Mine sisu juurde

Albert Szent-Györgyi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
(ei näidata 14 kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|aasta=2023|kuu=august}}
[[Pilt:GyorgyiNIH.jpg|pisi|Albert Szent-Györgyi]]
{{Infokast teadlane
'''Albert Szent-Györgyi''' ([[16. september]] [[1893]] [[Budapest]] – [[22. oktoober]] [[1986]] Woods Hole, [[Massachusetts]]) oli Ungari füsioloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat.
| pilt = GyorgyiNIH.jpg
| pildiallkiri =
| sünniaeg = [[16. september]] [[1893]]
| sünnikoht = [[Budapest]], [[Austria-Ungari]]
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1986|10|20|1893|9|16}}
| surmakoht = [[Woods Hole]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| elukoht =
| kodakondsus =
| rahvus =
| tegevusala = [[füsioloogia]]<br>[[biokeemia]]
| töökoht = [[Szegedi Ülikool]]<br>Cambridge'i Ülikool
| haridus =
| alma_mater = [[Semmelweisi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]]
| doktoritöö =
| doktoritöö_juhendaja =
| tuntumad_tööd =
| tuntud_õpilased =
| botaaniline_nimelühend =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1937)
| abikaasa =
| lapsed =
| allkiri =
| veebileht =
| märkused =
| muu =
| moodul =
}}
'''Albert Imre Szent-Györgyi de Nagyrápolt''' ([[16. september]] [[1893]] [[Budapest]], Austria-Ungari – [[22. oktoober]] [[1986]] Woods Hole, [[Massachusetts]], USA) oli ungari füsioloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat (1937).<ref name="F3VWw" />

== Panus orgaanilise keemia arengusse ==
Albert Imre Szent-Györgyit peetakse [[askorbiinhape|askorbiinhappe]] ([[C-vitamiin]]i) avastajaks,<ref name="Bjxhc" /><ref name="UanyR" /> kes algul nimetas laboris [[apelsin]]i<nowiki/>mahlast, [[kapsas|kapsa]]mahlast ja [[lehm]]ade [[neerupealis]]te koorest (ingl k ''adrenal gland cortex'') eraldatud nn redutseerivat faktorit (ingl k ''reducing factor'') ainet kord ''ignose'', kord ''Godnose.'' Koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni, ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine [[heksuroonhape|heksuroonhappeks]] (ingl k ''hexuronic acid'').

Hiljem, pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra ehk [[paprika]] (''[[Capsicum annuum]]'') (arvatavasti osalt ka pr [[Nellie Szent-Györgyi]] "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suuretes kogustes nimetatud ainet ning koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga (kes aine struktuuri koostas ja mille [[Gordon Cox]] (ingl k ''X-ray diffraction''<nowiki/>'iga kinnitas<ref name="yAToW" />) nimetas aine ümber [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]].<ref name="Bjxhc" />

*[[1936]]. aastal eraldas Szent-Györgyi algselt sidrunimahlast ja hiljem sidrunikoorest vees halvasti lahustuva [[flavonoidid]]e kompleksi, millele ta pani nimeks ''citrin''. Kuna kompleks koosnes mitmest ainest, nimetati selle aktiivne komponent algul [[P-vitamiin|P-vitamiiniks]].<ref name="fk8kW" />

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="F3VWw">Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, MD, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]</ref>
<ref name="Bjxhc">Arthur Kornberg, ''For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist'', lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref name="UanyR">M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,''Albert Szent-Györgyi Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full.pdf+html Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]</ref>
<ref name="yAToW">http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>
<ref name="fk8kW">Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)</ref>
}}

== Välislingid ==
* "Albert Szent-Györgyi - Nobel Lecture: Oxidation, Energy Transfer, and Vitamins". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 23 Jun 2013. [https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1937/szent-gyorgyi/lecture/ Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]
*Publications by Albert Szent-Györgyi, Reference: Biol. Bull. 174: 234-240. (June, 1988) [http://www.biolbull.org/content/174/3/234.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]


{{pooleli}}


{{JÄRJESTA:Szent-Györgyi, Albert}}
{{JÄRJESTA:Szent-Györgyi, Albert}}
{{NobelMeditsiin}}
[[Kategooria:Ungari teadlased]]
[[Kategooria:Ungari teadlased]]
[[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1986]]
[[Kategooria:Surnud 1986]]
[[Kategooria:Füsioloogid]]
[[Kategooria:Füsioloogid]]

