Mine sisu juurde

Git: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
TTarvi (arutelu | kaastöö)
26 muudatust
Resümee puudub
Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2
 
(ei näidata 8 kasutaja 22 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}
{{Tarkvara
{{Tarkvara
| nimi = Git
| nimi = Git
| logo = [[Pilt:Git-logo-2012.svg|200px]]
| logo = Git-logo-2012.svg
| autor = [[Linus Torvalds]]
| autor = [[Linus Torvalds]]
| arendaja = Junio Hamano, Linus Torvalds
| arendaja = Junio Hamano, Linus Torvalds
| väljalase = 21. detsember 2005<ref>{{Netiviide|Autor=Junio C Harmano|URL=https://marc.info/?l=git&m=113515203321888|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"|Väljaanne=|Aeg=21. detsember 2005|Kasutatud=}}</ref>
| väljalase = 21. detsember 2005<ref name="marc.info" />
| viimase väljalaske versioon = {{#invoke:Wikidata|claim|P348}}
| viimase väljalaske versioon =
| viimase väljalaske kuupäev = {{#invoke:Wikidata|claim|P348|qualifier=P577}}
| viimase väljalaske kuupäev =
| programmeerimiskeel = [[C (programmeerimiskeel)|C]], [[Bourne Shell]], [[Perl]]<ref>[http://git.kernel.org/?p=git/git.git;a=tree "git/git.git/tree"] git.kernel.org.</ref>
| programmeerimiskeel = [[C (programmeerimiskeel)|C]], [[Bourne Shell]], [[Perl]]<ref name="2Ytjb" />
| platvorm = [[Unix]]
| platvorm = [[Unix]]
| suunitlus = [[Versioonihaldus]]
| suunitlus = [[versioonihaldus]]
| litsents = [[GNU GPL]]
| litsents = [[GNU GPL]]
| veebileht = [http://git-scm.com/ git-scm.com]
| veebileht = [http://git-scm.com/ git-scm.com]
}}
}}
⚫
'''Git''' on [[vaba tarkvara|vaba]] hajutatud [[versioonihaldus]]tarkvara, mille lõi 2005. aastal [[Linus Torvalds]] [[Linux (tuum)|Linuxi tuuma]] arendamiseks. Kuigi Git on enamjaolt serveripõhine, saab seda kasutada ka ilma võrguta arvutis kohalikuks versioonihalduseks. Praegu haldab Giti arengut Junio Harmano.<ref name=":0" />
{{Koolitöö|30. mail 2021}}


⚫
Git toimib läbi selle, et jaotab versioonid ühe kausta sisse, mida tuntakse ka repositooriumina (ingl k ''[[:en:Repository|repository]]''). Iga selline kaust omab täielikku andmeid oma ajaloost ja versioonihaldusvõimalust.<ref name="J3ovU" />
{{Koolitöö|30. mail 2021|autor=Tarvi Tepandi|kool=[[Tartu Ülikool]]|juhendaja=Toomas Plank}}
⚫
'''Git''' on [[vaba tarkvara|vaba]] hajutatud [[versioonihaldus]]tarkvara, mis loodi algselt [[Linus Torvalds]]i poolt [[Linux (tuum)|Linuxi tuuma]] arendamiseks. Kuigi Git on enamjaolt serveripõhine, saab seda kasutada ka ilma võrguta arvutis kohalikuks versioonihalduseks. Praegu haldab Giti arengut Junio Harmano.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=112243466603239|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "Meet the new maintainer.."|Väljaanne=|Aeg=27. juuli 2005|Kasutatud=}}</ref>

⚫
Git toimib läbi selle, et jaotab versioonid ühe kausta sisse, mida tuntakse ka varamuna (ingl k [[:en:Repository|repository]]). Iga selline kaust omab täielikku andmeid oma ajaloost ja versioonihaldusvõimalust.<ref>{{Netiviide|Autor=Scott Chacon ja Ben Straub|URL=https://git-scm.com/book/en/v2|Pealkiri=Pro Git 2nd edition|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=}}</ref>


