Leiden: erinevus redaktsioonide vahel
P masintoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 21 kasutaja 31 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{allikad}} |
|||
{{linn |
{{linn |
||
| |
| nimi = Leiden |
||
| |
| hääldus = l'äiden |
||
| |
| nimi1_keel = | nimi1 = |
||
| lipp = Flag of Leiden.svg |
|||
| omakeelne_nimi_2 = | | |
|||
| |
| lipu_link = [[Leideni lipp]] |
||
| vapp = Arms Leiden.jpg |
|||
| lipu_link = [[Leideni lipp]] |
|||
| |
| vapi_link = [[Leideni vapp]] |
||
| pindala = 23,16 |
|||
| vapi_link = [[Leideni vapp]] |
|||
| |
| elanikke = |
||
| asendikaart = Holland |
|||
| elanikke = 116 936 <small>(31.12.2008)</small> |
|||
| lat_deg = 52 |
|||
| lat_min = 09 |
|||
| lat_ik = N |
|||
| lon_deg = 4 |
|||
| lon_min = 29 |
|||
| lon_ik = E |
|||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:LocatieLeiden.png|200px|Leideni asendikaart]] |
|||
}} |
}} |
||
'''Leiden''' (ajalooline nimekuju |
'''Leiden''' (ajalooline nimekuju ''Leyden''; {{IPA-nl|ˈlɛi̯.də(n)|-|Nl-Leiden.ogg}}) on linn Hollandis [[Lõuna-Hollandi provints]]is. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima [[Leideni Ülikool|ülikooli]] asukohana (asutatud [[1575]]), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik [[Rembrandt]]i sünnilinn. |
||
Linn on rajatud [[Oude Rijn |
Linn on rajatud [[Oude Rijn]]i jõe äärde. |
||
Leiden on kokku kasvanud [[Leiderdorpi vald|Leiderdorpi]], [[Oegstgeesti vald|Oegstgeesti]], [[Voorschoteni vald|Voorschoteni]] ja [[Zoeterwoude vald|Zoeterwoude vallaga]], millega koos ta moodustab [[Leideni linnastu]], kus elab umbes 200 000 inimest. |
Leiden on kokku kasvanud [[Leiderdorpi vald|Leiderdorpi]], [[Oegstgeesti vald|Oegstgeesti]], [[Voorschoteni vald|Voorschoteni]] ja [[Zoeterwoude vald|Zoeterwoude vallaga]], millega koos ta moodustab [[Leideni linnastu]], kus elab umbes 200 000 inimest. |
||
== |
== Asukoht == |
||
Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb [[Haarlem]], kirdesse [[Amsterdam]], itta [[Utrecht]], lõunasse [[Rotterdam]] ja edelasse [[Haag]]. [[Põhjameri]] jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 56</ref> |
|||
[[Pilt:Bevolkingspiramide - Gemeente Leiden (2007).png|thumb|Rahvastikupüramiid (2007)]] |
|||
Ajalooliselt rajati Leiden [[Rein]]i [[delta]]sse kohta, kus tollasesse peaharusse [[Oude Rijn]]i suubus kõrvalharu [[Nieuwe Rijn]]. [[Antiikaeg|Antiikajal]] oli Oude Rijn [[Rooma riik|Rooma riigi]] põhjapiir. [[Keskaeg|Keskajal]] täitusid mõlemad jõed [[sete]]tega ja kaotasid [[veetee]]na tähtsuse, muutudes [[17. sajand]]iks delta kõrvalharudeks. |
|||
Linna elanikkond kasvas [[2006]]. aastani, hakates siis aeglaselt kahanema. [[1980]]. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, [[1990]]. aastal 110 423 ja [[2000]]. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see kahanenud 117 492 inimeseni, 1. juunil 2007 oli Leideni elanike arvuks 117 363 inimest. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle kasvama hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest. |
|||
== Rahvastik == |
|||
Rahvuslikus koosseisus domineerivad [[hollandlased]], keda on linna elanikkonnast 73,9 protsenti. Suuruselt teise rahvusliku rühma moodustavad 4,32 protsendiga [[Maroko]] päritolu elanikud, [[Türgi]] taustaga elanikke on 1,9 protsenti ja [[Suriname]] päritolu inimesi 1,7 protsenti. Muud väljaspoolt [[lääneriigid|lääneriike]] pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5 protsenti linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest kõrgem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87 protsendini. |
|||
[[Pilt:Bevolkingspiramide - Gemeente Leiden (2007).png|pisi|Leideni rahvastikupüramiid (2007)]] |
|||
Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest. |
|||
Rahvuslikus koosseisus domineerivad [[hollandlased]], keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga [[Maroko]] päritolu elanikud, [[Türgi]] taustaga elanikke on 1,9% ja [[Suriname]] päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt [[lääneriigid|lääneriike]] pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni. |
|||
Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3 protsenti. Mehi oli siis vastavalt 48,7 protsenti. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1 protsenti, 20–64-aastasi 67,1 protsenti ja enam kui 65-aastasi inimesi ainult 11,8 protsenti. Enam kui pooled – 55,5 protsenti – linna elanikest on vallalised. |
|||
Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised. |
|||
==Ajalugu== |
|||
===Antiigist keskaja lõpuni=== |
|||
[[Pilt:De burcht leiden 2003.jpg|thumb|De Burcht (ringlinnus)]] |
|||
== Ajalugu == |
|||
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud [[Vana-Rooma]] aegse asula [[Lugdunum Batavorum]]iga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates hoopis tänase [[Katwijk]]i linna asukohas. Siiski olid ka Leideni alad juba Rooma ajal asustatud – selle territooriumil paiknes [[Matilo]] nimeline asula ja [[4. sajand]]ist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma [[kindlus]]. |
|||
=== Antiigist keskaja lõpuni === |
|||
[[Pilt:De burcht leiden 2003.jpg|pisi|Ringlinnus De Burcht]] |
|||
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud [[Vana-Rooma]] asula [[Lugdunum Batavorum]]iga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase [[Katwijk]]i linna asukohas Oude Rijni [[suue|suudmes]]. Leideni aladel paiknes [[Matilo]]-nimeline asula ja [[4. sajand]]ist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma [[kindlus]]. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid. |
|||
Leidenit on esmamainitud [[860]]. aasta paiku ''Leithonina''. Nimi tuleb germaani sõnatüvest ''leitha'', mis tähendab [[kanal]]it.<ref>Etymology Online dictionary. [http://www.etymonline.com/index.php?allowed_in_frame=0&search=Leyden Leiden] Vaadatud 15. augustil 2016</ref> Kuni [[11. sajand]]i lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk [[linnusekrahv]]id Utrechti piiskopile. [[1047]]. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega [[Lotring]]is [[Saksa-Rooma keiser]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]]. |
|||
1100. aasta paiku läks Leiden [[Hollandi krahvkond|Hollandi krahvkonna]] koosseisu. [[13. sajand]]i alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu [[Willem I (Hollandi krahv)|Willemiga]] sõdinud krahvinna [[Ada (Hollandi krahvinna)|Ada]] tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi. |
|||
Linnaõigused sai Leiden [[1266]]. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust |
Linnaõigused sai Leiden [[1266]]. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust [[kaubandus]]keskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse [[14. sajand]]il, mil seal leidsid pelgupaiga tänase [[Belgia]] aladelt [[katk]]u eest põgenenud [[kangur|kangrud]], pannes aluse Leideni [[tekstiilitööstus]]ele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni. |
||
Aastal [[1420]] piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud [[Baieri]] hertsogi [[Johann III (Baieri)|Johann III]] väed. [[17. august]]il 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud |
Aastal [[1420]] piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend#Teine jagunemine, 1349–1503|hertsogi]] [[Johann III (Baieri)|Johann III]] väed. [[17. august]]il 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud [[linnusekrahv]]i Filips van Wassenaari ametist. |
