Endel Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
parandasin üht viidet |
||
(ei näidata 17 kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Endel Puusepp.jpg|pisi|Major Endel Puusepp, Nõukogude Liidu kangelane]] |
|||
{{keeletoimeta}} |
|||
⚫ | '''Endel Puusepp''' (''Эндель Карлович Пусэп''; [[1. mai]] [[1909]] Samovolnõi talu, [[Noi]], [[Kanski maakond]], [[Jenissei kubermang]] (praegu [[Partizanskoje rajoon]], [[Krasnojarski krai]]) – [[18. jaanuar]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelendur ja [[Eesti NSV]] riigitegelane. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
Endel unistas lapsest peale lenduriks saamisest. Pärast seitsmeklassilise kooli lõpetamist saadeti ta kehvikute perekonna esindajana [[Leningrad]]i eesti-soome pedagoogilisse tehnikumi. Ta õppis seal ühe aasta. |
|||
[[1928]]. aastast teenis ta [[Punaarmee]] õhujõududes ning läks üle [[Leningradi Õhujõudude Teoreetiline Sõjakool|Leningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli]] [[Volsk]]is, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas [[Orenburg]]is K. J. Vorošilovi [[3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakool]]i ning töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja ta sooritas esimese pimelennu [[Jeisk]]ist Moskvasse. |
|||
Aastatel [[1938]]–[[1941]] elas ta Moskvas ja töötas [[polaarlendur]]ina [[Glavsevmorput]]i Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki [[TB-3]] (komandör [[Mihhail Vodopjanov]]) [[teine piloot|teise piloodina]] osales ta 1938. aastal [[Arktika]]s kaduma jäänud [[Sigizmund Levanevski]] lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta [[triivjaam]]as ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta [[jääluure]]t Põhja-[[Jakuutia]] kohal. |
|||
Aastatel [[1937]]–[[1941]] töötas ta [[polaarlendur]]ina [[Glavsevmorput]]is. Aastal 1940 astus ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]]. |
|||
Aastal 1940 astus Puusepp [[ÜK(b)P]]-sse. |
|||
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli lennuväe [[eskadrill]]i- ja polgukomandör. [[Saksa-Nõukogude sõda|Saksa-Nõukogude sõja]] esimesel aastal osales Puusepp 30 korda kaugpommituslendudel Saksamaa tagalasse.<ref>[http://airaces.narod.ru/all10/pusep.htm Elulugu] (''vene keeles'')</ref> [[10. august]]il [[1941]] pärast [[Berliin]]i pommitamist sooritas ta vigastatud lennukiga hädamaandumise Eestis, kust põgenes üle rindejoone Nõukogude poolele. |
|||
[[Pilt:Puusepp - Ogonyok.jpg|pisi|Puusepp (vasakul) ajakirja [[Ogonjok]] kaanepildil]] |
|||
Kapten Puusepp oli piloodiks [[Vjatšeslav Molotov]]i lendudel kaugpommitajaga [[Pe-8]] [[Suurbritannia]]sse ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] (üle [[Island]]i ja [[Kanada]]) [[19. mai]]l [[1942]]. aastal. Selle eest anti talle [[20. juuni]]l [[1942]] [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]]. |
|||
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli ta lennuväe [[eskadrill]]i- ja polguülem. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. [[Riiklik Kaitsekomitee|Riikliku Kaitsekomitee]] 14. juuli 1941. aasta määrusega nr ГКО43сс komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist [[81. kaugtegevuspommituslennuväediviis|81. kaugtegevuspommituslennuväe diviis]]i [[412. raskepommituslennuväepolk]]u (augustist 1941 [[432. raskepommituslennuväepolk]], 3. detsembrist 1941 [[746. raskepommituslennuväepolk]], hiljem [[203. kaardiväe lennuväepolk]]), mille lennukid baseerusid [[Vladimiri oblast]]is [[Kovrov]]i linna lähedal. |
|||
[[File:USSR stamp 989 Pe-8.jpg|pisi|left|[[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]])]] |
|||