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Giti arendust alustas soomlasest tarkvaraarendaja [[Linus Torvalds]] 3. aprillil 2005<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=117254154130732|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "Re: Trivia: When did git self-host?"|Väljaanne=|Aeg=27. veebruar 2007|Kasutatud=}}</ref>, et lihtsustada koostööd [[Linux]]<nowiki/>i arendamisel.<ref>{{Netiviide|Autor=TED|URL=https://www.youtube.com/watch?v=o8NPllzkFhE|Pealkiri=The mind behind Linux {{!}} Linus Torvalds|Väljaanne=|Aeg=3. mai 2016|Kasutatud=}}</ref> Git on alates 7. aprillist 2005 serverivormis iseseisvalt üleval ning 16. aprillil 2005 sooritati esimene muudatus, millele eelnenud seisu oli võimalik tarkvara abil taastada.<ref name=":1" />
Giti arendust alustas soomlasest tarkvaraarendaja Linus Torvalds 3. aprillil 2005<ref name=":1" />, et lihtsustada koostööd [[Linux]]i arendamisel.<ref name="Dso7K" /> Git on alates 7. aprillist 2005 serverivormis iseseisvalt üleval ning 16. aprillil 2005 tehti esimene muudatus, millele eelnenud seisu oli võimalik tarkvara abil taastada.<ref name=":1" />


⚫
Alates 26. juulist 2005 on Giti peamine haldaja ja ülalpidaja Junio Harmano, kes avalikustas ka Git 1.0.0 versiooni.<ref name="marc.info" /><ref name=":0" />
⚫
== Disain ==
⚫
Kuigi Giti disain on inspireeritud teistest versioonihaldustarkvaradest, ei olnud varasemad sellised [[tarkvara]]d sobilikud Linus Torvaldsi jaoks ning ta valmistas võrdlemisi omanäolise tarkvara.<ref name="QvhJX" />


⚫
Gitil on palju omadusi, mis teevad selle kasulikuks mitmetele arvuti kasutajatele. Põhjused, miks paljud arvuti kasutajad kasutavad just Giti, võivad olla järgmised:
⚫
* see võimaldab ühtset [[Pilvandmetöötlus|pilvepõhist asukohta]], kus hoida oma koodi;
* ühest projektist on võimalik teha harusid ning neid hiljem liita või kustutada;
⚫
* meeskonnatöö projekti kallal võimaldab igaühel muuta korraga projektis erinevaid faile;
* olles [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]], peetakse seda töökindlaks tarkvaraks;<ref name="Ri5yz" /><ref name="qphvB" />
⚫
* versioonihaldus annab võimaluse näha, kuidas projekt on arenenud;
⚫
* kuna mitmed veebipõhised Giti keskkonnad võimaldavad avalikke projekte, saab oma oskusi näidata.<ref name="IcQpv" /><ref name="zO1KA" />


⚫
== Giti kasutamine ==
⚫
Alates 26. juulist 2005 on Giti peamine haldaja ja ülalpidaja Junio Harmano, kes avalikustas ka Git 1.0.0 versiooni.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=Junio C Harmano|URL=https://marc.info/?l=git&m=113515203321888|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"|Väljaanne=|Aeg=21. detsember 2005|Kasutatud=}}</ref>
Kuigi Gitti on arendatud peamiselt [[Linuxi distributsioon|Linuxil]], on see saadaval ka teistele operatsioonisüsteemidele nagu [[Microsoft Windows|Windows]] ja [[mac OS X]].<ref name="0q1DL" />