||
===Õitseng 15.–17. sajandil=== |
=== Õitseng 15.–17. sajandil === |
||
[[Pilt:Leiden ontzet 1574.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1574)]] |
|||
[[15. sajand]]i lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.<ref name=Leiden>[https://web.archive.org/web/20160807023731/http://www.visitleiden.nl/en/discover-leiden/highlights/about-the-city Leideni ajalugu linna kodulehel] Vaadatud 20. augustil 2016 (inglise keeles)</ref> Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. [[16. sajand]]il lisandusid oluliste tegevusaladena [[trükikoda|trükitööstus]], [[kirjastus|kirjastamine]] ja [[raamat]]ukaubandus. |
|||
Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui [[Leideni koolkond|Leideni koolkonnast]]. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata [[Rembrandt]], teised koolkonna tuntud esindajad olid [[Geertgen tot Sint Jans]], [[Cornelis Engebrechtszoon]], [[Lucas van Leyden]], [[Jan van Goyen]], [[Gerrit Dou]], [[Gabriel Metsu]] ja [[Jan Steen]]. |
|||
Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis [[17. sajand]]ini. [[16. sajand]]il lisandusid tekstiilitööstusele oluliste tegevusaladena trükitööstus, kirjastamine ja raamatukaubandus. Linnas tegutsesid sel perioodil tuntud trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja on andnud omakorda nime [[1880]]. aastal [[Amsterdam]]is asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele. |
|||
Aastal [[1572]] liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga [[Hispaania]] ülemvõimule<ref name=Leiden/> ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks [[Madalmaade vabadusvõitlus]]es. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis [[1573]]. aasta lõpust märtsini [[1574]], kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 tuhandest elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui [[Oranje Willem]] lasi purustada Leidenit kaitsvad [[tamm]]id ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1574 piiramise.<ref name=Leiden/> Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal [[paraad]]iga.<ref name=Leiden/> |
|||
[[Pilt:Leiden ontzet 1574.jpg|thumb|Leideni linnaplaan (1574)]] |
|||
Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem [[1575]]. aastal [[Leideni Ülikool]]i, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.<ref name=Leiden/> Senine Madalmaade vanim ülikool [[Katholieke Universiteit Leuven|Leuveni ülikool]] jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel. |
|||
Leiden kujunes [[15. sajand|15.]]–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes oma kuulsuseni jõudsid küll enamasti hilisemal eluperioodil teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui [[Leideni koolkond|Leideni koolkonnast]]. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata [[Rembrandt]], teised koolkonna tuntumad esindajad olid [[Geertgen tot Sint Jans]], [[Cornelis Engebrechtszoon]], [[Lucas van Leyden]], [[Jan van Goyen]], [[Gerrit Dou]], [[Gabriel Metsu]] ja [[Jan Steen]]. |
|||
[[Pilt:Blaeu 1652 - Leiden.jpg|pisi|Leideni linnaplaan (1652)]] |
|||
Aastal [[1572]] liitus Leideni linn Madalmaade provintside vastupanuga [[Hispaania]] ülemvõimule ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks [[Madalmaade vabadusvõitlus]]es. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis [[1573]]. aasta lõpust märtsini [[1574]], kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 000 elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses kui [[Oranje Willem]] lasi purustada Leidenit kaitsvad [[tamm]]id ja ujutas linna ümbruse üle. Madalapõhjalistel laevadel sai nüüd toimetada linna merelt toitu, samuti said hollandlased oma madalapõhjaliste laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasid piiramise [[3. oktoober|3. oktoobril]] 1574. Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal suure paraadiga. |
|||
Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist [[Julius Lipsius]], keeleteadlane [[Daniël Heinsius]], filosoof [[René Descartes]], teoloogid [[Jacobus Arminius]] ja [[Franciscus Gomarus]], füüsik [[Herman Boerhaave]], arst ja füüsik [[Pieter van Musschenbroek]] ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas [[1745]] [[kondensaator]]i, mida hakati nimetama [[Leideni purk|Leideni purgiks]]. |
|||
16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse [[usuvabadus]]e tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal [[1609]] asus sinna Amsterdamist ümber sadakond [[inglased|inglise]] [[puritaanid|puritaani]] eesotsas pastor [[John Robinson]]iga. Nad elasid seal aastani [[1619]], mil otsustasid asuda teele [[Põhja-Ameerika]]sse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris [[1620]] laeva [[Mayflower]] pardal tänase [[Boston]]i lähistele ja asutas [[Plymouthi koloonia]], esimese püsivalt asustatud koloonia [[Uus-Inglismaa]]l. |
|||
Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem [[1575]]. aastal [[Leideni Ülikool]]i, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus. Senine Madalmaade vanim ülikool, [[Katholieke Universiteit Leuven|Leuveni ülikool]] jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval [[Belgia]] territooriumil. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel. |
|||
17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi [[Flandria]]st, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast [[1685]]. aastat lisandusid [[Prantsusmaa]]lt usulise tagakiusamise eest põgenenud [[hugenotid]]. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 tuhande elaniku piiri. |
|||
[[Pilt:Blaeu 1652 - Leiden.jpg|thumb|Leideni linnaplaan (1652)]] |
|||
=== 18. sajandist tänapäevani === |
|||
Ülikoolis tegutsesid mitmed prominentsed teadlased – humanist [[Julius Lipsius]], keeleteadlane [[Daniël Heinsius]], filosoof [[René Descartes]], teoloogid [[Jacobus Arminius]] ja [[Franciscus Gomarus]], füüsik [[Herman Boerhaave]], arst ja füüsik [[Pieter van Musschenbroek]] ning paljud teised. |
|||
[[Pilt:Leiden 1868.png|pisi|Leideni linnaplaan (1868)]] |
|||
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu [[18. sajand]]i ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult [[19. sajand]]iks, muutes linna elanike arvu. Kui [[1670. aastad|1670. aastatel]] oli linnas elanud 70 tuhat inimest, siis [[1800. aastad|1800. aastateks]] elas Leidenis veel vaid 30 tuhat inimest. |
|||
[[12. jaanuar]]il [[1807]] tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni [[püssirohi|püssirohuga]] pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas [[Louis Bonaparte]] isiklikult. |
|||
16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse usuvabaduse tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal [[1609]] asus sinna [[Amsterdam]]ist ümber sadakond [[inglased|inglise]] [[puritaanid|puritaani]] eesotsas pastor [[John Robinson]]iga. Nad elasid seal aastani [[1619]], mil otsustasid asuda teele [[Põhja-Ameerika]]sse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris [[1620]] laeva ''[[Mayflower]]'' pardal tänase [[Boston]]i lähistele ja asutas [[Plymouthi koloonia]], esimese püsivalt asustatud koloonia [[Uus-Inglismaa]]l. |
|||
Aprillis [[1848]] kirjutas [[Johan Rudolf Thorbecke]] oma majas Leidenis [[Madalmaade Kuningriigi põhiseadus]]e, mis kuulutati välja sama aasta [[3. november|3. novembril]]. |
