Elatustase: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
'sisemajanduse koguprodukti' järelt puudus sõna 'kasv' |
P Robot: eemaldatud <nowiki> lingitud sõna lõpust Märgis: Teksti peitmine |
||
| (ei näidata 5 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elatustase''' ( |
'''Elatustase''' (ka ''elustandard, elatusstandard'')<ref>{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elustandard |pealkiri=elustandard |väljaanne=Entsüklopeedia}}</ref> on [[riik|riigi]], [[Rahvas|rahva]] või mõne rahvastikurühma ([[kogukond|kogukonna]]) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.<ref>{{Netiviide |url=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=elatustase&F=M |pealkiri=elatus{{!}}tase |Väljaandja=Eesti Keele Instituut}}</ref> Elustandardi puhul arvestatakse isiklikke sissetulekuid, haridustaset, toiduainete tarbimist, tervisekaitset, toimetulekut ja väljavaateid ootuste täitumiseks. Samuti arvestatakse juurdepääsu moodsale tehnoloogiale ja [[loodusvarad]]e kasutusele.<ref>''Säästva arengu seletav sõnaraamat.''</ref> |
||
Elatustasemeid saab ka võrrelda |
Elatustasemeid saab ka võrrelda, näiteks võrreldes kõikides riikides toodete ja teenuste hindu elanike sissetulekuga, mida nimetatakse ostujõu standardiks.<ref>{{Netiviide |url=https://europa.eu/european-union/about-eu/figures/living_et#elukvaliteet |pealkiri=Elu ELis |väljaanne=europa.eu}}</ref> |
||
Kõige kõrgem elatustase on Šveitsis, Norras ja Taanis.<ref name=":0">{{Netiviide |
Kõige kõrgem elatustase on Šveitsis, Norras ja Taanis.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Marge Sillaots|url=http://www.ohtuleht.ee/606618/euroopa-korgeim-keskmine-palk-on-sveitsis-eesti-viimaste-seas|pealkiri=Euroopa kõrgeim keskmine palk on Šveitsis, Eesti viimaste seas|väljaanne=Õhtuleht|aeg=04.12.2012}}</ref> |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Eesti elatustase on aastate jooksul peamiselt kasvanud. Tagasilangus toimus vaid aastatel 2009–2010, mis langes kokku ülemaailmse majanduskriisiga.<ref name="Oja_20171222">{{netiviide|autor=Kaspar Oja|pealkiri=Eestis on arusaam rikkusest ja vaesusest 25 aastaga palju muutunud|väljaandja=[[Eesti Pank]]|aeg=22.12.2017|url=https://www.eestipank.ee/blogi/eestis-arusaam-rikkusest-ja-vaesusest-25-aastaga-palju-muutunud|vaadatud=11.02.2019}}</ref> |
|||
1992. aasta oli Eesti jaoks keeruline, kuna varasem [[Edgar Savisaare valitsus]] ei suutnud Eestit distantseerida kiiresti langeva väärtusega rublast ning minna kroonile üle. Savisaare valitsus lagunes 29. jaanuaril 1992. |
|||
30. jaanuaril 1992 tuli asemele [[Tiit Vähi esimene valitsus]], mille teeneks jääb 20.–22. juunil 1992 toimunud [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]], mil rublad vahetati välja kroonide vastu kursiga 10 rubla 1 krooni eest. |
30. jaanuaril 1992. aastal tuli asemele [[Tiit Vähi esimene valitsus]], mille teeneks jääb 20.–22. juunil 1992 toimunud [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]], mil rublad vahetati välja kroonide vastu kursiga 10 rubla 1 krooni eest. |
||
Keskmine brutopalk oli 1992. aastal natuke üle 30 euro |
Keskmine brutopalk oli 1992. aastal umbes 469,40 krooni (natuke üle 30 euro).<ref name="Oja_20171222"/> |
||
[[Juhan Sillaste]] hinnangul |
Ajalehes [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] avaldatud [[Juhan Sillaste]] hinnangul hakkas elatustase 1992. aasta teisel poolel veidi tõusma, kuid 1994. aastal tõus peaaegu seiskus. 1995. aastal hakkas elatustase langema ning 1997. aastal natuke tõusis. 1998. aasta teisel poolel hakkas see uuesti langema. 1999. aastast on elatustase hakanud järk-järgult paranema.<ref name="Videvik">{{Netiviide|autor=Eero Laidre|pealkiri=Elatustase kerkib visalt|väljaanne=[[Videvik (ajaleht)|Videvik]]|aeg=13.04.2000|url=http://www.videvik.ee/472/etase.html|vaadatud=11.02.2019}}<!--Varaseim arhiivimisurl: https://web.archive.org/web/20020718073049/http://www.videvik.ee/472/etase.html (18. juuli 2002)--></ref> |