[[1941]]. aasta [[10. august]]i hommikul lendas Puusepp teise piloodina [[81. lennuväediviis]]i ülema meeskonnas [[Leningradi oblast]]is asuvalt [[Puškin]]i lennuväljalt [[Berliin]]i pommitama. Kaheksast neljamootorilisest kaugpommmitajast [[TB-7]] (hilisema nimega [[Petljakov Pe-8]]) pommitati vastase sõjalisi objekte ja visati alla [[lendleht]]i. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond [[seniitsuurtükk|seniitsuurtükist]] pihta saanud<ref name="fLxM8" /> lennukiga [[hädamaandumine|hädamaandumise]] Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli Nõukogude lennuki esimene edukas [[Berliini pommitamine]]. Aprilliks 1942 oli [[45. lennuväediviis]]i [[746. lennuväepolk|746. lennuväepolgu]] major Puusepp käinud juba 30 korda käinud öösiti pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, [[Danzig]]is ja [[Königsberg]]is. |
|||
28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille ülem oli major [[Sergei Asjamov]] ja teine piloot Puusepp, lennukil [[TB-7]] [[Šotimaa]]le [[Tealing]]i lennuväljale, kus maanduti 29. aprillil. Seejärel viidi meeskond varsti [[RAF De Havilland DH-95 Flamingo]]ga [[London]]isse. Briti tehnikud lendasid TB-7ga tagasi Tealingi poole, et Asjamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Ent lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 Puusepa juhtimisel Tealingist välja ja maandus 2. mai hommikul [[Kratovo]]s (Moskvast kagus). |
|||
Kui [[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]] ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimees [[Vjatšeslav Molotov]] ning teised NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmed lendasid 1942. aasta mais ja juunis üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere<ref name="vO82a" /> [[Washington|Suurbritanniasse]], et allkirjastada peaminister [[Winston Churchill]]iga salaja kohtudes riikidevaheline leping<ref name="eJBKE" /> ja [[Washington]]i, et kohtuda USA presidendi [[Franklin Roosevelt]]iga, oli lennuks kasutatud [[TB-7]] meeskonna ülem Puusepp<ref name="4UP6Y" />. Lendu alustati [[Kratovo]]st ja [[Šotimaa]]l asuvale [[Tealing]]i lennuväljale jõuti 20. mai hommikul 1942. 24. mail lennati Tealingist [[Prestwick]]i ja 27. mail üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte [[Reykjavík]]i. 29. mail sealt lahkuti ja 30. mail jõuti [[Goose Bay]]sse Kanadas, kust lennati samal päeval edasi [[Washington]]i. Seal kohtus delegatsioon president [[Franklin Roosevelt]]iga<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. mai 1942 |pealkiri=Rooselvelt-Molotov Meeting. Official Transcript |url=http://www.worldfuturefund.org/Documents/russia.us.1942.htm |vaadatud=13. jaanuaril 2024}}</ref>. 4. juunil alustati tagasiteed ja jõuti [[Gander]]isse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus delegatsiooni kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja<ref name="D6azf" /> ja 13. juuni hommikul 1942 maanduti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu. |
|||
[[20. juuni]]l [[1942]] anti Endel Puusepale "valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus, millega kaasnes [[Lenini orden]].<ref name="0ezR3" /> |
|||
Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") ülem. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna ülemana<ref name="RS8SF" /> 20 reisijakohaga varustatud [[Petljakov Pe-8]]-ga Nõukogude valitsusdelegatsiooni [[Kratovo]]st üle Läänemere, Norra ja Põhjamere [[Prestwick]]i. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil. |
|||