[[ar:ألبرت ناجيرابولت]]
[[id:Albert Szent-Györgyi]]
[[bg:Алберт Сент-Дьорди]]
[[ca:Albert Szent-Györgyi]]
[[cs:Albert Szent-Györgyi]]
[[de:Albert von Szent-Györgyi Nagyrápolt]]
[[en:Albert Szent-Györgyi]]
[[es:Albert Szent-Györgyi]]
[[eo:Albert Szent-Györgyi]]
[[fa:آلبرت سنت-گیورگی]]
[[fr:Albert Szent-Györgyi]]
[[gl:Albert Szent-Györgyi]]
[[ko:센트죄르지 얼베르트]]
[[hr:Albert Szent-Györgyi]]
[[it:Albert Szent-Györgyi]]
[[he:אלברט סנט-גיירגי]]
[[sw:Albert Szent-Györgyi]]
[[lt:Albert Szent-Györgyi de Nagyrápolt]]
[[hu:Szent-Györgyi Albert]]
[[nl:Albert Szent-Györgyi]]
[[ja:セント=ジェルジ・アルベルト]]
[[no:Albert Szent-Györgyi]]
[[oc:Albert Szent-Györgyi]]
[[pnb:البرٹ سینٹ جیورجیائی]]
[[pl:Albert Szent-Györgyi]]
[[pt:Albert Szent-Györgyi]]
[[ro:Albert Szent-Györgyi]]
[[ru:Сент-Дьёрди, Альберт]]
[[simple:Albert Szent-Györgyi]]
[[sk:Albert Szent-Györgyi]]
[[fi:Albert Szent-Györgyi]]
[[sv:Albert Szent-Györgyi]]
[[ta:ஆல்பர்ட் செண்ட்-ஜியார்ஜி]]
[[vi:Albert Szent-Györgyi]]
[[tr:Albert Szent-Györgyi]]
[[uk:Альберт Сент-Дьйорді]]
[[yo:Albert Szent-Györgyi]]
[[zh:圣捷尔吉·阿尔伯特]]

Viimane redaktsioon: 24. september 2023, kell 19:04

Albert Szent-Györgyi
Sündinud 16. september 1893
Budapest, Austria-Ungari
Surnud 20. oktoober 1986 (93-aastaselt)
Woods Hole, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid
Alma mater Semmelweisi Ülikool
Cambridge'i Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füsioloogia
biokeemia
Töökohad Szegedi Ülikool
Cambridge'i Ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1937)

Albert Imre Szent-Györgyi de Nagyrápolt (16. september 1893 Budapest, Austria-Ungari – 22. oktoober 1986 Woods Hole, Massachusetts, USA) oli ungari füsioloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (1937).[1]

Panus orgaanilise keemia arengusse

[muuda | muuda lähteteksti]

Albert Imre Szent-Györgyit peetakse askorbiinhappe (C-vitamiini) avastajaks,[2][3] kes algul nimetas laboris apelsinimahlast, kapsamahlast ja lehmade neerupealiste koorest (ingl k adrenal gland cortex) eraldatud nn redutseerivat faktorit (ingl k reducing factor) ainet kord ignose, kord Godnose. Koos Sir Walter Norman Haworthiga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni, ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine heksuroonhappeks (ingl k hexuronic acid).

Hiljem, pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra ehk paprika (Capsicum annuum) (arvatavasti osalt ka pr Nellie Szent-Györgyi "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suuretes kogustes nimetatud ainet ning koos Sir Walter Norman Haworthiga (kes aine struktuuri koostas ja mille Gordon Cox (ingl k X-ray diffraction'iga kinnitas[4]) nimetas aine ümber askorbiinhappeks.[2]

  • 1936. aastal eraldas Szent-Györgyi algselt sidrunimahlast ja hiljem sidrunikoorest vees halvasti lahustuva flavonoidide kompleksi, millele ta pani nimeks citrin. Kuna kompleks koosnes mitmest ainest, nimetati selle aktiivne komponent algul P-vitamiiniks.[5]
  1. Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, MD, Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
  2. 2,0 2,1 Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  3. M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,Albert Szent-Györgyi Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
  4. http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]
  5. Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]