On olemas ka erinevad Giti teostused, mis toimivad mõnel kindlal programmeerimiskeelel. Näiteks JGit on [[Java]] teek, go-git on Go keelel põhinev Giti versioon, Dulwich põhineb [[Python (programmeerimiskeel)|Pythonil]] ning JS-Git on [[JavaScript]]il põhinev Giti alamklassi teostus.<ref name="Y61tP" /><ref name="nHLlX" /><ref name="oSJmP" /><ref name="S1yNu" /> Giti olemasolu erinevatel platvormidel ning õpetuste olemasolu veebis teeb Giti kasutamise ja Giti õppimise lihtsaks kõigile, kes on huvitatud. Sama lihtsalt saab süsteemi olemasolul valmis teha ka enda Giti serveri, Linuxi operatsioonisüsteemis saab seda teha tunni jooksul.<ref name="KNTDk" />


Giti kasutavad sellised suured ettevõtted ja projektid nagu [[Google]], [[Facebook]], [[Microsoft]], [[Twitter]], Linkedin, [[Netflix]], [[Perl|Perl5]], [[Android]], [[Linux]], [[Eclipse (tarkvara)|Eclipse]].<ref name="9tXHO" />
Gitil põhineb ka Janno Repo.


Gitil toimiv suurim teenus on [[Github|GitHub]], kus on enam kui 33 miljonit kasutajat.<ref name="OZa9t" />
⚫
== Disain ==
⚫
Kuigi Giti disain on inspireeritud teistest versioonihaldustarkvaradest, ei olnud varasemad sellised tarkvarad sobilikud Linus Torvaldsi jaoks ning ta valmistas võrdlemisi omanäolise tarkvara.<ref>{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=114685143200012|Pealkiri=Re: [ANNOUNCE] Git wiki|Väljaanne=|Aeg=5. mai 2006|Kasutatud=}}</ref>


== Git riistvaraliselt ==


=== Nõuded Giti kasutamiseks ===
⚫
Gitil on palju omadusi, mis teevad selle kasulikuks mitmetele arvuti kasutajatele. Põhjused, miks paljud arvuti kasutajad kasutavad just Giti võivad olla järgmised:
Nõuded Giti [[Server|serveri]] kasutamiseks võivad erineda olenevalt näiteks eelistatud meediavormingust ja [[Internetiühendus|internetiühenduse]] kiirusest. Kui on soovi reaalajas ümber kodeerida faile, on nõuded suuremad. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=cayars|URL=https://github.com/MediaBrowser/Wiki/wiki/System-requirements|Pealkiri=System Requirements GitHub lehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
⚫
* see võimaldab ühtset pilvepõhist asukohta, kus hoida oma koodi;

⚫
* meeskonniti töötamine projekti kallal võimaldab igal ühel muuta korraga projektis erinevaid faile;
==== Miinimumnõuded ====
* olles avatud lähtekoodiga, peetakse seda usaldusväärseks tarkvaraks;
* Intel Core 2 Duo protsessor 1,6 GHz või parem;
⚫
* versioonihaldus annab võimaluse näha, kuidas projekt on arenenud;
* Windows operatsioonisüsteemi puhul vähemalt 1 Gb RAM;
⚫
* kuna mitmed veebipõhised Giti keskkonnad võimaldavad avalikke projekte, saab oma oskusi näidata.
* Linux operatsioonisüsteemi puhul vähemalt 512 Mb RAM;
<br />
* Operatsioonisüsteemilt:
** Windows Vista või uuem,
** OS X-i puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
** Linuxi puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
* Et kasutada internetipõhist Giti, peab olema internetiühendus. <ref name=":2" />

==== Soovitatud seadistus ====
* Intel Core 2 Duo protsessor 2,4 GHz või parem;
* 2 Gb RAM;
* Operatsioonisüsteemilt:
** Windows Vista või uuem,
** OS X-i puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
** Linuxi puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
* Et kasutada internetipõhist Giti, peab olema internetiühendus.<ref name=":2" />

Vaja läheb kindlasti ka andmekandjat. Erinevatel Giti serveritel võivad olla erinevad nõuded.