Puusepp pommitas vaenlase vägesid [[Stalingrad]]i, [[Kursk]]i, [[Orjol]]i ja [[Belgorod]]i all. Ühe lennu ajal sai ta [[šrapnell]]ist [[lülisammas|lülisamba]] piirkonda haavata. Talle tehti viis operatsiooni. [[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] ülemana juhtis ta [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis ([[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Pekka |kuupäev=14. detsember 2007 |pealkiri=Kes oli sõjakangelane Endel Puusepp |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27672915/kes-oli-sojakangelane-endel-puusepp |vaadatud=13. jaanuaril 2024}}</ref> |
|||
⚫ | Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta aastatel [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsus]]e ülemana, [[1950]]–[[1963]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana ning [[1964]]–[[1974]] [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister|Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina]]. |
||
[[890. kaugtegevuslennuväepolk|890. kaugtegevuslennuväepolgu]] ülemana juhtis major Puusepp [[Helsingi]] ja [[Tallinn]]a lauspommitamist [[1944]]. aasta veebruaris ja märtsis [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]]). <ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6D81CC9054B2DC19C22573AE003B1C46 Tallinna ja Helsingi pommitaja], Eesti Ekspress, 14.12.2007</ref> |
|||
Puusepp oli [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee|Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee]] esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige. Ta oli [[EKP Keskkomitee]] liige [[1951]]–[[1964]], [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] neljanda koosseisu liige ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis|II]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis|III]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis|IV]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis|V koosseisu]] rahvasaadik. |
|||
⚫ | |||
Endel Puusepp on maetud [[Metsakalmistu]]le. |
|||
Puusepp oli [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee|Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee]] esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige. |
|||
==Teosed == |
|||
Ta oli [[EKP Keskkomitee]] liige [[1951]]–[[1964]], [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] neljanda koosseisu liige ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] teise kuni viienda kooseisu rahvasaadik. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
== |
==Tunnustus== |
||
[[Fail:Endel Puusepp, Nõukogude Liidu sõjaväelendur 86.jpg|pisi|Endel Puusepp 1986. aastal]] |
|||
⚫ | |||
*1942 [[Nõukogude Liidu kangelane]], [[Kuldtähe medal]], [[Lenini orden]] |
|||
⚫ | |||
*[[Punalipu orden]] |
|||
⚫ | |||
*3. järgu [[Suvorovi orden]] |
|||
*[[Aleksander Nevski orden]] |
|||
*kaks 1. järgu [[Isamaasõja orden]]it |
|||
*kolm [[Tööpunalipu orden]]it |
|||
*[[Rahvaste Sõpruse orden]] |
|||
*kaks [[Punatähe orden]]it |
|||
*orden [[Austuse märk]] |
|||
*medalid |
|||
==Mälestuse jäädvustamine== |
|||
⚫ | |||
[[Volsk|Volski]] [[Volski Kõrgem Tagalasõjakool|Kõrgema Tagalasõjakooli]] territooriumil on [[Endel Puusepa mälestussammas]]. |
|||
<references/> |
|||
== |
==Viited== |
||
{{viited|allikad= |
|||
⚫ | |||
<ref name="fLxM8">Paagist jooksis bensiin välja.</ref> |
|||
⚫ | |||
<ref name="4UP6Y">Teine piloot kapten [[Vassili Obuhhov]], tüürimehed [[Aleksandr Štepenko]] ja [[Sergei Romanov]]</ref> |
|||
⚫ | |||
<ref name="vO82a">Lennati üle [[Zagorsk]]i, [[Kalinin]]i ja [[Pihkva]], rindejoon ületati 6000 m kõrgusel [[Lovat]]i jõe lähedal.</ref> |
|||
*[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=2373 Пусэп Эндель Карлович], www.warheroes.ru |
|||
<ref name="eJBKE">See toimus 26. mail.</ref> |
|||
<ref name="D6azf">Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.</ref> |
|||
<ref name="0ezR3">[[Kuldtähe medal]] nr 592, Lenini orden nr 8312.</ref> |
