Laulmine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 8. september 2023, kell 03:21

Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.

Laulmine on tõenäoliselt vanim muusikaline tegevus. Isegi kõige arhailisemates kultuurides oli laulmisel eriline positsioon. Varase laulmise puhul on tuvastatav kolm muusikaliste helide vallandumise olukorda:

logogenees – muusikaliste helide vallandumise põhjuseks on sõnad;
patogenees – muusika koosneb järskudest, jõulistest, perkussiivsetest, mitteverbaalsetest helidest, mis väljenduvad tugevaid tundeid;
melogenees – kahte eelmisse kategooriasse kuuluvad muusikalised helid kujundavad helikõrguste kontuuri, mida juhivad erineva kaaluga pinged, mis sisalduvad helide järgnevuses ehk meloodias.

Laulmisega tegelev isik on laulja.

Laulmisstiilid

Laulmisstiilid muutusid, kuid Itaalia laulukool, mida nimetatakse bel canto'ks ('kaunis laul'), jäi samaks Monteverdi ajast Rossinini. Bel canto häälekooli peamine omadus on hääle toomine ette ja resonantsi koondamine ninaõõntesse, et tekitada kerget, kaunistusterohket efekti.

20. sajandil on laulmises toimunud kaks põhilist muutust:

verismo ehk realistlik stiil – selle viis täiuseni Enrico Caruso (1872–1921). 19. ja 20. sajandi vahetusel hakkasid ooperi heliloojad, eriti itaallased nagu Pietro Mascagni ja Giacomo Puccini, kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane bel canto vokaalstiil ei sobinud;

elektroonilise võimenduse leiutamine – 1920. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid mikrofoni kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna helitehnikuil on kergem võimendada vaikset häält, hakati raadio algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.

Vaata ka

Välislingid

Lukas Foss, Bruce Alan Carr, John Patrick Thomas 2018. Musical performance. Encyclopædia Britannica, Inc.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Arvid_Liljelund_-_Man_Singing_Hymn_-_A_I_187_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|[[Arvid Liljelund]], "Mees hümni laulmas" (1884)]]
 '''Laulmine''' on [[Hääl (muusika)|häälega]] [[Muusikaline heli|muusikaliste helide]] moodustamine.
 Laulmine on tõenäoliselt vanim muusikaline tegevus. Isegi kõige arhailisemates kultuurides oli laulmisel eriline positsioon. Varase laulmise puhul on tuvastatav kolm muusikaliste helide vallandumise olukorda:
-* [[logogenees]]: muusika vallandumise põhjuseks on sõnad
+* [[logogenees]] – muusikaliste helide vallandumise põhjuseks on sõnad;
-* [[patogenees (muusika)|patogenees]]: muusika koosneb järskudest, jõulistest, perkussiivsetest, mitteverbaalsetest helidest, mis väljenduvad tugevaid tundeid
+* [[patogenees (muusika)|patogenees]] – muusika koosneb järskudest, jõulistest, perkussiivsetest, mitteverbaalsetest helidest, mis väljenduvad tugevaid tundeid;
-* [[melogenees]]: kahte eelmisesse kategooriasse kuuluvad helid kujundavad helikõrguste kontuuri, mida juhivad erineva kaaluga pinged, mis sisalduvad helide järgnevuses ehk meloodias
+* [[melogenees]] – kahte eelmisse kategooriasse kuuluvad muusikalised helid kujundavad helikõrguste kontuuri, mida juhivad erineva kaaluga pinged, mis sisalduvad helide järgnevuses ehk meloodias.
 Laulmisega tegelev isik on [[laulja]].
 ==Laulmisstiilid==
-Laulmisstiilid muutusid, kuid Itaalia laulukool, mida nimetatakse ''[[bel canto]]''ks ("kaunis laul") jäi samaks [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ajast [[Gioachino Rossini|Rossinini]]. ''Bel canto'' häälekooli peamine omadus on [[Hääl (muusika)|hääle]] toomine ette ja [[resonants]]i koondamine ninaõõntesse, et tekitada kerget, kaunistusterohket efekti.
+Laulmisstiilid muutusid, kuid Itaalia laulukool, mida nimetatakse ''[[bel canto]]''<nowiki/>'ks ('kaunis laul'), jäi samaks [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ajast [[Gioachino Rossini|Rossinini]]. ''Bel canto'' häälekooli peamine omadus on [[Hääl (muusika)|hääle]] toomine ette ja [[resonants]]i koondamine ninaõõntesse, et tekitada kerget, kaunistusterohket efekti.
 [[20. sajand]]il on laulmises toimunud kaks põhilist muutust:
+*''verismo'' ehk realistlik stiil – selle viis täiuseni [[Enrico Caruso]] (1872–1921). [[19. sajand|19]]. ja [[20. sajand]]i vahetusel hakkasid [[ooper]]i[[helilooja]]d, eriti itaallased nagu [[Pietro Mascagni]] ja [[Giacomo Puccini]], kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane ''bel canto'' vokaalstiil ei sobinud;
-*''verismo'' ehk realistlik stiil;
-Selle viis täiuseni [[Enrico Caruso]] (1872–1921). [[19. sajand|19]]. ja [[20. sajand]]i vahetusel hakkasid [[ooper]]i[[helilooja]]d, eriti itaallased nagu [[Pietro Mascagni]] ja [[Giacomo Puccini]], kirjutama kaasaegsema realistlikuma sisuga oopereid, mille esitamiseks traditsiooniline kunstipärane ''bel canto'' vokaalstiil ei sobinud.
-*elektroonilise võimenduse leiutamine.
-[[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.
+*elektroonilise võimenduse leiutamine – [[1920]]. aastateni ei erinenud klassikaline ja rahvalik laulmine teineteisest kuigi palju. Kui poplauljad hakkasid [[mikrofon]]i kasutama, kujunesid uued laulmisstiilid. Nüüd polnud vaja häält enam ettepoole suunata nagu varem. Kuna [[helitehnik]]uil on kergem võimendada vaikset [[hääl]]t, hakati [[raadio]] algaegadel eelistama kerge intiimse häälega lauljaid.
+==Vaata ka==
+*[[Lauluõpetaja]]
+*[[Laulmistreener]]
 ==Välislingid==
+{{Vikitsitaadid|Laul}}
 * [https://www.britannica.com/art/musical-performance  Lukas Foss, Bruce Alan Carr, John Patrick Thomas 2018. Musical performance. Encyclopædia Britannica, Inc.]
@@ 28. rida: / 30. rida: @@
-[[sv:Sångröst]]
 [[tr:Şarkıcı]]