|||
17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi [[Flandria]]st, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja jätkuva arengu. Sajandi lõpus, pärast [[1685]]. aastat lisandusid immigrantidena [[Prantsusmaa]]lt usulise tagakiusamise eest põgenenud [[hugenotid]]. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 000 elaniku piiri. |
|||
[[Pilt:Leiden centrum 20050928 40391.JPG|pisi|Kesklinn õhust (2005)]] |
|||
===18. sajandist tänapäevani=== |
|||
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis [[raudtee]]ühendus Haarlemi ([[1842]]) ja Haagiga ([[1843]]). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles [[1896]]. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne [[20. sajand]]it. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 tuhande inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid. |
|||
[[Pilt:Leiden 1868.png|thumb|Leideni linnaplaan (1868)]] |
|||
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu [[18. sajand]]i ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult [[19. sajand]]iks, tuues kaasa muutused linna elanike arvus. Kui [[1670. aastad|1670. aastatel]] oli linnas elanud 70 000 inimest, siis [[1800. aastad|1800. aastateks]] elas Leidenis veel vaid umbes 30 000 inimest. |
|||
[[12. jaanuar]]il [[1807]] tabas linna katastroof kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17 400 kilogrammi püssirohuga pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ning purunes 220 maja. Muude hoonete seas hävis ka kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Õnnetust oli nii suur, et linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas [[Louis Bonaparte]] isiklikult. |
|||
Aprillis [[1848]] kirjutas Hollandi poliitik [[Johan Rudolf Thorbecke]] oma majas Leidenis [[Madalmaade Kuningriigi põhiseadus]]e, mis kuulutati välja sama aasta [[3. november|3. novembril]]. |
|||
[[Pilt:Leiden centrum 20050928 40391.JPG|thumb|Kesklinn õhust (2005)]] |
|||
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkaski paranema just 19. sajandi keskel, mil valmis raudteeühendus [[Haarlem]]i ([[1842]]) ja [[Haag]]iga ([[1843]]). Areng kulges aga siiski väga aeglaselt ja oma keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles [[1896]]. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne [[20. sajand]]it. Linnaelanike arv kasvas seetõttu aeglaselt, jõudes [[1904]]. aastaks ainult 56 000 inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid. |
|||
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja [[Marewijk]]i linnaosast. |
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja [[Marewijk]]i linnaosast. |
||
==Majandus== |
== Majandus == |
||
[[Pilt:Leiden-Meelfabriek.png| |
[[Pilt:Leiden-Meelfabriek.png|pisi|Leideni jahuvabrik (2005)]] |
||
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on [[Leideni Ülikool]] ja sellega seotud asutused. |
|||
Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.<ref name=Leiden/> |
|||
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üheks suuremaks tööandjaks on [[Leideni Ülikool]] ja sellega seotud asutused. |
|||
Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja andis omakorda nime [[1880]]. aastal Amsterdamis asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni [[Brill]] peakorter. |
|||
Ajalooliselt on Leiden tuntud tekstiilitööstuse keskusena. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli [[14. sajand|14.]]–[[17. sajand]]il, pärast seda käis see alla ning on tänapäevaks linnast suures osas kadunud. |
|||
Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned [[konserv]]i- ja [[metallitööstus]]e ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis [[turism]]. |
|||
Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng sai alguse [[16. sajand]]il. Linnas tegutsesid sel perioodil tuntud trükkalid [[Christoffel Plantijn]] ja [[Lodewijk Elzevir]]. Neist viimase rajatud [[Elzevir]]i kirjastus tegutses aastani [[1712]] ja on andnud omakorda nime [[1880]]. aastal [[Amsterdam]]is asutatud [[Elsevier]]i kirjastusele, millel on tänapäeval ka harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni [[Brill]] peakorter. |
|||
Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.<ref name=SMA/> Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel. |
|||
Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned konservi- ja metallitööstuse ettevõtted. Leidenis asub rahvusvahelise firma [[IKEA]] peakorter. Peamiseks sissetuleku allikaks linnas on aga hoopis [[turism]]. |
|||
== Haridus == |
|||
Paljud Leideni elanikud käivad tööl [[Haag]]is. Nii Haagi, [[Amsterdam]]i kui ka [[Utrecht]]iga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus. Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga kümne kuni viieteist minuti järel. |
|||
=== Kõrgharidus === |
|||
[[Pilt:Faculteit der Sociale Wetenschappen Leiden.jpg|pisi|Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond]] |
|||
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud [[Leideni Ülikool]].<ref name=Leiden/> See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 [[teaduskond]]a ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu. |
|||
Linnas asub alates [[1983]]. aastast ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri]] osariigis tegutseva [[Websteri Ülikool]]i filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse [[juhtimisteooria]]t, [[ettevõtlus]]t, [[meedia]]t, [[psühholoogia]]t, [[kunstiteadus]]t ja [[sotsiaalteadused|sotsiaalteadusi]]. |
|||
==Haridus== |
|||
===Kõrgharidus=== |
|||
[[Pilt:Faculteit der Sociale Wetenschappen Leiden.jpg|thumb|Leideni Ülikooli sotsiaalteaduskond]] |
|||
Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned [[rakenduskõrgkool]]id. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev [[Leideni Kõrgkool]], kus õpib umbes 6000 üliõpilast. |
|||
Leideni hariduselu keskuseks on alates asutamisest [[1575]]. aastal olnud [[Leideni Ülikool]]. Tegemist on [[Holland]]i vanima ülikooliga, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskuseks. Tänapäeval on ülikool sekulaarne ja avatud kõigi usutunnistuste esindajatele. Ülikoolis on üheksa teaduskonda ning selle juures tegutseb umbes nelikümmend teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu. |
|||
=== Kutseharidus === |
|||
Lisaks Leideni Ülikoolile asub linnas alates [[1983]]. aastast ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri]] osariigis tegutseva [[Websteri Ülikool]]i filiaal, mis pakub ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse juhtimisteooriat, ettevõtlust, meediat, psühholoogiat, kunstiteadust ja erinevaid sotsiaalteadusi. |
|||
[[Pilt:Webster University Leiden.jpg|pisi|püsti|Websteri Ülikooli hoone]] |
|||
Alates [[1901]]. aastast tegutseb Leidenis [[peenmehaanika]] erialade spetsialiste koolitav [[Leidse Instrumentmakersschool]]. Muuhulgas õpitakse koolis klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat. |
|||
Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned rakenduslikud kõrgkoolid. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust pakkuv [[Leideni Kõrgkool]], kus õpib umbes 6000 inimest. |
|||
===Kutseharidus=== |
|||
[[Pilt:Webster University Leiden.jpg|thumb|Websteri Ülikooli hoone]] |
|||