|||
<ref name="RS8SF">Teine piloot kapten [[Mihhail Rodnõhh]], tüürimees alampolkovnik [[Sergei Ušakov]].</ref> |
|||
<ref name="OecXe">[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6D81CC9054B2DC19C22573AE003B1C46 Tallinna ja Helsingi pommitaja], Eesti Ekspress, 14.12.2007</ref> |
|||
}} |
|||
==Välislingid== |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
*[http://airaces.narod.ru/all10/pusep.htm Elulugu] (''vene keeles'') |
|||
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=89942 Haud Tallinna Metsakalmistul] |
|||
*[http://sun.tsu.ru/mminfo/2020/000462771/1942/1942_024.pdf Указ Президиума Верховного Совета СССР «О присвоении звания Героя Советского Союза начальствующему составу Военно-воздушных сил Красной Армии» от 20 июня 1942 года] // Ведомости Верховного Совета Союза Советских Социалистических Республик : газета. — 1942. — 30 июня (№ 24 (183)). — С. 1. |
|||
{{JÄRJESTA:Puusepp, Endel}} |
{{JÄRJESTA:Puusepp, Endel}} |
||
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] |
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] |
||
[[Kategooria:Nõukogude Liidu lendurid]] |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] |
[[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] |
||
[[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] |
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]] |
||
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] |
|||
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] |
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1909]] |
[[Kategooria:Sündinud 1909]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1996]] |
[[Kategooria:Surnud 1996]] |
||
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] |
Redaktsioon: 13. jaanuar 2024, kell 15:31
Endel Puusepp (Эндель Карлович Пусэп; 1. mai 1909 Samovolnõi talu, Noi, Kanski maakond, Jenissei kubermang (praegu Partizanskoje rajoon, Krasnojarski krai) – 18. jaanuar 1996 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane.
Elulugu
Endel Puusepp sündis Venemaal enne Stolõpini reformi välja rännanud eestlaste perekonnas. Tema isa Karl Puusepp oli Püha Georgi risti kavaler.
Endel unistas lapsest peale lenduriks saamisest. Pärast seitsmeklassilise kooli lõpetamist saadeti ta kehvikute perekonna esindajana Leningradi eesti-soome pedagoogilisse tehnikumi. Ta õppis seal ühe aasta.
1928. aastast teenis ta Punaarmee õhujõududes ning läks üle Leningradi Õhujõudude Teoreetilise Sõjakooli Volskis, mille ta lõpetas 1929. Aastal 1931 lõpetas Orenburgis K. J. Vorošilovi 3. Lendurite ja Lennuvaatlejate Sõjakooli ning töötas hiljem sealsamas lennuinstruktorina. Ta saadeti äsja loodud pimelendude (ainult mõõteriistadele tuginevate lendude) eskadrilli ja ta sooritas esimese pimelennu Jeiskist Moskvasse.
Aastatel 1938–1941 elas ta Moskvas ja töötas polaarlendurina Glavsevmorputi Polaarlennunduse Valitsuses. Lennuki TB-3 (komandör Mihhail Vodopjanov) teise piloodina osales ta 1938. aastal Arktikas kaduma jäänud Sigizmund Levanevski lennuki meeskonna otsingutel. Mitu korda maandus ta triivjaamas ». Severnõi Poljus — 1. Samuti tegi ta jääluuret Põhja-Jakuutia kohal.
Aastal 1940 astus Puusepp ÜK(b)P-sse.
Teises maailmasõjas oli ta lennuväe eskadrilli- ja polguülem. Sõja puhkedes nõudis Puusepp enda üleviimist eesliinile. Riikliku Kaitsekomitee 14. juuli 1941. aasta määrusega nr ГКО43сс komandeeriti kapten Puusepp Glavsevmorputist 81. kaugtegevuspommituslennuväe diviisi 412. raskepommituslennuväepolku (augustist 1941 432. raskepommituslennuväepolk, 3. detsembrist 1941 746. raskepommituslennuväepolk, hiljem 203. kaardiväe lennuväepolk), mille lennukid baseerusid Vladimiri oblastis Kovrovi linna lähedal.