== Kuidas parem riistvara teeb Giti kasutamise paremaks ==
Soovitatuim operatsioonisüsteem Giti kasutamiseks on Linux, seal on seda kõige rohkem optimeeritud ja arendatud. Siiski, rohkem tähtis on riistvara valik. Giti puhul on tähtsamad [[CPU]], [[muutmälu]] ja [[andmekandja]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://docs.gitlab.com/ee/install/requirements.html|Pealkiri=Gitlab Hardware requirements|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

=== CPU ehk protsessori tähtsus ===
Tähtsaim on CPU puhul tuumade arv, see võimaldab serveri kasutajate arvu suurendada. Väiksemate projektide jaoks on soovitatud kas 2 või enam tuumaga protsessor, sest see toetab kuni 500 kasutajat ning taustal olevad tööd saavad ka süsteemi suurema aeglustamiseta tehtud. Suured Giti serverid kasutavad palju enamate tuumadega protsessoreid, kui kõik toimub ühe masina peal. Näiteks, 64-tuumaline protsessor toetab kuni 40 000 kasutajat.<ref name=":3" />

=== Andmekandja tähtsus ===
Vajalik andmekandjate kogumaht oleneb peamiselt sellest, kui suurt mahtu kõik serveris olevad repositooriumid kokku võtavad. Arvestama aga peab, et üldjuhul on Gitis arendatavad projektid ning need aina suurenevad. Kui väikese kasutajahulgaga serveris on piisavalt mälu ning piisav protsessor, siis suurte projektide puhul jääb peamiseks pudelikaelaks andmekandjate otsinguajad. Kiire kõvaketta või [[Pooljuhtketas|SSD]] (pooljuhtketta) olemasolu kiirendab tööd märgatavalt. <ref name=":3" />

=== Muutmälu tähtsus ===
Muutmälu tähtsust saab vaadata kahest nurgast, selle kiirusest ja selle mahust. Eelistatud on loomulikult suured ja kiired mälumoodulid. Kiirus aitab kaasa eriti väikeste projektide puhul, serverisse laadimine ja alla laadimine oleks justkui kohesed, kui repositooriumi maht ei ületa mälumahtu. Sellest tuleb ka välja, et mälu suurus on tähtis. Muutmälu suuruse tähtsusele lisab juurde veel ka see, et enamjaolt kasutavad Giti servereid mitmed kasutajad, mitte vaid üksikkasutaja. <ref name=":3" />