Alates [[1901]]. aastast tegutseb Leidenis [[peenmehhaanika]] erialade spetsialiste koolitav ''[[Leidse Instrumentmakersschool]]''. Muuhulgas õpitakse koolis klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat. |
|||
Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (''regionaal opleidingscentrum''). |
Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (''regionaal opleidingscentrum''). |
||
===Keskharidus=== |
=== Keskharidus === |
||
Leidenis asub |
Leidenis asub mitu [[keskharidus]]asutust. Nende seas on üks Hollandi vanimaid tänaseni tegutsevaid koole [[Stedelijki gümnaasium]], mis asutati [[1323]]. aastal. |
||
Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi |
Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab [[Visser 't Hoofti lütseum]] ja [[antroposoofia]] põhimõtete alusel toimub õppetöö [[Marecollege]]{{'}}is. |
||
==Kultuur== |
== Kultuur == |
||
===Kino ja teater=== |
=== Kino ja teater === |
||
Leidenis on kolm kino |
Leidenis on kolm [[kino]]. Lisaks kavandatakse linna esimese [[multiplekskino]] rajamist. Breestraati tänaval asuv kino "Trianon" on üks Hollandi kolmest tänaseni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest. |
||
Igal sügisel |
Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas [[Leideni Filmifestival]]. See traditsioon sai alguse [[2006]]. aastal. |
||
Linnas on kolm [[teater|teatrit]]. Neist tähelepanuväärseim on [[1705]]. aastal avatud [[Leideni Teater]] (''Leidse Schouwburg''), mis on Hollandi vanim tegutsev teater. |
|||
===Meedia=== |
=== Meedia === |
||
Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte |
Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: [[Leidsch Dagblad]], [[Leidsch Nieuwsblad]] ja [[Het op Zondag]]. |
||
Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam [[Holland Centraal]]. Oma saateid edastavad |
Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam [[Holland Centraal]]. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks [[Koekoe Reedio]] ja [[Super Sound Leiden]]. |
||
===Muuseumid=== |
=== Muuseumid === |
||
[[Pilt:De Lakenhal Leiden.jpg|pisi|De Lakenhali muuseum]] |
|||
[[Rijksmuseum van Oudheden]] on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud [[Vana-Egiptus]]e, [[Lähis-Ida]], [[Vana-Kreeka]] ja Vana-Rooma kunsti kollektsioonid. |
|||
[[Rijksmuseum voor Volkenkunde]] on Hollandi riiklik [[etnograafia]]- ja [[etnoloogia]]muuseum. See avati [[1837]] kuningas [[Willem I]] algatusel ja on tänapäeval jaotatud 10 kogu maailma hõlmavaks kollektsiooniks. |
|||
Ajaloolise ülikoolilinnana on Leidenis arvukalt muuseume: |
|||
[[Hortus Botanicus Leiden]] on Hollandi vanim [[botaanikaaed]], mille rajas Leideni Ülikool juba [[1590]]. aastal. Just seal kasvatati [[1593]]. aastal esimesed Hollandi tulbid. |
|||
[[Pilt:De Lakenhal Leiden.jpg|thumb|De Lakenhali muuseum]] |
|||
[[Molenmuseum De Valk]] on viimane Leidenisse alles jäänud [[tuuleveski]]. Hoone pärineb aastast [[1743]] ja oli veskina kasutusel veel aastani [[1964]]. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost. |
|||
*''[[Rijksmuseum van Oudheden]]'' on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi [[Leideni Ülikool]]i kogude baasil. Seal on rikkalikud [[Vana-Egiptus]]e, [[Lähis-Ida]], [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] kunsti kollektsioonid. |
|||
*''[[Rijksmuseum voor Volkenkunde]]'' on Hollandi riiklik etnograafia- ja etnoloogiamuuseum. See avati [[1837]] kuningas [[Willem I]] algatusel ja on tänasel päeval jaotatud kümneks kogu maailma hõlmavaks kollektsiooniks. |
|||
*''[[Hortus Botanicus Leiden]]'' on Hollandi vanim botaanikaaed, mis rajati Leideni Ülikooli poolt juba [[1590]]. aastal. Just siin kasvatati [[1593]]. aastal esimesed Hollandi tulbid. |
|||
*''[[Molenmuseum De Valk]]'' on viimane Leidenisse alles jäänud [[tuuleveski]]. Hoone pärineb aastast [[1743]] ja oli veskina kasutusel veel aastani [[1964]]. Muuseumis on väljas ka näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost. |
|||
*''[[Museum Boerhaave]]'' annab ülevaate meditsiini ja loodusteaduste ajaloost Hollandis. Muuhulgas saab tutvuda [[Christiaan Huygens]]i instrumentidega ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]i mikroskoopidega. |
|||
*''[[Naturalis]]'' on loodusloo muuseum. |
|||
*''[[Stedlijk Museum De Lakenhal]]'' on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost. |
|||
[[Museum Boerhaave]] annab ülevaate [[meditsiin]]i ja [[loodusteadused|loodusteaduste]] ajaloost Hollandis. Saab tutvuda [[Christiaan Huygens]]i instrumentidega ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]i [[mikroskoop]]idega. |
|||
===Raamatukogud=== |
|||
[[Naturalis]] on [[looduslugu|loodusloomuuseum]]. |
|||
Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu – [[Leideni Ülikooli Raamatukogu]], mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ja Leideni ning Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad [[rahvaraamatukogu]] funktsioone. |
|||
[[Stedlijk Museum De Lakenhal]] on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost. |
|||
===Sport=== |
|||
[[Korvpall]]iklubi [[Zorg en Zekerheid Leiden]]i meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas, [[Eredivisie]]s. Populaarsed spordialad on ka [[ujumine]] ja [[veepall]]. |
|||
=== Raamatukogud === |
|||
Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus [[Leideni maraton]]i. |
|||
Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: [[Leideni Ülikooli Raamatukogu]], mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad [[rahvaraamatukogu]] funktsioone. |
|||
==Vaatamisväärsused== |
|||
=== Sport === |
|||
[[Pilt:Leiden Kanaal.jpg|thumb|Vaade ühele Leideni kanalitest]] |
|||
[[Korvpall]]iklubi [[Zorg en Zekerheid Leiden]]i meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas [[Eredivisie]]s. Populaarsed spordialad on ka [[ujumine (spordiala)|ujumine]] ja [[veepall]]. |
|||
Leidenit läbivat mitmed [[kanal]]id, millest kõige maalilisemaks peetakse [[Rapenburg]]i. Kanalit ääristavad puud ning üle selle on ehitatud kolme kaarega sillad. Kanali läänekaldale jäävad mitmed kenad varauusaegsed majad, nende seas ka [[16. sajand]]ist pärinev ülikooli administratiivhoone (''Academiegebouw''). |
|||
Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus [[Leideni maraton]]i. |
|||
Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava [[Breestraat]]iga, kus asuvad ka mitmed kultuuriasutused. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi – vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga. |
|||
== Vaatamisväärsused == |
|||
Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (''hofje''), mis on oma hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas kolmkümmend viis ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks [[1656]]. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1. |
|||
[[Pilt:Leiden Kanaal.jpg|pisi|Vaade ühele Leideni kanalitest]] |
|||
Leidenit läbib mitu [[kanal]]it, millest kõige maalilisemaks peetakse [[Rapenburg]]i. Kanalit ääristavad [[puu]]d ja üle selle on ehitatud kolme kaarega [[sild|sillad]]. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli administratiivhoone (''Academiegebouw''). |
|||
Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava [[Breestraat]]iga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga. |
|||
Leideni kaalukoda (''Waag'') ehitati aastatel [[1657]]–[[1659]] arhitekt [[Pieter Post]]i kavandite järgi [[Oude Rijn]]i, [[Nieuwe Rijn]]i ja [[Mare (jõgi)|Mare]] jõgede ühinemiskohta ning seda peetakse [[Hollandi klassitsism]]i suurepäraseks näiteks. |
