Adolf Eichmann: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 22. detsember 2023, kell 13:37

Adolf Eichmanni süüdimõistmine sõjakuritegudes

Otto Adolf Eichmann (19. märts 1906 Solingen, Saksamaa – 31. mai 1962, Ramla) oli Saksamaa sõjaväelane ja riigiametnik, Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti ametnik, Riikliku Salapolitsei osakonna B IV ülem. Ta vastutas natsionaalsotsialistliku Saksamaa rassipoliitika elluviimise ja inimsusvastaste kuritegude (Holokaustiplaanide) realiseerimise eest Teise maailmasõja ajal.

Adolf Eichmann sündis töösturi Adolf Karl Eichmanni ja tema abikaasa Maria (neiuna Schefferling) pojana. Ema suri 1914. aastal ja pere kolis Austriasse Linzi. Adolf Eichmann õppis reaalkoolis, kuid langes sealt välja lõputunnistuseta. Seejärel hakkas ta õppima mehaanikuks, aga jättis ka selle katki. 1923. aastal hakkas ta töötama oma isa kaevanduses. Aastatel 1925–1927 töötas ta Oberösterreichische Elektrobau AG müügiesindajana ja sealtpeale kuni 1933. aasta kevadeni Standard Oili tütarettevõtte Vacuum Oil Company AG piirkonnaesindajana. Sel ajal oli ta aktiivne Hermann Hilti paremäärmusliku organisatsiooni noorteosakonna Jungfrontkämpfervereinigung liige. 1933. aasta juulis kolis ta Saksamaale.

21. märtsil 1935 abiellus Eichmann Veronika Liebliga (1909–1997). Abielust sündis neli poega, igaüks ise riigi pealinnas: Klaus (1936) Berliinis, Horst Adolf (1940) Viinis, Dieter Helmut (1942) Prahas ja Ricardo Francisco (1955) Buenos Aireses.

1942. aastal osales Eichmann Wannsee konverentsil sekretärina. Sellel konverentsil arutati lõplikku lahendust juutide hävitamiseks. Seejärel anti Eichmannile holokausti transpordiadministraatori amet: Eichmann vastutas selle eest, et rongid viiksid juute kõikjalt Saksamaa kontrolli all olevatelt aladelt Poolas olevatesse koonduslaagritesse.

1944. aastal saadeti Eichmann Ungarisse pärast seda, kui Saksamaa oli selle riigi okupeerinud. Saksamaal oli juba esmatarbekaupadest suur puudus ja sellepärast tegi Eichmann vahendajana toiminud Joel Brandi kaudu lääneliitlastele ettepaneku, et hakkab Saksamaa juute lääneriikidesse saatma, kui saab vastutasuks autokoormate kaupa mitmesuguseid kaupu. Lääneliitlastelt ei tulnud vastust ja seepeale saatis Eichmann 430 000 Ungari juuti surma gaasikambrites.