||
1996. aastal |
1996. aastal oli umbes 45 000 inimese palk oli alla 600 krooni kuus ja 120 000 töötaja palk oli keskmiselt 600–1200 krooni kuus.<ref name="Videvik"/> |
||
== Elatustase maakonniti == |
== Elatustase maakonniti == |
||
2006. aastal oli kõige kõrgem elatustase Harju maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 5127 krooni. Madalaim elatustase oli Võru maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 3177 krooni. Kui vaadata aastaid 2004–2006, siis Harju maakonna elatustase on igal aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli ka Tartu maakonna elatustase kõrgem Eesti keskmisest elatustasemest. |
2006. aastal oli kõige kõrgem elatustase Harju maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 5127 krooni. Madalaim elatustase oli Võru maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 3177 krooni. Kui vaadata aastaid 2004–2006, siis Harju maakonna elatustase on igal aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli ka Tartu maakonna elatustase kõrgem Eesti keskmisest elatustasemest. |
||
Aastatel 2005–2015 seadis Eesti regionaalarengu strateegia kriitiliseks piiriks, et mitte ühegi maakonna elatustase ei tohiks olla madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal oli sellest madalam elatustase kolmel maakonnal, 2003. aastal samuti kolmel maakonnal ja 2004. aastal ühel maakonnal. 2005. ja 2006. aastal läks kõigil maakondadel hästi, kuna polnud ühtegi maakonda, mille elatustase oleks olnud madalam kui keskmise elatustaseme kriitiline piir.<ref>{{Netiviide|pealkiri=Kõrgeim elatustase on Harjumaal ja madalaim Võrumaal|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=31.08.2007|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/korgeim-elatustase-on-harjumaal-ja-madalaim-vorumaal?id=69131133|väljaandja=Delfi}}</ref> |
|||
== Eesti ja Soome elatustaseme võrdlus == |
== Eesti ja Soome elatustaseme võrdlus == |
||
Kuigi 2017. aastal moodustas Eesti tööealise elanikkonna palgatase Soome omast 40%,<ref name="PM_4171035">{{Netiviide |
Kuigi 2017. aastal moodustas Eesti tööealise elanikkonna palgatase Soome omast 40%,<ref name="PM_4171035">{{Netiviide|autor=Siiri Liiva|pealkiri=Majandusanalüütik: Eesti peaks saavutama 85 protsenti Soome elatustasemest 15-20 aastaga|väljaanne=Postimees|aeg=08.07.2017|url=https://majandus24.postimees.ee/4171035/majandusanaluutik-eesti-peaks-saavutama-85-protsenti-soome-elatustasemest-15-20-aastaga}}</ref> oli Eesti elatustase võrreldav sellega, mis oli Soomes 1990. aastate keskel.<ref name="Oja_20171222"/><ref>{{netiviide|autor=Kaspar Oja|pealkiri=Eesti tänane elatustase on võrreldav Soome 90ndate keskpaigaga|väljaanne=Ärileht|aeg=23.12.2017|väljaandja=Delfi|url=http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-tanane-elatustase-on-vorreldav-soome-90ndate-keskpaigaga?id=80587105|vaadatud=11.02.2019}}</ref> |
||
2018. aastaks oli Eesti elatustase jõudnud 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest.<ref name="Oja_20180831">{{netiviide |
2018. aastaks oli Eesti elatustase jõudnud 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest.<ref name="Oja_20180831">{{netiviide|autor=Kaspar Oja|pealkiri=Majanduse stimuleerimine eelarve kaudu oli viga|väljaandja=Eesti Pank|aeg=31.08.2018|url=https://www.eestipank.ee/press/majanduse-stimuleerimine-eelarve-kaudu-oli-viga-31082018|vaadatud=11.02.2019}}</ref> |
