Daugava+lade

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Jõgi
 | jõe_nimi = Daugava
-| pildi_nimi = Riga new bridge.jpg
+| pildi_nimi = Riga, Daugava River.JPG
 | pildi_link = Daugava Riias
 | jõe_lähe = [[Valdai kõrgustik]]ul
 | suue = [[Liivi laht]]e
-| valgla_maad = [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Läti]], [[Eesti]]
+| valgla_maad = [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Läti]], [[Eesti]], [[Leedu]]
-| pikkus = 1020 km
+| pikkus =
-| valgla_pindala = 87 900 km²
+| valgla_pindala =
 | jõe_langus = 221 m
 | jõe_lang = 0,28 m/km
 | äravool =
 | paremad_lisajõed = [[Aiviekste]], [[Dubna jõgi|Dubna]]
-| vasakud_lisajõed = [[Dzisna]]
+| vasakud_lisajõed = [[Dzisna jõgi|Dzisna]]
+| osm = jah
 }}
-'''Daugava jõgi''' ehk '''Väina jõgi''', ülemjooksul '''Lääne-Dvina''' ([[läti keel]]es Daugava, [[valgevene keel]]es Заходняя Дзвіна, ''Zachodniaja Dzvina'', [[vene keel]]es Западная Двина, [[saksa keel]]es ''Düna'') on [[jõgi]] [[Euroopa]]s.
+'''Daugava jõgi''' ({{keel-lv|Daugava}}, {{keel-de|Düna}}, {{keel-liv|Vēna}}, [[eesti keel]]es varem ka '''Väina jõgi'''<ref>vanasti ka ''Väinajõgi'' või ''Wäinajõgi'' [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370322.2.12 Päewaleht nr. 81], 22.03 1937</ref>), ülemjooksul '''Lääne-Dvina''' ([[valgevene keel]]es Заходняя Дзвіна ''Zachodniaja Dzvina'', [[vene keel]]es Западная Двина ''Zapadnaja Dvina'') on [[jõgi]] [[Euroopa]]s.
-Daugava pikkus on 1020 km ja see jaguneb enam-vähem võrdselt kolme riigi vahel: [[Venemaa]]le kuulub sellest 325 km, [[Valgevene]]sse 328 km ja [[Läti|Lätti]] 367 km. [[Valgla]] on 87 900 km². Jõe [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] on 678 m³/s.
+Daugava jõgi on 1020 km pikk ja jaguneb kolme riigi vahel: [[Venemaa]]le kuulub sellest ülemjooksul 325 km, [[Valgevene]]le 328 km ja [[Läti]]le alamjooksul 367 km. Daugava [[valgla]] on 87 900 km². Jõe [[vooluhulk]] suudmes on 678 m³/s.
-== Jõe voolutee kirjeldus ==
+== Voolutee ==
-Daugava algab Venemaalt [[Tveri oblast]]ist [[Peno rajoon]]ist 221 m kõrguselt merepinnast [[Valdai kõrgustik]]ult. Tema lähe tehti kindlaks alles [[1970. aastad|1970ndatel]]; see asub pisikese [[Korjakino järv]]e lähedal [[soo]]s. Esialgu on tema laius 15–20 meetrit, kaldad on mõõdukalt järsud. Jõesäng on kivine, kohatiste [[kärestik]]ega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi [[Ohvati järv]]e, mille kaldal asuvad [[Ohvat]]i asula ja [[Bologoje–Velikije Luki raudtee]]<ref name=lk69>[[Suur maailma atlas]], lk 69</ref>. Ohvati järve suubub [[Dvina]] parempoolne [[lisajõgi]] [[Volkota]]<ref name=lk69/>.
+Daugava lähe asub Venemaal [[Tveri oblast]]is [[Peno rajoon]]is 221 m kõrgusel merepinnast [[Valdai kõrgustik]]ul väikse [[Korjakino järv]]e lähedal soos. Daugava (Lääne-Dvina) laius ülemjooksu alguses ei ületa 20 meetrit, jõe kaldad on mõõdukalt järsud ning jõesäng kivine, kohatiste [[kärestik]]ega. Mõne kilomeetri kaugusel lähtest suubub jõgi [[Ohvati järv]]e<ref name=lk69>[[Suur maailma atlas]], lk 69</ref>. Ohvati järve suubub ka Lääne-Dvina parempoolne [[lisajõgi]] [[Volkota]]<ref name=lk69/>.
-Lääne-Dvina väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse <ref name=lk69/>. Ta läbib [[Andreapol]]i, kus teda ületab Bologoje–Velikije Luki raudtee, ja [[Zapadnaja Dvina]], kus teda ületab [[Velikije Luki–Moskva raudtee]]<ref name=lk69/>. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 m lai.