Pärast Saksamaa kaotust maailmasõjas põgenes Adolf Eichmann Saksamaalt ja asus lõpuks valedokumentidega elama Argentinasse. Ta muutis ära enese nime, kuid ei muutnud oma naise ja laste nimesid, mistõttu Iisraeli välisluure Mossad ta üles leidis, röövis 1960. aasta mais ja Iisraeli toimetas. Seal mõisteti ta kohtus süüdi ja hukati 1962. aastal. Eichmann on ainus inimene, kelle Iisraeli tsiviilkohus on surma mõistnud.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Lisaviiteid|kuupäev=november 2021}}
 [[Pilt:Adolf Eichmann.jpg|pisi|Adolf Eichmann (1962)]]
-[[Pilt:WP_Adolf_Eichmann_1942.jpg|pisi|Adolf Eichmann [[SS]]-i mundris (1942)]]
+[[Pilt:WP Adolf Eichmann 1942 (extracted file).jpg|pisi|Adolf Eichmann [[SS]]-i mundris (1942)]]
+[[Fail:1961-04-13 Tale Of Century - Eichmann Tried For War Crimes.ogv|pisi|Adolf Eichmanni süüdimõistmine sõjakuritegudes]]
+'''Otto Adolf Eichmann''' ([[19. märts]] [[1906]] [[Solingen]], [[Saksamaa]] – [[31. mai]] [[1962]], [[Ramla]]) oli [[Kolmas Riik|Saksamaa]] sõjaväelane ja riigiametnik, Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i ametnik, [[Gestapo|Riikliku Salapolitsei]] osakonna B IV ülem. Ta vastutas [[Kolmas Riik|natsionaalsotsialistliku Saksamaa]] [[rassipoliitika]] elluviimise ja [[inimsusvastased kuriteod|inimsusvastaste kuritegude]] ([[Holokaust]]iplaanide) realiseerimise eest [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.
+Adolf Eichmann sündis töösturi Adolf Karl Eichmanni ja tema abikaasa Maria (neiuna Schefferling) pojana. Ema suri [[1914]]. aastal ja pere kolis [[Austria]]sse [[Linz]]i. Adolf Eichmann õppis [[reaalkool]]is, kuid langes sealt välja lõputunnistuseta. Seejärel hakkas ta õppima mehaanikuks, aga jättis ka selle katki. [[1923]]. aastal hakkas ta töötama oma isa [[kaevandus]]es. Aastatel [[1925]]–[[1927]] töötas ta Oberösterreichische Elektrobau AG müügiesindajana ja sealtpeale kuni [[1933]]. aasta kevadeni [[Standard Oil]]i [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] Vacuum Oil Company AG piirkonnaesindajana. Sel ajal oli ta aktiivne [[Hermann Hilti]] [[paremäärmuslus|paremäärmusliku]] organisatsiooni noorteosakonna Jungfrontkämpfervereinigung liige. 1933. aasta juulis kolis ta Saksamaale.
-'''Otto Adolf Eichmann''' ([[19. märts]] [[1906]], [[Solingen]], [[Saksamaa]] – [[31. mai]] [[1962]], [[Tel Aviv]]) oli Saksamaa sõjaväelane ja riigiametnik, Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i ametnik, [[Gestapo|Riikliku Salapolitsei]] osakonna B IV ülem. Ta vastutas [[Kolmas Riik|natsionaalsotsialistliku Saksamaa]] [[rassipoliitika]] elluviimise ja [[inimsusevastased kuriteod|inimsusevastaste kuritegude]] ([[Holokaust]]iplaanide) realiseerimise eest [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.
+[[21. märts]]il [[1935]] abiellus Eichmann Veronika Liebliga (1909–1997). Abielust sündis neli poega, igaüks ise riigi pealinnas: Klaus ([[1936]]) [[Berliin]]is, Horst Adolf ([[1940]]) [[Viin]]is, Dieter Helmut ([[1942]]) [[Praha]]s ja Ricardo Francisco ([[1955]]) [[Buenos Aires]]es.
-Adolf Eichmann sündis töösturi Adolf Karl Eichmanni ja tema abikaasa Maria (neiuna Schefferling) pojana. Ema suri [[1914]] ja pere kolis [[Austria]]sse [[Linz]]i. Adolf Eichmann õppis [[reaalkool]]is, kuid langes sealt välja lõputunnistuseta. Seejärel hakkas ta õppima mehaanikuks, aga jättis ka selle katki. [[1923]] hakkas ta töötama oma isa [[kaevandus]]es. [[1925]]–[[1927|27]] töötas ta Oberösterreichische Elektrobau AG müügiesindajana ja sealtpeale kuni [[1933]]. aasta kevadeni [[Standard Oil]]i [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] Vacuum Oil Company AG piirkonnaesindajana. Sel ajal oli ta aktiivne [[Hermann Hilti]] [[paremäärmuslus|paremäärmusliku]] organisatsiooni noorteosakonna Jungfrontkämpfervereinigung liige. 1933. aasta juulis kolis ta Saksamaale.