⚫
== Giti kasutamine ==
<br />
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="marc.info">{{Netiviide|Autor=Junio C Harmano|URL=https://marc.info/?l=git&m=113515203321888|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"|Väljaanne=|Aeg=21. detsember 2005|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=112243466603239|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "Meet the new maintainer.."|Väljaanne=|Aeg=27. juuli 2005|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=117254154130732|Pealkiri=E-kiri giti meililisti "Re: Trivia: When did git self-host?"|Väljaanne=|Aeg=27. veebruar 2007|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="2Ytjb">[https://git.kernel.org/?p=git/git.git;a=tree "git/git.git/tree"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} git.kernel.org.</ref>
<ref name="J3ovU">{{Netiviide|Autor=Scott Chacon ja Ben Straub|URL=https://git-scm.com/book/en/v2|Pealkiri=Pro Git 2nd edition|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="Dso7K">{{Netiviide|Autor=TED|URL=https://www.youtube.com/watch?v=o8NPllzkFhE|Pealkiri=The mind behind Linux {{!}} Linus Torvalds|Väljaanne=|Aeg=3. mai 2016|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="QvhJX">{{Netiviide|Autor=Linus Torvalds|URL=https://marc.info/?l=git&m=114685143200012|Pealkiri=Re: [ANNOUNCE] Git wiki|Väljaanne=|Aeg=5. mai 2006|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="Ri5yz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://git.kernel.org/pub/scm/git/git.git/|Pealkiri=Giti repo kernel.org lehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="qphvB">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/git/git|Pealkiri=Giti repo Githubis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="IcQpv">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/|Pealkiri=Github|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="zO1KA">{{Netiviide|Autor=|URL=https://bitbucket.org/|Pealkiri=Bitbucket|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="0q1DL">{{Netiviide|Autor=|URL=https://git-scm.com/downloads|Pealkiri=Git allalaadimised|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="Y61tP">{{Netiviide|Autor=Eclipse Foundation|URL=https://www.eclipse.org/jgit/|Pealkiri=JGit leht Eclipse kodulehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="nHLlX">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/src-d/go-git|Pealkiri=Go-git repo Github.com lehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="oSJmP">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/dulwich/dulwich|Pealkiri=Dulwich repo Github.com lehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="S1yNu">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/creationix/js-git|Pealkiri=JS-Git repo github.com lehel|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="KNTDk">{{Netiviide|Autor=Swapnil Bhartiya|URL=https://www.linux.com/learn/how-run-your-own-git-server|Pealkiri=How to run your own git server|Väljaanne=|Aeg=22. mai 2018|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="9tXHO">{{Netiviide|Autor=|URL=https://git-scm.com/|Pealkiri=Companies & Projects Using Git|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26. aprill 2019}}</ref>
<ref name="OZa9t">{{Netiviide|Autor=|URL=https://github.com/search?q=type:user&type=Users|Pealkiri=GitHub kasutajad|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
}}


==Välislingid==
==Välislingid==
⚫
*[http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8 Google Tech Talk – Linus Torvalds on Git] – video YouTube'is

*[https://medium.freecodecamp.org/learn-the-basics-of-git-in-under-10-minutes-da548267cc91 Learn the Basics of Git in Under 10 Minutes] – ingliskeelne Giti aluste õpetus
⚫
*[http://www.youtube.com/watch?v=4XpnKHJAok8 Google Tech Talk – Linus Torvalds on Git] – YouTube video.
*[https://github.com/ Github.com] – üks populaarsemaid veebipõhiseid Giti keskkondi
*[https://bitbucket.org/ Bitbucket] – üks populaarsemaid veebipõhiseid Giti keskkondi


[[Kategooria:Vaba tarkvara]]
[[Kategooria:Vaba tarkvara]]

Viimane redaktsioon: 11. oktoober 2022, kell 06:19

Git
Autor Linus Torvalds
Arendaja Junio Hamano, Linus Torvalds
Esmaväljalase 21. detsember 2005[1]
Viimane väljalase 2.46.0 / 29.07.2024 Muuda Vikiandmetes
Kirjutatud keeles C, Bourne Shell, Perl[2]
Platvorm Unix
Suunitlus versioonihaldus
Litsents GNU GPL
Veebisait git-scm.com

Git on vaba hajutatud versioonihaldustarkvara, mille lõi 2005. aastal Linus Torvalds Linuxi tuuma arendamiseks. Kuigi Git on enamjaolt serveripõhine, saab seda kasutada ka ilma võrguta arvutis kohalikuks versioonihalduseks. Praegu haldab Giti arengut Junio Harmano.[3]

Git toimib läbi selle, et jaotab versioonid ühe kausta sisse, mida tuntakse ka repositooriumina (ingl k repository). Iga selline kaust omab täielikku andmeid oma ajaloost ja versioonihaldusvõimalust.[4]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Giti arendust alustas soomlasest tarkvaraarendaja Linus Torvalds 3. aprillil 2005[5], et lihtsustada koostööd Linuxi arendamisel.[6] Git on alates 7. aprillist 2005 serverivormis iseseisvalt üleval ning 16. aprillil 2005 tehti esimene muudatus, millele eelnenud seisu oli võimalik tarkvara abil taastada.[5]