|||
Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (''hofje''), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks [[1656]]. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1. |
|||
[[Pilt:Hooglandse kerk exterieur.jpg|thumb|Hooglandse Kerk (2006)]] |
|||
Leideni [[kaalukoda]] (''Waag'') ehitati aastatel [[1657]]–[[1659]] arhitekt [[Pieter Post]]i kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja [[Mare (jõgi)|Mare]] jõe ühinemiskohta ning seda peetakse [[Hollandi klassitsism]]i suurepäraseks näiteks. |
|||
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavatelt pääseb [[De Burcht]]i juurde, mis on üks vanimaid tänaseni säilinud kindlusehitisi Hollandis. Just selle ringlinnuse rajamisest sai [[9. sajand]]il alguse keskaegse Leideni linna areng. Tänapäevani säilinud kindlus pärineb aastast [[1203]] ja sealt avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile. |
|||
[[Pilt:Hooglandse kerk exterieur.jpg|pisi|Hooglandse Kerk (2006)]] |
|||
Leidenis on ka arvukalt kauneid kirikuid. Neist olulisemad on: |
|||
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavatelt pääseb [[De Burcht]]i juurde, mis on üks vanimaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast [[1203]] ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile. |
|||
Leidenis on arvukalt kauneid [[kirik (pühakoda)|kirikuid]]. Nende seas on olulisemad: |
|||
*[[Pieterskerk (Leiden)|Pieterskerk]] ehk Peetri kirik – [[1390]]. aastal [[gooti stiil]]is rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata; |
|||
*[[ |
* [[Pieterskerk (Leiden)|Pieterskerk]] ehk Peetri kirik, [[1390]]. aastal [[gooti stiil]]is rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata |
||
* [[Hooglandse Kerk]], [[1470]]. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale [[Pankras]]ele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus |
|||
*[[Hartebrugkerk]] – [[1836]]. aastal ehitatud ja Neitsi Maarja pärispatuta saamisele pühendatud katoliku kirik. |
|||
* [[Hartebrugkerk]], [[1836]]. aastal ehitatud ja [[neitsi Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamisele pühitsetud katoliku kirik. |
|||
== Sümboolika == |
|||
==Kuulsad linnaelanikud== |
|||
Leiden reklaamib end [[võti|võtmete]] linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas [[Leideni lipp|lipul]] ja [[Leideni vapp|vapil]]. Selle tavaga viidatakse [[1293]]. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat [[Peetrus]]t. Peetrus oli [[paradiis]]i väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.<ref name=Leiden/> |
|||
[[Pilt:Rembrandt van rijn-self portrait.jpg|thumb|Rembrandti autoportree]] |
|||
== Kuulsaid linnaelanikke == |
|||
*[[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv ([[1228]]–[[1256]]) |
|||
[[Pilt:Rembrandt Self-portrait (Kenwood).jpg|pisi|Rembrandti autoportree]] |
|||
*[[Cornelis Engebrechtszoon]], maalikunstnik ([[1468]]–[[1533]]) |
|||
*[[ |
* [[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv ([[1228]]–[[1256]]) |
||
*[[Cornelis |
* [[Cornelis Engebrechtszoon]], maalikunstnik ([[1468]]–[[1533]]) |
||
* [[Lucas van Leyden]], maalikunstnik ([[1494]]–1533) |
|||
*[[Willebrord Snell]], astronoom ja matemaatik ([[1580]]–[[1626]]) |
|||
*[[ |
* [[Cornelis Schuyt]], helilooja ja organist ([[1557]]–[[1616]]) |
||
*[[ |
* [[Willebrord Snell]], astronoom ja matemaatik ([[1580]]–[[1626]]) |
||
*[[ |
* [[Jan van Goyen]], maalikunstnik ([[1596]]–[[1656]]) |
||
*[[ |
* [[Rembrandt]] Harmenszoon van Rijn, maalikunstnik ([[1606]]–[[1669]]) |
||
*[[ |
* [[Gerrit Dou]], maalikunstnik ([[1613]]–[[1675]]) |
||
*[[ |
* [[Jan Steen]], maalikunstnik ([[1626]]–[[1679]]) |
||
*[[ |
* [[Gabriel Metsu]], maalikunstnik ([[1629]]–[[1667]]) |
||
*[[ |
* [[Herman Boerhaave]], humanist ja arst ([[1668]]–[[1738]]) |
||
* [[Heike Kamerlingh Onnes]], füüsik ([[1853]]–[[1926]]) |
|||
* [[Armin van Buuren]], DJ, produtsent ([[1976]]–) |
|||
== Sõpruslinnad == |
== Sõpruslinnad == |
||
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Buffalo City]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |
* {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Buffalo City]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |
||
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Juigalpa]], [[Nicaragua]] |
* {{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Juigalpa]], [[Nicaragua]] |
||
| 206. rida: | 195. rida: | ||
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]] |
* {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]], [[Poola]] |
||
== |
== Viited == |
||
{{viited}} |
|||
== Välislingid == |
|||
*[[Leideni purk]] |
|||
{{commonscat}} |
|||
*[[Leideni Ülikool]] |
|||
* [http://www.visitleiden.nl/nl/landingpage Leideni linna koduleht] (hollandi ja inglise keeles) |
|||
==Välislingid== |
|||
{{commons|Category:Leiden}} |
|||
*[http://stadsportal.leiden.nl/stadsportaal/home.do Leideni linna ametlik koduleht] (''hollandi ja inglise keeles'') |
|||
*[http://www.nord.ee/?main=16&newsID=20 Akadeemia Nord: artikkel Leidenis õppimisest] |
|||
*[http://www.panorama.leiden360.nl/ Leideni panoraamvaated] (''hollandi keeles'') |
|||
{{Head artiklid}} |
|||
[[Kategooria:Hollandi linnad]] |
|||
[[Kategooria:Leiden| ]] |
[[Kategooria:Leiden| ]] |
||
{{Link FA|af}} |
|||
[[af:Leiden]] |
|||
[[ar:ليدن]] |
|||
[[id:Leiden]] |
|||
[[ms:Leiden]] |
|||
[[jv:Leiden]] |
|||
[[be:Горад Лейдэн]] |
|||
[[be-x-old:Лейдэн]] |
|||
[[br:Leiden]] |
|||
[[bg:Лайден]] |
|||
[[ca:Leiden]] |
|||
[[cs:Leiden]] |
|||
[[cy:Leiden]] |
|||
[[da:Leiden]] |
|||
[[de:Leiden (Stadt)]] |
|||
[[el:Λέιντεν]] |
|||
[[en:Leiden]] |
|||
[[es:Leiden]] |
|||
[[eo:Leiden]] |
|||
[[eu:Leiden]] |
|||
[[fa:لیدن]] |
|||
[[fr:Leyde]] |
|||
[[fy:Leien]] |
|||
[[gl:Leiden]] |
|||
[[ko:레이던]] |
|||
[[hy:Լեյդեն]] |
|||
[[hr:Leiden]] |
|||
[[io:Leiden]] |
|||
[[is:Leiden]] |
|||
[[it:Leida]] |
|||
[[he:ליידן]] |
|||
[[ka:ლეიდენი]] |
|||
[[sw:Leiden]] |
|||
[[la:Lugdunum Batavorum]] |
|||
[[lv:Leidene]] |
|||
[[lb:Leiden]] |
|||
[[lt:Leidenas]] |
|||
[[li:Leiden]] |
|||
[[hu:Leiden]] |
|||
[[arz:لايدين]] |
|||
[[nl:Leiden]] |
|||
[[nds-nl:Leidn]] |
|||
[[ja:ライデン]] |
|||
[[no:Leiden]] |
|||
[[nn:Leiden]] |
|||
[[oc:Lèida (Olanda)]] |
|||
[[pnb:لیدن]] |
|||
[[pap:Leiden]] |
|||
[[pl:Lejda]] |
|||
[[pt:Leida]] |
|||
[[ro:Leiden]] |
|||
[[ru:Лейден]] |
|||
[[simple:Leiden]] |
|||
[[sk:Leiden]] |
|||
[[sl:Leiden]] |
|||
[[sr:Лајден]] |
|||
[[sh:Leiden]] |
|||
[[fi:Leiden]] |
|||
[[sv:Leiden]] |
|||
[[ta:லைடன்]] |
|||
[[th:ไลเดิน]] |
|||
[[vi:Leiden]] |
|||
[[tr:Leiden]] |
|||
[[uk:Лейден]] |
|||
[[vo:Leiden]] |
|||
[[war:Leiden]] |
|||
[[yi:ליידן]] |
|||
[[zh:莱顿]] |
|||
Viimane redaktsioon: 3. juuni 2023, kell 16:22
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Leiden | |
|---|---|
|
| |
| [ l'äiden ] | |
|
| |
| Pindala: 23,16 km² | |
Elanikke: 124 093 (1.01.2021)[1]  | |
|
| |
| Koordinaadid: 52° 10′ N, 4° 29′ E | |
  |
Leiden (ajalooline nimekuju Leyden; hollandi hääldus: [ˈlɛi̯.də(n)] (
kuula)) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis. Eelkõige on Leiden tuntud Madalmaade vanima ülikooli asukohana (asutatud 1575), aga see on ka linn, kust algas Hollandi tulbikasvatus. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.