+. aastal osales Eichmann [[Wannsee konverents]]il [[sekretär]]ina. Sellel konverentsil arutati [[lõplik lahendus|lõplikku lahendust]] [[juudid|juutide]] hävitamiseks. Seejärel anti Eichmannile [[holokaust]]i [[transport|transpordi]]administraatori amet: Eichmann vastutas selle eest, et [[rong]]id viiksid juute kõikjalt Saksamaa kontrolli all olevatelt aladelt [[Poola]]s olevatesse [[koonduslaager|koonduslaagritesse]].
-[[21. märts]]il [[1935]] abiellus Eichmann Veronika Liebliga (1909–97). Abielust sündis neli poega, igaüks ise riigi pealinnas: Klaus [[1936]] [[Berliin]]is, Horst Adolf [[1940]] [[Viin]]is, Dieter Helmut [[1942]] [[Praha]]s ja Ricardo Francisco [[1955]] [[Buenos Aires]]es.
+[[1944]]. aastal saadeti Eichmann [[Ungari]]sse pärast seda, kui Saksamaa oli selle riigi okupeerinud. Saksamaal oli juba [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupadest]] suur puudus ja sellepärast tegi Eichmann vahendajana toiminud [[Joel Brand]]i kaudu lääneliitlastele ettepaneku, et hakkab Saksamaa juute lääneriikidesse saatma, kui saab vastutasuks autokoormate kaupa mitmesuguseid kaupu. Lääneliitlastelt ei tulnud vastust ja seepeale saatis Eichmann 430 000 Ungari juuti surma [[gaasikamber|gaasikambrites]].
-osales Eichmann [[Wannsee konverents]]il [[sekretär]]ina. Sellel konverentsil arutati [[lõplik lahendus|lõplikku lahendust]] [[juudid|juutide]] hävitamiseks. Seejärel anti Eichmannile [[holokaust]]i [[transport|transpordi]]administraatori amet: Eichmann vastutas selle eest, et [[rong]]id viiksid juute kõikjalt Saksamaa kontrolli all olevatelt aladelt [[Poola]]s olevatesse [[koonduslaager|koonduslaagritesse]].
+Pärast Saksamaa kaotust maailmasõjas põgenes Adolf Eichmann Saksamaalt ja asus lõpuks valedokumentidega elama [[Argentina]]sse. Ta muutis ära enese nime, kuid ei muutnud oma naise ja laste nimesid, mistõttu [[Iisrael]]i [[välisluure]] [[Mossad]] ta üles leidis, röövis [[1960]]. aasta mais ja Iisraeli toimetas. Seal mõisteti ta kohtus süüdi ja hukati 1962. aastal. Eichmann on ainus inimene, kelle Iisraeli tsiviilkohus on surma mõistnud.
-[[1944]] saadeti Eichmann [[Ungari]]sse pärast seda, kui Saksamaa oli selle riigi okupeerinud. Saksamaal oli juba [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupadest]] suur puudus ja sellepärast tegi Eichmann vahendajana toiminud [[Joel Brand]]i kaudu lääneliitlastele ettepaneku, et hakkab Saksamaa juute läände saatma, kui saab vastutasuks autokoormate kaupa mitmesuguseid kaupu. Lääneliitlastelt ei tulnud vastust ja seepeale saatis Eichmann 430 tuhat Ungari juuti surma [[gaasikamber|gaasikambrites]].
-Pärast maailmasõja kaotust põgenes Adolf Eichmann Saksamaalt ja asus lõpuks valedokumentidega elama [[Argentina]]sse. Ta muutis ära enese nime, kuid ei muutnud oma naise ja laste nimesid, mistõttu [[Iisrael]]i [[välisluure]] [[Mossad]] ta üles leidis, röövis [[1960]]. aasta mais ja Iisraeli toimetas. Seal mõisteti ta kohtus süüdi ja hukati 1962. aastal. Eichmann on ainus inimene, kelle Iisraeli tsiviilkohus on surma mõistnud.
 {{JÄRJESTA:Eichmann, Adolf}}