1941. aasta 10. augusti hommikul lendas Puusepp teise piloodina 81. lennuväediviisi ülema meeskonnas Leningradi oblastis asuvalt Puškini lennuväljalt Berliini pommitama. Kaheksast neljamootorilisest kaugpommmitajast TB-7 (hilisema nimega Petljakov Pe-8) pommitati vastase sõjalisi objekte ja visati alla lendlehti. Tagasiteel sooritas Vodopjanovi meeskond seniitsuurtükist pihta saanud[1] lennukiga hädamaandumise Eestis. Puusepp küsis kohkunud karjapoisilt eesti keeles teed; tänu sellele õnnestus meeskonnal põgeneda üle rindejoone Nõukogude poolele. See oli Nõukogude lennuki esimene edukas Berliini pommitamine. Aprilliks 1942 oli 45. lennuväediviisi 746. lennuväepolgu major Puusepp käinud juba 30 korda käinud öösiti pommitamas tähtsaid sõjalisi objekte sügaval vaenlase tagalas, sealhulgas Berliinis, Danzigis ja Königsbergis.
28. aprillil 1942 lendas meeskond, mille ülem oli major Sergei Asjamov ja teine piloot Puusepp, lennukil TB-7 Šotimaale Tealingi lennuväljale, kus maanduti 29. aprillil. Seejärel viidi meeskond varsti RAF De Havilland DH-95 Flamingoga Londonisse. Briti tehnikud lendasid TB-7ga tagasi Tealingi poole, et Asjamov näitaks neile Nõukogude lennukit. Ent lennuk kukkus alla ja kõik pardal olnud hukkusid. 1. mail 1942 lendas TB-7 Puusepa juhtimisel Tealingist välja ja maandus 2. mai hommikul Kratovos (Moskvast kagus).
Kui NSV Liidu välisasjade rahvakomissar ja Riikliku Kaitsekomitee aseesimees Vjatšeslav Molotov ning teised NSV Liidu valitsusdelegatsiooni liikmed lendasid 1942. aasta mais ja juunis üle Läänemere, Rootsi ja Põhjamere[2] Suurbritanniasse, et allkirjastada peaminister Winston Churchilliga salaja kohtudes riikidevaheline leping[3] ja Washingtoni, et kohtuda USA presidendi Franklin Rooseveltiga, oli lennuks kasutatud TB-7 meeskonna ülem Puusepp[4]. Lendu alustati Kratovost ja Šotimaal asuvale Tealingi lennuväljale jõuti 20. mai hommikul 1942. 24. mail lennati Tealingist Prestwicki ja 27. mail üle Atlandi ookeani ja Fääri saarte Reykjavíki. 29. mail sealt lahkuti ja 30. mail jõuti Goose Baysse Kanadas, kust lennati samal päeval edasi Washingtoni. Seal kohtus delegatsioon president Franklin Rooseveltiga[5]. 4. juunil alustati tagasiteed ja jõuti Ganderisse, 7. juunil lennati sealt Reykjavíki, 8. juunil Prestwicki. 9. juunil toimus delegatsiooni kohtumine Churchilliga. 12. juuni õhtul lennati Prestwickist välja[6] ja 13. juuni hommikul 1942 maanduti Moskva kesklennuväljale. Nii Churchill kui ka Roosevelt võtsid Puusepa meeskonna isiklikult vastu.
20. juunil 1942 anti Endel Puusepale "valitsuse antud vastutusrikka pikamaalennu sooritamise ülesande täitmisel ilmutatud vapruse ja kangelaslikkuse eest" Nõukogude Liidu kangelase aunimetus, millega kaasnes Lenini orden.[7]
Oktoobrist kuni maini 1946 oli alampolkovnik Puusepp 890. kaugtegevuslennuväepolgu (septembris 1943 sai see aunimetuse "Brjanski") ülem. 14. märtsil 1943 lennutas Puusepp meeskonna ülemana[8] 20 reisijakohaga varustatud Petljakov Pe-8-ga Nõukogude valitsusdelegatsiooni Kratovost üle Läänemere, Norra ja Põhjamere Prestwicki. Tagasi Moskvasse lennati 23. aprillil.