Linn on rajatud Oude Rijni jõe äärde.
Leiden on kokku kasvanud Leiderdorpi, Oegstgeesti, Voorschoteni ja Zoeterwoude vallaga, millega koos ta moodustab Leideni linnastu, kus elab umbes 200 000 inimest.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Leiden asub Hollandi edelaosas. Leidenist põhja jääb Haarlem, kirdesse Amsterdam, itta Utrecht, lõunasse Rotterdam ja edelasse Haag. Põhjameri jääb paarikümne kilomeetri kaugusele läände.[2]
Ajalooliselt rajati Leiden Reini deltasse kohta, kus tollasesse peaharusse Oude Rijni suubus kõrvalharu Nieuwe Rijn. Antiikajal oli Oude Rijn Rooma riigi põhjapiir. Keskajal täitusid mõlemad jõed setetega ja kaotasid veeteena tähtsuse, muutudes 17. sajandiks delta kõrvalharudeks.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti].png)
Linna elanikkond suurenes 2006. aastani, hakates siis aeglaselt vähenema. 1980. aastal elas linnas hinnanguliselt 103 046, 1990. aastal 110 423 ja 2000. aastal 117 191 elanikku. 1. jaanuaril 2006 hinnati Leideni elanike arvuks 118 069, kuid 1. jaanuariks 2007 oli see vähenenud 117 492. 30. juunil 2008 elas linnas 116 571 inimest. Nüüd on elanike arv jälle suurenema hakanud: 2008. aasta lõpus elas linnas 116 936 inimest.
Rahvuslikus koosseisus domineerivad hollandlased, keda on linna elanikkonnast 73,9%. Suuruselt teise rahvusrühma moodustavad 4,32%-ga Maroko päritolu elanikud, Türgi taustaga elanikke on 1,9% ja Suriname päritolu inimesi 1,7%. Muud väljastpoolt lääneriike pärinevad rahvusrühmad moodustavad 6,5% linna rahvaarvust. Leidenis kui ülikoolilinnas on samas keskmisest suurem teistest lääneriikidest pärit elanike arv, mis ulatub 11,87%-ni.
Sooliselt on ülekaalus naised, kes 2007. aasta alguses moodustasid elanikkonnast 51,3%. Ülikoolilinna Leideni elanikkond on üsna noor: kuni 19-aastasi on 21,1%, 20–64-aastasi 67,1% ja üle 65-aastasi inimesi ainult 11,8%. Enam kui pooled – 55,5% – linlastest on vallalised.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Antiigist keskaja lõpuni
[muuda | muuda lähteteksti]
Traditsiooniliselt on Leideni varast ajalugu seostatud Vana-Rooma asula Lugdunum Batavorumiga. Nii väidab ka enamus reisijuhte. Tegelikult asus Lugdunum Batavorum ajaloolaste arvates tänase Katwijki linna asukohas Oude Rijni suudmes. Leideni aladel paiknes Matilo-nimeline asula ja 4. sajandist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma kindlus. Oude Rijn oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.
Leidenit on esmamainitud 860. aasta paiku Leithonina. Nimi tuleb germaani sõnatüvest leitha, mis tähendab kanalit.[3] Kuni 11. sajandi lõpuni allusid Leideni maaisandad ehk linnusekrahvid Utrechti piiskopile. 1047. aastal vallutas ja rüüstas asula seoses sõjategevusega Lotringis Saksa-Rooma keiser Heinrich III.
1100. aasta paiku läks Leiden Hollandi krahvkonna koosseisu. 13. sajandi alguses oli Leidenil roll Hollandi krahvkonna kodusõjas: linn oli oma onu Willemiga sõdinud krahvinna Ada tugipunktiks. Kodusõja käigus vallutas Willem linna ja võttis Ada vangi.
Linnaõigused sai Leiden 1266. aastal. Oude Rijni sajandeid kestnud muutumisega Reini peaharust kõrvalharuks kaotas Leiden üha enam tähtsust kaubanduskeskusena, kuid taastas osaliselt oma jõukuse 14. sajandil, mil seal leidsid pelgupaiga tänase Belgia aladelt katku eest põgenenud kangrud, pannes aluse Leideni tekstiilitööstusele. 1389. aastaks oli linna elanikkond suurenenud umbes 4000 inimeseni.
Aastal 1420 piirasid Leidenit Hollandi sisesõdade ajal kaks kuud Baieri hertsogi Johann III väed. 17. augustil 1420 vallutas Johann III linna ja tagandas tema vastu võidelnud linnusekrahvi Filips van Wassenaari ametist.
Õitseng 15.–17. sajandil
[muuda | muuda lähteteksti]
15. sajandi lõpus oli Leiden tänapäeva Hollandi ala suurim linn.[4] Leideni tähtsus tekstiilitööstuse keskusena püsis 17. sajandini. 16. sajandil lisandusid oluliste tegevusaladena trükitööstus, kirjastamine ja raamatukaubandus.
Leiden kujunes 15.–17. sajandil ka oluliseks kunstielu keskuseks. Seal sündisid ja alustasid oma loominguteed mitmed kunstnikud, kes kuulsuseni jõudsid küll enamasti teistes linnades. Kokkuvõtlikult on neist räägitud kui Leideni koolkonnast. Kuulsaim nende seas oli kahtlemata Rembrandt, teised koolkonna tuntud esindajad olid Geertgen tot Sint Jans, Cornelis Engebrechtszoon, Lucas van Leyden, Jan van Goyen, Gerrit Dou, Gabriel Metsu ja Jan Steen.