||
2017. aastal tehtud prognoosi järgi jõuaks Eesti elatustase Soome omale järele teoreetiliselt 30 aasta jooksul, kui Eesti [[sisemajanduse koguprodukt]] |
2017. aastal tehtud prognoosi järgi jõuaks Eesti elatustase Soome omale järele teoreetiliselt 30 aasta jooksul, kui Eesti [[sisemajanduse koguprodukt]]i kasv oleks igal aastal vähemalt 3%. Et majandus on tsükliline, võib selle perioodi jooksul ette tulla majanduse aeglustumist, mis niisugust prognoosi ei toeta.<ref name="PM_4171035"/> |
||
== Euroopa riikide võrdlus == |
== Euroopa riikide võrdlus == |
||
2014. aasta seisuga, asuvad Euroopa riikide palgavõrdluses esikohtadel Šveits, Norra ja Taani. Šveitsis elav inimene teenib keskmiselt 6247 eurot kuus ja Norras elanik teenib keskmiselt 5091 eurot kuus. Šveitsis võib olla küll kõige kõrgem keskmine palk, kuid seal on ka kõige suurem palgalõhe naiste ja meeste vahel. Šveitsi naised teenivad peaaegu kolmandiku võrra vähem kui Šveitsi mehed. Šveitsist suurem palgalõhe valitseb ainult Eestis. Palgavõrdluse tabeli allosas paiknevad Rumeenia ja Bulgaaria, kus keskmine kuupalk on vastavalt 323 ja 327 eurot. Eesti keskmine kuupalk on 849 eurot kuus.<ref name=":0" /> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
{{Vikitsitaadid}} |
|||
* [[Elukvaliteet]] |
|||
* [[ |
* [[elukvaliteet]] |
||
* [[ |
* [[eluviis]] |
||
* [[suhteline vaesus]] |
|||
* [[õnnelikkus]] |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 25. märts 2023, kell 20:15
Elatustase (ka elustandard, elatusstandard)[1] on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.[2] Elustandardi puhul arvestatakse isiklikke sissetulekuid, haridustaset, toiduainete tarbimist, tervisekaitset, toimetulekut ja väljavaateid ootuste täitumiseks. Samuti arvestatakse juurdepääsu moodsale tehnoloogiale ja loodusvarade kasutusele.[3]
Elatustasemeid saab ka võrrelda, näiteks võrreldes kõikides riikides toodete ja teenuste hindu elanike sissetulekuga, mida nimetatakse ostujõu standardiks.[4]
Kõige kõrgem elatustase on Šveitsis, Norras ja Taanis.[5]
Ajalugu
Eesti elatustase on aastate jooksul peamiselt kasvanud. Tagasilangus toimus vaid aastatel 2009–2010, mis langes kokku ülemaailmse majanduskriisiga.[6]
1992. aasta oli Eesti jaoks keeruline, kuna varasem Edgar Savisaare valitsus ei suutnud Eestit distantseerida kiiresti langeva väärtusega rublast ning minna kroonile üle. Savisaare valitsus lagunes 29. jaanuaril 1992.
30. jaanuaril 1992. aastal tuli asemele Tiit Vähi esimene valitsus, mille teeneks jääb 20.–22. juunil 1992 toimunud rahareform, mil rublad vahetati välja kroonide vastu kursiga 10 rubla 1 krooni eest.
Keskmine brutopalk oli 1992. aastal umbes 469,40 krooni (natuke üle 30 euro).[6]
Ajalehes Videvik avaldatud Juhan Sillaste hinnangul hakkas elatustase 1992. aasta teisel poolel veidi tõusma, kuid 1994. aastal tõus peaaegu seiskus. 1995. aastal hakkas elatustase langema ning 1997. aastal natuke tõusis. 1998. aasta teisel poolel hakkas see uuesti langema. 1999. aastast on elatustase hakanud järk-järgult paranema.[7]
1996. aastal oli umbes 45 000 inimese palk oli alla 600 krooni kuus ja 120 000 töötaja palk oli keskmiselt 600–1200 krooni kuus.[7]
Elatustase maakonniti
2006. aastal oli kõige kõrgem elatustase Harju maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 5127 krooni. Madalaim elatustase oli Võru maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 3177 krooni. Kui vaadata aastaid 2004–2006, siis Harju maakonna elatustase on igal aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli ka Tartu maakonna elatustase kõrgem Eesti keskmisest elatustasemest.