Puusepp pommitas vaenlase vägesid Stalingradi, Kurski, Orjoli ja Belgorodi all. Ühe lennu ajal sai ta šrapnellist lülisamba piirkonda haavata. Talle tehti viis operatsiooni. 890. kaugtegevuslennuväepolgu ülemana juhtis ta Helsingi ja Tallinna lauspommitamist 1944. aasta veebruaris ja märtsis (märtsipommitamist).[9]
Pärast reservi ja erru minekut tervislikel põhjustel töötas ta aastatel 1946–1950 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Autotranspordi Peavalitsuse ülemana, 1950–1963 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana ning 1964–1974 Eesti NSV sotsiaalkindlustuse ministrina.
Puusepp oli Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee esimees ja Nõukogude Rahukaitsekomitee liige. Ta oli EKP Keskkomitee liige 1951–1964, NSV Liidu Ülemnõukogu neljanda koosseisu liige ning Eesti NSV Ülemnõukogu II, III, IV ja V koosseisu rahvasaadik.
Endel Puusepp on maetud Metsakalmistule.
Teosed
- "Kaugetel lennuteedel". Eesti Raamat. Tallinn 1973
- "На дальних воздушных дорогах. Воспоминания". Воениздат. 1975
- "Тревожное небо". Eesti Raamat. Tallinn 1978 veebis
Tunnustus
- 1942 Nõukogude Liidu kangelane, Kuldtähe medal, Lenini orden
- Punalipu orden
- 3. järgu Suvorovi orden
- Aleksander Nevski orden
- kaks 1. järgu Isamaasõja ordenit
- kolm Tööpunalipu ordenit
- Rahvaste Sõpruse orden
- kaks Punatähe ordenit
- orden Austuse märk
- medalid
Mälestuse jäädvustamine
Volski Kõrgema Tagalasõjakooli territooriumil on Endel Puusepa mälestussammas.
Viited
- ↑ Paagist jooksis bensiin välja.
- ↑ Lennati üle Zagorski, Kalinini ja Pihkva, rindejoon ületati 6000 m kõrgusel Lovati jõe lähedal.
- ↑ See toimus 26. mail.
- ↑ Teine piloot kapten Vassili Obuhhov, tüürimehed Aleksandr Štepenko ja Sergei Romanov
- ↑ "Rooselvelt-Molotov Meeting. Official Transcript". 30. mai 1942. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Üle Läänemere lennati 8000 m kõrgusel, rindejoon ületati 8500 m kõrgusel.
- ↑ Kuldtähe medal nr 592, Lenini orden nr 8312.
- ↑ Teine piloot kapten Mihhail Rodnõhh, tüürimees alampolkovnik Sergei Ušakov.
- ↑ Erelt, Pekka (14. detsember 2007). "Kes oli sõjakangelane Endel Puusepp". Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "OecXe" ei kasutata eelnevas tekstis.Välislingid
- Putini soosik orkestreerib Tallinnas „Stalini kotka” mälestusürituse, Eesti Ekspress, 24.10.2007
- Molotov arrives in Scotland (inglise keeles)
- Elulugu (vene keeles)
- Elulugu (vene keeles)
- Haud Tallinna Metsakalmistul
- Указ Президиума Верховного Совета СССР «О присвоении звания Героя Советского Союза начальствующему составу Военно-воздушных сил Красной Армии» от 20 июня 1942 года // Ведомости Верховного Совета Союза Советских Социалистических Республик : газета. — 1942. — 30 июня (№ 24 (183)). — С. 1.
- Nõukogude Liidu sõjaväelased
- Nõukogude Liidu lendurid
- Eesti NSV ministrid
- Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed
- Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed
- Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed
- Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed
- NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud
- EKP Keskkomitee liikmed
- Eestlased Venemaal
- Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid
- Nõukogude Liidu kangelased
- Sündinud 1909
- Surnud 1996
- Metsakalmistule maetud