Aastal 1572 liitus Leiden Madalmaade provintside vastupanuga Hispaania ülemvõimule[4] ja sai oluliseks sõjaliseks tugipunktiks Madalmaade vabadusvõitluses. Linna piirasid kahel korral Hispaania väed. Esimene piiramine, mis kestis 1573. aasta lõpust märtsini 1574, kukkus läbi ega teinud linnale olulist kahju. Hispaanlased pöördusid tagasi juba 1574. aasta mais ja piirasid teisel korral Leidenit sama aasta oktoobrini. Linnaelanikke tabasid nälg ja haigused ning on arvatud, et hukkus vähemalt kolmandik linna 15 tuhandest elanikust. Piiramine õnnestus murda oktoobri alguses, kui Oranje Willem lasi purustada Leidenit kaitsvad tammid ja ujutas linna ümbruse üle. Madala põhjaga laevadel sai nüüd toimetada merelt linna toitu, samuti said hollandlased nende laevadega rünnata hispaanlasi, kes katkestasidki 3. oktoobril 1574 piiramise.[4] Seda päeva pühitsetakse linnas igal aastal paraadiga.[4]
Tänutäheks linna poolt üles näidatud vaprusele ja vastupidavusele asutas Oranje Willem 1575. aastal Leideni Ülikooli, millest sai Hollandi vanim ülikool ja protestantliku vaimuelu keskus.[4] Senine Madalmaade vanim ülikool Leuveni ülikool jäi Hispaania valduses olevatele aladele ja asub tänapäeval Belgias. Legendi kohaselt lasi Oranje Willem linnakodanikel valida ülikooli asutamise ja teatud maksuvabastuste vahel.
Ülikoolis tegutsesid prominentsed teadlased: humanist Julius Lipsius, keeleteadlane Daniël Heinsius, filosoof René Descartes, teoloogid Jacobus Arminius ja Franciscus Gomarus, füüsik Herman Boerhaave, arst ja füüsik Pieter van Musschenbroek ning paljud teised. Van Musschenbroek leiutas 1745 kondensaatori, mida hakati nimetama Leideni purgiks.
16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul immigreerus Leidenisse sealse usuvabaduse tõttu protestante kõikjalt üle Euroopa, kus neid taga kiusati. Aastal 1609 asus sinna Amsterdamist ümber sadakond inglise puritaani eesotsas pastor John Robinsoniga. Nad elasid seal aastani 1619, mil otsustasid asuda teele Põhja-Ameerikasse. Osa sellest seltskonnast saabus detsembris 1620 laeva Mayflower pardal tänase Bostoni lähistele ja asutas Plymouthi koloonia, esimese püsivalt asustatud koloonia Uus-Inglismaal.
17. sajandil immigreerus Leidenisse ohtralt tekstiilitöölisi Flandriast, kes tagasid linna tekstiilitööstuse kasvu ja arengu. Pärast 1685. aastat lisandusid Prantsusmaalt usulise tagakiusamise eest põgenenud hugenotid. Selleks ajaks ületas linna elanikkond 70 tuhande elaniku piiri.
18. sajandist tänapäevani
[muuda | muuda lähteteksti]
17. sajandi lõpul aeglaselt alanud tekstiilitööstuse allakäik jätkus läbi kogu 18. sajandi ja see tööstusharu kadus linnast peaaegu täielikult 19. sajandiks, muutes linna elanike arvu. Kui 1670. aastatel oli linnas elanud 70 tuhat inimest, siis 1800. aastateks elas Leidenis veel vaid 30 tuhat inimest.
12. jaanuaril 1807 tabas linna katastroof, kui Leideni kesklinnas lendas õhku laev 17,4 tonni püssirohuga pardal. Plahvatuses hukkus 151 inimest, enam kui 2000 elanikku sai vigastada ja purunes 220 maja, sealhulgas kirjastajate Elzeviride perekonna maja. Linna saabus olukorraga tutvuma ja ohvreid abistama Hollandi kuningas Louis Bonaparte isiklikult.
Aprillis 1848 kirjutas Johan Rudolf Thorbecke oma majas Leidenis Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse, mis kuulutati välja sama aasta 3. novembril.
Leideni ühiskondlik ja majanduslik olukord hakkas paranema 19. sajandi keskel, mil valmis raudteeühendus Haarlemi (1842) ja Haagiga (1843). Areng kulges aga aeglaselt ja keskaegsetest piiridest väljapoole laienes Leiden alles 1896. aastal. Uut tööstusharu, mis oleks asendanud kadunud tekstiilitööstust, ei tekkinud enne 20. sajandit. Linnaelanike arv suurenes seetõttu aeglaselt, jõudes 1904. aastaks ainult 56 tuhande inimeseni. Peamised tegevusalad olid seotud ülikooli ja kirjastamisega. Alles 1920. aastatel hakati linna rajama metalli- ja konservitööstuse ettevõtteid.
Teises maailmasõjas pommitasid Leidenit tugevalt liitlasriikide väed, hävitades suurema osa raudteejaama ümbrusest ja Marewijki linnaosast.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on Leideni Ülikool ja sellega seotud asutused.
Ajalooliselt oli Leiden tekstiilitööstuse keskus. Tekstiilitööstuse hiilgeaeg oli 14.–17. sajandil, pärast käis see alla ja on tänapäevaks linnast suures osas kadunud.[4]
Trükitööstuse, kirjastamise ja raamatukaubanduse areng algas 16. sajandil. Linnas tegutsesid sel ajal trükkalid Christoffel Plantijn ja Lodewijk Elzevir. Neist viimase rajatud Elzeviri kirjastus tegutses aastani 1712 ja andis omakorda nime 1880. aastal Amsterdamis asutatud Elsevieri kirjastusele, millel on tänapäeval harukontor Leidenis. Samuti asub Leidenis rahvusvahelise kirjastuskontserni Brill peakorter.
Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned konservi- ja metallitööstuse ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis turism.
Paljud Leideni elanikud käivad tööl Haagis. Haagi, Amsterdami ja Utrechtiga on Leidenil raudtee kaudu otseühendus.[2] Amsterdami ja Haagi väljuvad rongid keskmiselt iga 10–15 minuti järel.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrgharidus
[muuda | muuda lähteteksti]
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud Leideni Ülikool.[4] See on Hollandi vanim ülikool, mis oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 teaduskonda ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.
Linnas asub alates 1983. aastast ka USA-s Missouri osariigis tegutseva Websteri Ülikooli filiaal, mis annab ingliskeelset haridust. Erinevalt Leideni Ülikoolist on tegu eraülikooliga, kus õpetatakse juhtimisteooriat, ettevõtlust, meediat, psühholoogiat, kunstiteadust ja sotsiaalteadusi.
Peale ülikoolide on Leidenis ka mõned rakenduskõrgkoolid. Neist tuntuim on diplomiõppe tasandil pedagoogilist haridust andev Leideni Kõrgkool, kus õpib umbes 6000 üliõpilast.
Kutseharidus
[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1901. aastast tegutseb Leidenis peenmehaanika erialade spetsialiste koolitav Leidse Instrumentmakersschool. Muuhulgas õpitakse koolis klaasi- ja metallitööd, optiliste instrumentide valmistamist ja lasertehnoloogiat.
Linnas asub ka üleriigilisse võrgustikku kuuluv piirkondlik kutsehariduskeskus (regionaal opleidingscentrum).
Keskharidus
[muuda | muuda lähteteksti]Leidenis asub mitu keskharidusasutust. Nende seas on üks Hollandi vanimaid tänaseni tegutsevaid koole Stedelijki gümnaasium, mis asutati 1323. aastal.
