Insult

Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia (ladina keeles insultus) on inimestel ja paljudel teistel kesknärvisüsteemiga loomadel esineda võiv äge, lokaalsete neuroloogiliste võõrutusnähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev aju kahjustust väljendav sündroom, mis kestab üle 24 tunni. Insult ei ole omaette haigus, vaid aju verevarustuse häirete tagajärjel tekkinud sümptomite kompleks.

Insuldil eristatakse kolme alaliiki:

• ajusisene ehk intratserebraalne hemorraagia (AH);
• isheemiline insult ehk ajuinfarkt (AI);
• subarahnoidaalne hemorraagia (SAH).

Insuldi sümptomid

Insuldi hoiatussümptomid on järsk seletamatu tuimus või „sipelgate jooksmise” tunne ühes kehapooles, järsku tekkinud tugev peavalu, nägemishäire, rääkimise raskus või kõnes takerdumine, äkki tekkinud kohmakus või liikumatus. Mõnikord eelneb insuldile mini-insult, millel on samasugused nähud, kuid mis kestab lühikest aega (mõnest minutist paari tunnini).

Meditsiinikeeles nimetatakse seda transitoorseks isheemiliseks atakiks (TIA).

Kui Te tunnete nimetatud hoiatussümptomeid, siis pöörduge esimesel võimalusel arsti poole. Tehke seda ka siis, kui Teil on need sümptomid juba möödunud.

Järgnev tabel näitab, millise tõenäosusega tekib inimesel transitoorse isheemilise ataki ehk mini-insuldi järel insult.

Insuldi tekkimise võimalus	Sagedus
1 kuu jooksul	5%
1 aasta jooksul	12%
2 aasta jooksul	20%
3 aasta jooksul	25%

Kui inimesel on juba insult olnud, siis selle kordumise tõenäosus on järgmine.

Insuldi tekkimise võimalus	Sagedus
1 aasta jooksul	10–18%
2 aasta jooksul	15–26%
3 aasta jooksul	20–34%

Vaata ka

• Infarkt

Välislingid

• Insuldi Eesti ravijuhend, L. Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide selts, Tartu 2004
• Aime Jõgi "Meilile lisatud sõnum võib päästa inimelu", Tartu Postimees, 14. aprill 2009
• Ülevaade insuldi olemusest ja ravivõimalustest.
• Elu pärast insulti, Eesti Insuldipatsientide Selts