+Lääne-Dvina väljub Ohvati järve edelaotsast ja voolab lõunasse <ref name=lk69/>. Jõgi läbib [[Andreapol]]i ja [[Zapadnaja Dvina]] linna<ref name=lk69/>. Andreapoli ja Zapadnaja Dvina vahel on jõgi kuni 50 meetrit lai.
-Allavoolu suubub jõkke vasakult [[Velessa]] ja jõgi pöördub selles kohas läände<ref name=lk69/>. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse paremalt [[Žižitsa]] ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse<ref name=lk69/>. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse vasakult [[Meža]] ja jõgi pöördub edelasse<ref name=lk69/>. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvina Tveri (vasakul kaldal) ja [[Pihkva oblast]]i (paremal kaldal) piiriks <ref name=lk69/>, aga Meža suudmest allavoolu voolab ta [[Smolenski oblast]]is<ref name=lk69/> ja tema laius suureneb 200 meetrini. Mežat kasutatakse [[palgiparvetamine|palgiparvetamiseks]] ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi [[Selezni]] ja [[Veliž]]i ning ületab seejärel Valgevene piiri<ref name=lk69/>. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni emmal-kummal jõe kaldal [[maantee]], [[Vitebsk]]ist allavoolu ka raudtee<ref name=lk69/>
+Allavoolu suubub jõkke vasakult [[Velessa]] ja jõgi pöördub selles kohas läände<ref name=lk69/>. Veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse paremalt [[Žižitsa]] ja selles kohas pöördub jõgi lõunasse<ref name=lk69/>. Sellest veel allavoolu suubub Lääne-Dvinasse vasakult [[Meža]] ja jõgi pöördub edelasse<ref name=lk69/>. Žižitsa ja Meža vahel on Lääne-Dvina Tveri (vasakul kaldal) ja [[Pihkva oblast]]i (paremal kaldal) piiriks;<ref name=lk69/> Meža suudmest allavoolu voolab jõgi [[Smolenski oblast]]is<ref name=lk69/> ja selle laius suureneb 200 meetrini. Mežat on kasutatud [[palgiparvetamine|palgiparvetamiseks]] ja suudme taga on parvetatud puidu kogumiskoht. Smolenski oblastis läbib jõgi [[Selezni]] ja [[Veliž]]i ning ületab seejärel Valgevene piiri<ref name=lk69/>. Veližist allavoolu on jõgi laevatatav. Ühtlasi kulgeb Veližist kuni suudmeni mööda jõe üht või teist kallast maantee, [[Vitebsk]]ist allavoolu ka raudtee<ref name=lk69/>.
+{{kaart
-Valgevenes voolab Lääne-Dvinaa läbi [[Suraž (Valgevene)|Suraži]], kus temasse suubuvad paremalt [[Usvjatša]] ja vasakult [[Kasplja]], edasi läbi [[Ruba]] ja Vitebski, kus temasse vasakult suubub [[Lutsossa]]. Vitebskis pöördub jõgi läände, [[Bešankovitšõ]]s loodesse. Ta voolab läbi [[Ula (Valgevene)|Ula]], kus temasse vasakult suubub [[Ula jõgi]], kuni [[Polatsk]]ini. Ula ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt [[Obali jõgi]], Polatskis samuti paremalt [[Palata]]. Seejärel voolab Lääne-Dvinaa läbi [[Navapołack]]i, seejärel suubub temasse vasakult [[Ušatša]], [[Dzsjasna]]s suubub temasse vasakult [[Dzisna]], [[Verhnjadzvinsk]]is paremalt [[Drõssa]] ja pärast seda paremalt [[Sarjanka]]. Sarjanka suudmes pöördub jõgi läände ja jõuab Lätti. Lühikest aega voolab ta Valgevene ja Läti piirijõena ning selles kohas asub jõe lõunakaldal, Valgevenes, [[Druja]].<ref>Suur maailma atlas, lk. 68</ref>
+| laius = 450
+| kõrgus = 320
+| suum = 6
+| allikad =
+{{Kaart/Commons|Daugava basin.map}}
+{{kaart/OSM|kujund=joon|värv=#0033FF|paksus=3|pealkiri=Daugava}}
+{{kaart/Päring|
+SELECT ?id
+?idLabel (?idLabel as ?title)
+WHERE
+{
+  ?id wdt:P31/wdt:P279* wd:Q355304;
+         wdt:P403 wd:Q8197.