Alates 26. juulist 2005 on Giti peamine haldaja ja ülalpidaja Junio Harmano, kes avalikustas ka Git 1.0.0 versiooni.[1][3]

Disain

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Giti disain on inspireeritud teistest versioonihaldustarkvaradest, ei olnud varasemad sellised tarkvarad sobilikud Linus Torvaldsi jaoks ning ta valmistas võrdlemisi omanäolise tarkvara.[7]

Gitil on palju omadusi, mis teevad selle kasulikuks mitmetele arvuti kasutajatele. Põhjused, miks paljud arvuti kasutajad kasutavad just Giti, võivad olla järgmised:

  • see võimaldab ühtset pilvepõhist asukohta, kus hoida oma koodi;
  • ühest projektist on võimalik teha harusid ning neid hiljem liita või kustutada;
  • meeskonnatöö projekti kallal võimaldab igaühel muuta korraga projektis erinevaid faile;
  • olles avatud lähtekoodiga, peetakse seda töökindlaks tarkvaraks;[8][9]
  • versioonihaldus annab võimaluse näha, kuidas projekt on arenenud;
  • kuna mitmed veebipõhised Giti keskkonnad võimaldavad avalikke projekte, saab oma oskusi näidata.[10][11]

Giti kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Gitti on arendatud peamiselt Linuxil, on see saadaval ka teistele operatsioonisüsteemidele nagu Windows ja mac OS X.[12]

On olemas ka erinevad Giti teostused, mis toimivad mõnel kindlal programmeerimiskeelel. Näiteks JGit on Java teek, go-git on Go keelel põhinev Giti versioon, Dulwich põhineb Pythonil ning JS-Git on JavaScriptil põhinev Giti alamklassi teostus.[13][14][15][16] Giti olemasolu erinevatel platvormidel ning õpetuste olemasolu veebis teeb Giti kasutamise ja Giti õppimise lihtsaks kõigile, kes on huvitatud. Sama lihtsalt saab süsteemi olemasolul valmis teha ka enda Giti serveri, Linuxi operatsioonisüsteemis saab seda teha tunni jooksul.[17]

Giti kasutavad sellised suured ettevõtted ja projektid nagu Google, Facebook, Microsoft, Twitter, Linkedin, Netflix, Perl5, Android, Linux, Eclipse.[18]

Gitil toimiv suurim teenus on GitHub, kus on enam kui 33 miljonit kasutajat.[19]

Git riistvaraliselt

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded Giti kasutamiseks

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõuded Giti serveri kasutamiseks võivad erineda olenevalt näiteks eelistatud meediavormingust ja internetiühenduse kiirusest. Kui on soovi reaalajas ümber kodeerida faile, on nõuded suuremad. [20]

Miinimumnõuded

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Intel Core 2 Duo protsessor 1,6 GHz või parem;
  • Windows operatsioonisüsteemi puhul vähemalt 1 Gb RAM;
  • Linux operatsioonisüsteemi puhul vähemalt 512 Mb RAM;
  • Operatsioonisüsteemilt:
    • Windows Vista või uuem,
    • OS X-i puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
    • Linuxi puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
  • Et kasutada internetipõhist Giti, peab olema internetiühendus. [20]

Soovitatud seadistus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Intel Core 2 Duo protsessor 2,4 GHz või parem;
  • 2 Gb RAM;
  • Operatsioonisüsteemilt:
    • Windows Vista või uuem,
    • OS X-i puhul Snow Leopard 10.6.3 või uuem,
    • Linuxi puhul Ubuntu, Debian, Fedora, CentOS või SuSE;
  • Et kasutada internetipõhist Giti, peab olema internetiühendus.[20]

Vaja läheb kindlasti ka andmekandjat. Erinevatel Giti serveritel võivad olla erinevad nõuded.