Aastatel 2005–2015 seadis Eesti regionaalarengu strateegia kriitiliseks piiriks, et mitte ühegi maakonna elatustase ei tohiks olla madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal oli sellest madalam elatustase kolmel maakonnal, 2003. aastal samuti kolmel maakonnal ja 2004. aastal ühel maakonnal. 2005. ja 2006. aastal läks kõigil maakondadel hästi, kuna polnud ühtegi maakonda, mille elatustase oleks olnud madalam kui keskmise elatustaseme kriitiline piir.[8]
Eesti ja Soome elatustaseme võrdlus
Kuigi 2017. aastal moodustas Eesti tööealise elanikkonna palgatase Soome omast 40%,[9] oli Eesti elatustase võrreldav sellega, mis oli Soomes 1990. aastate keskel.[6][10]
2018. aastaks oli Eesti elatustase jõudnud 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest.[11]
2017. aastal tehtud prognoosi järgi jõuaks Eesti elatustase Soome omale järele teoreetiliselt 30 aasta jooksul, kui Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv oleks igal aastal vähemalt 3%. Et majandus on tsükliline, võib selle perioodi jooksul ette tulla majanduse aeglustumist, mis niisugust prognoosi ei toeta.[9]
Euroopa riikide võrdlus
2014. aasta seisuga, asuvad Euroopa riikide palgavõrdluses esikohtadel Šveits, Norra ja Taani. Šveitsis elav inimene teenib keskmiselt 6247 eurot kuus ja Norras elanik teenib keskmiselt 5091 eurot kuus. Šveitsis võib olla küll kõige kõrgem keskmine palk, kuid seal on ka kõige suurem palgalõhe naiste ja meeste vahel. Šveitsi naised teenivad peaaegu kolmandiku võrra vähem kui Šveitsi mehed. Šveitsist suurem palgalõhe valitseb ainult Eestis. Palgavõrdluse tabeli allosas paiknevad Rumeenia ja Bulgaaria, kus keskmine kuupalk on vastavalt 323 ja 327 eurot. Eesti keskmine kuupalk on 849 eurot kuus.[5]
Vaata ka
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Elatustase |
Viited
- ↑ "elustandard". Entsüklopeedia.
- ↑ "elatus|tase". Eesti Keele Instituut.
- ↑ Säästva arengu seletav sõnaraamat.
- ↑ "Elu ELis". europa.eu.
- ↑ 5,0 5,1 Marge Sillaots (04.12.2012). "Euroopa kõrgeim keskmine palk on Šveitsis, Eesti viimaste seas". Õhtuleht.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Kaspar Oja (22.12.2017). "Eestis on arusaam rikkusest ja vaesusest 25 aastaga palju muutunud". Eesti Pank. Vaadatud 11.02.2019.
- ↑ 7,0 7,1 Eero Laidre (13.04.2000). "Elatustase kerkib visalt". Videvik. Vaadatud 11.02.2019.
- ↑ "Kõrgeim elatustase on Harjumaal ja madalaim Võrumaal". Eesti Ekspress. Delfi. 31.08.2007.
- ↑ 9,0 9,1 Siiri Liiva (08.07.2017). "Majandusanalüütik: Eesti peaks saavutama 85 protsenti Soome elatustasemest 15-20 aastaga". Postimees.
- ↑ Kaspar Oja (23.12.2017). "Eesti tänane elatustase on võrreldav Soome 90ndate keskpaigaga". Ärileht. Delfi. Vaadatud 11.02.2019.
- ↑ Kaspar Oja (31.08.2018). "Majanduse stimuleerimine eelarve kaudu oli viga". Eesti Pank. Vaadatud 11.02.2019.