Lisaks ilmalikele ja interkonfessionaalsetele koolidele on linnas ka religioossetel alustel määratletud õppeasutusi. Protestantlikku haridust annab Visser 't Hoofti lütseum ja antroposoofia põhimõtete alusel toimub õppetöö Marecollege 'is.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kino ja teater
[muuda | muuda lähteteksti]Leidenis on kolm kino. Lisaks kavandatakse linna esimese multiplekskino rajamist. Breestraati tänaval asuv kino "Trianon" on üks Hollandi kolmest tänaseni säilinud Teise maailmasõja eelsest kinohoonest.
Igal sügisel (oktoobri lõpus või novembri alguses) toimub linnas Leideni Filmifestival. See traditsioon sai alguse 2006. aastal.
Linnas on kolm teatrit. Neist tähelepanuväärseim on 1705. aastal avatud Leideni Teater (Leidse Schouwburg), mis on Hollandi vanim tegutsev teater.
Meedia
[muuda | muuda lähteteksti]Leidenis ilmub kolm kohalikku ajalehte: Leidsch Dagblad, Leidsch Nieuwsblad ja Het op Zondag.
Linnas tegutseb piirkondlik tele- ja raadiojaam Holland Centraal. Oma saateid edastavad kohalikud raadiojaamad, näiteks Koekoe Reedio ja Super Sound Leiden.
Muuseumid
[muuda | muuda lähteteksti]
Rijksmuseum van Oudheden on Hollandi riiklik antiigimuuseum, mis loodi Leideni Ülikooli kogude baasil. Seal on rikkalikud Vana-Egiptuse, Lähis-Ida, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti kollektsioonid.
Rijksmuseum voor Volkenkunde on Hollandi riiklik etnograafia- ja etnoloogiamuuseum. See avati 1837 kuningas Willem I algatusel ja on tänapäeval jaotatud 10 kogu maailma hõlmavaks kollektsiooniks.
Hortus Botanicus Leiden on Hollandi vanim botaanikaaed, mille rajas Leideni Ülikool juba 1590. aastal. Just seal kasvatati 1593. aastal esimesed Hollandi tulbid.
Molenmuseum De Valk on viimane Leidenisse alles jäänud tuuleveski. Hoone pärineb aastast 1743 ja oli veskina kasutusel veel aastani 1964. Muuseumis on väljas näitus Hollandi tuuleveskite ajaloost.
Museum Boerhaave annab ülevaate meditsiini ja loodusteaduste ajaloost Hollandis. Saab tutvuda Christiaan Huygensi instrumentidega ja Antonie van Leeuwenhoeki mikroskoopidega.
Naturalis on loodusloomuuseum.
Stedlijk Museum De Lakenhal on Leideni linnamuuseum, mis annab ülevaate tekstiilitööstuse ajaloost, 1574. aasta piiramisega seotud sündmustest ja linna rikkalikust kunstiajaloost.
Raamatukogud
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on kolm suurt avalikku raamatukogu: Leideni Ülikooli Raamatukogu, mis on ühtlasi Hollandi vanim ülikooliraamatukogu, ning Leideni ja Leiderdorpi raamatukogud, mis täidavad rahvaraamatukogu funktsioone.
Sport
[muuda | muuda lähteteksti]Korvpalliklubi Zorg en Zekerheid Leideni meeskond mängib riigi kõrgeimas liigas Eredivisies. Populaarsed spordialad on ka ujumine ja veepall.
Linnas korraldatakse iga aasta juunikuus Leideni maratoni.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]
Leidenit läbib mitu kanalit, millest kõige maalilisemaks peetakse Rapenburgi. Kanalit ääristavad puud ja üle selle on ehitatud kolme kaarega sillad. Kanali läänekaldale jäävad mitu kena varauusaegset maja, nende seas 16. sajandist pärinev ülikooli administratiivhoone (Academiegebouw).
Tutvuda tasuks linna peamise kaubandustänava Breestraatiga, kus asuvad mitu kultuuriasutust. Ajalooliselt viidi sellel tänaval läbi hukkamisi ja vastav koht on tänapäeval märgitud sinise kiviga.
Omaette vaatamisväärsuste rühma moodustavad Leideni vaestemajad (hofje), mis on hollandikeelse nime saanud sellest, et need ehitati ümber sisehoovi või aia. Kokku on neid linnas 35 ja enamik on tänapäeval kasutusel kortermajadena. Tutvumiseks sobib näiteks 1656. aastast pärit Loridanshofje aadressil Oude Varkenmarkt 1.
Leideni kaalukoda (Waag) ehitati aastatel 1657–1659 arhitekt Pieter Posti kavandite järgi Oude Rijni, Nieuwe Rijni ja Mare jõe ühinemiskohta ning seda peetakse Hollandi klassitsismi suurepäraseks näiteks.
Nieuwstraati ja Burchtsteegi tänavatelt pääseb De Burchti juurde, mis on üks vanimaid säilinud kindlusehitisi Hollandis. Selle ringlinnuse rajamisest algas 9. sajandil keskaegse Leideni areng. Kindluse säilinud müürid pärinevad aastast 1203 ja linnusest avaneb suurepärane panoraamvaade Leidenile.
Leidenis on arvukalt kauneid kirikuid. Nende seas on olulisemad:
- Pieterskerk ehk Peetri kirik, 1390. aastal gooti stiilis rajatud linna suurim kirik, mida tänapäeval enam kogudusehoonena ei kasutata
- Hooglandse Kerk, 1470. aastal gooti stiilis rajatud ja algselt pühale Pankrasele pühitsetud kirik, mida kasutab reformeeritud kogudus
- Hartebrugkerk, 1836. aastal ehitatud ja neitsi Maarja pärispatuta saamisele pühitsetud katoliku kirik.
Sümboolika
[muuda | muuda lähteteksti]Leiden reklaamib end võtmete linnana. Võtmete kujutisi kohtab linnas mitmel pool, sealhulgas lipul ja vapil. Selle tavaga viidatakse 1293. aastale, mil linna pitsat kujutas võtit käes hoidvat Peetrust. Peetrus oli paradiisi väravahoidja. Peetrusele on pühitsetud linna vanim säilinud ja ühtlasi suurim kirik.[4]
Kuulsaid linnaelanikke
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
- Willem II, Hollandi krahv (1228–1256)
- Cornelis Engebrechtszoon, maalikunstnik (1468–1533)
- Lucas van Leyden, maalikunstnik (1494–1533)
- Cornelis Schuyt, helilooja ja organist (1557–1616)
- Willebrord Snell, astronoom ja matemaatik (1580–1626)
- Jan van Goyen, maalikunstnik (1596–1656)
- Rembrandt Harmenszoon van Rijn, maalikunstnik (1606–1669)
- Gerrit Dou, maalikunstnik (1613–1675)
- Jan Steen, maalikunstnik (1626–1679)
- Gabriel Metsu, maalikunstnik (1629–1667)
- Herman Boerhaave, humanist ja arst (1668–1738)
- Heike Kamerlingh Onnes, füüsik (1853–1926)
- Armin van Buuren, DJ, produtsent (1976–)
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]
Buffalo City, Lõuna-Aafrika Vabariik
Juigalpa, Nicaragua
Krefeld, Saksamaa
Oxford, Inglismaa
Toruń, Poola
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leiden |
- Leideni linna koduleht (hollandi ja inglise keeles)