+  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et,de,lv,en". }
+}
+| kujund = joon
+| värv=#7eb2f2
+}}
+| tekst = Daugava koos lisajõgedega ning jõe valgla
+}}
+Valgevenes voolab Daugava (Lääne-Dvina) läbi [[Suraž (Valgevene)|Suraži]], kus jõkke suubuvad paremalt [[Usvjatša]] ja vasakult [[Kasplja]], edasi läbi [[Ruba]] ja Vitebski, kus vasakult suubub [[Lutsossa]] lisajõgi. Vitebskis pöördub jõgi läände, [[Bešankovitšõ]]s loodesse. Edasi voolab jõgi läbi [[Uła]] (kus vasakult suubub [[Uła jõgi]]) ning seejärel loode suunas kuni [[Polatsk]]i linnani. Uła ja Polatski vahel suubub jõkke paremalt [[Obali jõgi]], Polatskis samuti paremalt [[Palata]] jõgi. Edasi voolab Lääne-Dvina läbi [[Navapołack]]i linna, seejärel suubub sellesse vasakult [[Ušatša]] jõgi, [[Dzisna]] linnas vasakult [[Dzisna jõgi]], [[Vierchniadźvinsk]]is paremalt [[Drõssa]] ja pärast seda paremalt [[Sarjanka]] jõgi. Sarjanka suudmes pöördub Daugava läände ja jõuab Läti territooriumile. Lühike lõik jõest on ka Valgevene ja Läti riigipiiriks ning selles kohas asub jõe Valgevene-poolsel (lõuna)kaldal [[Druja]] linn.<ref>Suur maailma atlas, lk. 68</ref>
 [[Pilt:Daugava Jekabpils.JPG|thumb|Daugava Jēkabpilsis]]
-Lätis voolab Daugava läbi [[Krāslava rajoon]]i ([[Krāslava]] asub jõe kaldal) ja [[Daugavpilsi rajoon]]i ([[Daugavpils]] asub jõe kaldal). Daugavpilsis pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja [[Preili rajoon]]i piirina (jõe kaldal asub Preili rajooni kuuluv [[Līvāni]], kus Daugavasse suubub paremalt [[Dubna jõgi]]) ning läbi [[Jēkabpilsi rajoon]]i ([[Jēkabpils]] asub jõe kaldal). Daugavasse suubub [[Aiviekste]] ja jõgi pöördub läände. Ta voolab läbi [[Aizkraukle rajoon]]i ([[Aizkraukle]] asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi [[Ogre rajoon]]i ([[Ogre]] asub jõe kaldal) ja [[Riia rajoon]]i ([[Riia]] asub jõe kaldal) ning suubub [[Läänemeri|Läänemerre]] [[Liivi laht]]e. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult [[Lielupe]]).<ref>Suur maailma atlas, lk. 48-49</ref>
+Lätis voolab Daugava läbi [[Krāslava]] linna ja Krāslava piirkonna, läbi [[Augšdaugava piirkond|Augšdaugava piirkonna]] ja läbi [[Daugavpils]]i suurlinna. Daugavpilsi kohal pöördub Daugava loodesse, voolab tükk aega Jēkabpilsi ja [[Līvāni piirkond]]ade piirina (jõe kaldal asub Līvāni piirkonna keskus [[Līvāni]], kus Daugavasse suubub paremalt [[Dubna jõgi]]) ning läbi [[Jēkabpilsi piirkond|Jēkabpilsi piirkonna]] ([[Jēkabpils]] asub jõe kaldal). Daugavasse suubub [[Aiviekste]] ja jõgi pöördub läände. Edasi voolab jõgi läbi [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] ([[Aizkraukle]] asub jõe kaldal), pöördub taas loodesse, voolab läbi [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] ([[Ogre]] asub jõe kaldal) ja on [[Ķekava piirkond|Ķekava]] ning on [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkondade]] piiriks. Salaspilsi piirkonda jääb ka suur [[Dole]] saar. Edasi voolab Daugava läbi [[Riia]] ning suubub seal [[Läänemeri|Läänemerre]] [[Liivi laht]]e. Vahetult enne seda suubub Daugavasse vasakult [[Lielupe]]).<ref>Suur maailma atlas, lk. 48-49</ref>
 Daugava laius on Daugavpilsi kandis 200 m, Riia sildade juures 700 m, aga pisut enne Lielupe suuet koguni 1,5 km. [[Jõeorg|Jõeoru]] laius on [[keskjooks]]ul 1–1,5 km, [[alamjooks]]ul 5–6 km. Jõe sügavus on suudmes 8–9 m.
 Eestist kuuluvad Daugava jõgikonda [[Kirikumäe järv]] ja [[Pedetsi jõgi]]. Pedetsi on Aiviekste lisajõgi.