Kuidas parem riistvara teeb Giti kasutamise paremaks

[muuda | muuda lähteteksti]

Soovitatuim operatsioonisüsteem Giti kasutamiseks on Linux, seal on seda kõige rohkem optimeeritud ja arendatud. Siiski, rohkem tähtis on riistvara valik. Giti puhul on tähtsamad CPU, muutmälu ja andmekandja.[21]

CPU ehk protsessori tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsaim on CPU puhul tuumade arv, see võimaldab serveri kasutajate arvu suurendada. Väiksemate projektide jaoks on soovitatud kas 2 või enam tuumaga protsessor, sest see toetab kuni 500 kasutajat ning taustal olevad tööd saavad ka süsteemi suurema aeglustamiseta tehtud. Suured Giti serverid kasutavad palju enamate tuumadega protsessoreid, kui kõik toimub ühe masina peal. Näiteks, 64-tuumaline protsessor toetab kuni 40 000 kasutajat.[21]

Andmekandja tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vajalik andmekandjate kogumaht oleneb peamiselt sellest, kui suurt mahtu kõik serveris olevad repositooriumid kokku võtavad. Arvestama aga peab, et üldjuhul on Gitis arendatavad projektid ning need aina suurenevad. Kui väikese kasutajahulgaga serveris on piisavalt mälu ning piisav protsessor, siis suurte projektide puhul jääb peamiseks pudelikaelaks andmekandjate otsinguajad. Kiire kõvaketta või SSD (pooljuhtketta) olemasolu kiirendab tööd märgatavalt. [21]

Muutmälu tähtsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Muutmälu tähtsust saab vaadata kahest nurgast, selle kiirusest ja selle mahust. Eelistatud on loomulikult suured ja kiired mälumoodulid. Kiirus aitab kaasa eriti väikeste projektide puhul, serverisse laadimine ja alla laadimine oleks justkui kohesed, kui repositooriumi maht ei ületa mälumahtu. Sellest tuleb ka välja, et mälu suurus on tähtis. Muutmälu suuruse tähtsusele lisab juurde veel ka see, et enamjaolt kasutavad Giti servereid mitmed kasutajad, mitte vaid üksikkasutaja. [21]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Junio C Harmano (21. detsember 2005). "E-kiri giti meililisti "[ANNOUNCE] GIT 1.0.0"".
  2. ↑ "git/git.git/tree"[alaline kõdulink] git.kernel.org.
  3. ↑ 3,0 3,1 Linus Torvalds (27. juuli 2005). "E-kiri giti meililisti "Meet the new maintainer.."".
  4. ↑ Scott Chacon ja Ben Straub (2014). "Pro Git 2nd edition".
  5. ↑ 5,0 5,1 Linus Torvalds (27. veebruar 2007). "E-kiri giti meililisti "Re: Trivia: When did git self-host?"".
  6. ↑ TED (3. mai 2016). "The mind behind Linux | Linus Torvalds".
  7. ↑ Linus Torvalds (5. mai 2006). "Re: [ANNOUNCE] Git wiki".
  8. ↑ "Giti repo kernel.org lehel".
  9. ↑ "Giti repo Githubis".
  10. ↑ "Github".
  11. ↑ "Bitbucket".
  12. ↑ "Git allalaadimised".
  13. ↑ Eclipse Foundation. "JGit leht Eclipse kodulehel".
  14. ↑ "Go-git repo Github.com lehel".
  15. ↑ "Dulwich repo Github.com lehel".
  16. ↑ "JS-Git repo github.com lehel".
  17. ↑ Swapnil Bhartiya (22. mai 2018). "How to run your own git server".
  18. ↑ "Companies & Projects Using Git". Vaadatud 26. aprill 2019.
  19. ↑ "GitHub kasutajad". Vaadatud 1. mai 2019.
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 cayars. "System Requirements GitHub lehel".
  21. ↑ 21,0 21,1 21,2 21,3 "Gitlab Hardware requirements".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Git&oldid=6214360"