-[[Pilt:Fluss-lv-Düna.png|pisi|Daugava]]
+==Jõe majanduslik tähtsus==
+Keskajaks oli Daugavast saanud tähtis kaubatee, mida mitmed [[lohistustee]]d ühendasid [[Dnepr]]i ja [[Volga]]ga. Merelaevadele ei olnud jõgi kasutatav; seetõttu asus jõe suudmes paik, kus kaubad [[lodi|lotjadele]] ümber laaditi ja millest arenes alates 13. sajandist Riia hansalinn. Regulaarne reisiliiklus jõel algas aastal [[1892]], mil avati liin [[Biešankovičy]] ja [[Veliž]]i vahel. Liikluse muutsid raskemaks jõel asuvad 150 [[kärestik]]ku ja madal veetase (isegi alamjooksul oli jõe sügavus kohati vaid meeter); ka oli jõgi neli kuud aastas kaetud [[jää]]ga. Jõgi on laevatatav 980 kilomeetri ulatuses. Probleemide lahendamiseks rajati XIX sajandi lõpus jõe põhjakaldale [[Riia-Orjoli raudtee]], mille kasvav tähtsus tõi kaasa jõe lõunakaldale jäänud kaubalinnade ([[Druja]], [[Dzisna]], [[Jaunjelgava]]) tähtsuse vähenemise ja nende aeglase hääbumise. Tänapäeval jõge Riiast kaugemal sisemaal kaubavedudeks enam ei kasutata.
+Daugaval asub mitu [[hüdroelektrijaam]]a. [[Riia HEJ]] asub 35 kilomeetri kaugusel jõe suudmest, [[Ķegumsi HEJ]] 70 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Suurim hüdroelektrijaam on [[Pļaviņase HEJ]], mis asub [[Aizkraukle]] linnas 107 kilomeetri kaugusel jõe suudmest. Lätisse kavandati veel neljandatki hüdroelektrijaama [[Daugavpils]]i lähistele, kuid selle ehitus peatati elanikkonna vastuseisu tõttu. Samuti on jõele kavandatud mitmeid hüdroelektrijaamasid Valgevene territooriumil; esimene neist ([[Viciebski HEJ]]) pidi valmima [[2017]]. aastal.
+==Muud==
+Läti suurima jõena oli seda sümboolselt kujutatud ka [[Läti NSV lipp|Läti NSV lipul]].
+Daugava järgi on nime saanud [[Devon]]i [[Daugava lade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Daugava+lade</ref>
 ==Vaata ka==
@@ 43. rida: / 75. rida: @@
 {{Commons}}
-{{Coordinate |NS=57.060993 |EW=24.022652 |type=waterbody |region=LV |dim=1000}}
 [[Kategooria:Daugava jõgikond]]
@@ 50. rida: / 80. rida: @@
 [[Kategooria:Valgevene jõed]]
 [[Kategooria:Venemaa jõed]]
-[[af:Daugava]]
-[[am:ዳውጋቫ ወንዝ]]
-[[ar:نهر دفينا]]
-[[be:Рака Заходняя Дзвіна]]
-[[be-x-old:Дзьвіна]]
-[[bg:Западна Двина]]
-[[ca:Dvinà Occidental]]
-[[cs:Daugava]]
-[[da:Daugava]]
-[[de:Düna]]
-[[en:Daugava River]]
-[[es:Río Daugava]]
-[[eo:Daŭgavo]]
-[[eu:Mendebaldeko Dvina]]
-[[fa:دائوگاوا (رودخانه)]]
-[[fr:Daugava]]
-[[ko:다우가바 강]]
-[[hi:डुगावा नदी]]
-[[hr:Zapadna Dvina]]
-[[is:Dvína (Vestur-Dvína)]]
-[[it:Daugava]]
-[[he:דווינה המערבית]]
-[[kk:Батыс Двина]]
-[[ltg:Daugova]]
-[[lv:Daugava]]
-[[lb:Daugava]]
-[[lt:Dauguva]]
-[[hu:Daugava]]
-[[mk:Даугава]]
-[[mr:दौगाव्हा नदी]]
-[[nl:Westelijke Dvina]]
-[[ja:ダウガヴァ川]]
-[[no:Daugava]]
-[[nn:Daugava]]
-[[nds:Düna]]
-[[pl:Dźwina]]
-[[pt:Rio Duína Ocidental]]
-[[ro:Daugava]]
-[[ru:Западная Двина]]
-[[rue:Западна Двіна]]
-[[sk:Daugava]]
-[[cu:Ꙁападьна Дьвина]]
-[[sr:Даугава]]
-[[sh:Zapadna Dvina]]
-[[fi:Väinäjoki]]
-[[sv:Daugava]]
-[[vi:Sông Tây Dvina]]
-[[tr:Daugava Nehri]]
-[[uk:Західна Двіна]]
-[[zh:道加瓦河]]