Metsatundra: erinevus redaktsioonide vahel

Metsatundra
	Metsatundra Norilski ümbruses
Pindala	umbes 3% maapinnast
Ökoloogiline seisund	~ 55 % kõnnumaa; < 25 % enamasti looduslähedane; > 20 % inimtekkeline;
Maakasutus	paikne karjakasvatus, metsandus
Bioloogiline mitmekesisus	madal (1300−1700 liiki ha kohta)
Biomass	madal (70–90 t / ha kuivainet)
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM ja PP)	Andreafsky (CAN) 5261 km²; Sand Lakes (CAN) 8310 km²; Vindelfjällen (SWE) 5600 km²; Momskiy (RUS) 21 756 km²; Kronotski (RUS) 11 421 km²;
	Metsatundra: kliimadiagrammid
Päikesekiirgus	< 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)
Temperatuur	Külmem kuu: −10 kuni alla −30 °C; Aastane keskmine: −10 kuni 5 °C; Soojem kuu: üle 0 kuni üle 15°C;
Aastane sademete hulk	200−800 mm (6−8 kuud lund)
Vegetatsiooniperiood	90−150 päeva

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 3. juuli 2021, kell 07:33

Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.

Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades^[2]. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.^[3]

Geograafiline ulatus

Metsatundra ulatub põhjapoolkeras Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Metsatundravöötme piirid on väga hägused ja varieeruvad. Euraasias ulatub metsatundra Põhja-Soomest Aasia idarannikuni. Põhja-Ameerikas esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.^[2]

Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat.^[2]

Geograafilised ja klimaatilised tingimused

Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste õhutemperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas^[2]. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.^[3]

Metsatundra loomastik ja taimestik

Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.

Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.

Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.

Põlisrahvas

Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.^[4]^[5]^[6]

Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamid, neenetsid, dolgaanid, evengid, eveenid, korjakid ja itelmeenid.^[7] Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.

Viited

↑ Globalstrahlung Welt 1981–1990. Deutscher Wetterdienst Hamburg
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Jeffrey A.J. Scott (1995). Kanada taimestik: globaalne perspektiiv. McGill-Queen's Press. Lk 65-81.
↑ ^3,0 ^3,1 "Характеристика зоны лесотундра: географическое положение и климат, животные и растения, особенности почвы лесотундры, фото". 17.02.2013. Vaadatud 13.04.2020.
↑ National Geographic Saksamaa (2002). Atlas der Völker. Hamburg.
↑ "Ohustatud rahvaste selts". Erinevad artiklid põlisrahvaste hetkeolukorrast. Vaadatud 13.04.2020.
↑ Göran Burenhult (2000). Naturvölker heute. Bd. 5 aus „Illustrierte Geschichte der Menschheit“. Augsburg: Weltbild-Verlag.
↑ "Metsatundra Põlisrahvas". Vaadatud 13.04.2020.

Kirjandus

Georg Grabherr, "Maa ökosüsteemide atlas". Ulmer-Verlag, Stuttgart 1997; ISBN 3-8001-3489-6
Richard Pott, "Üldine geobotaanika". Springer-Lehrbuch, Berlin 1986,ISBN 3-540-23058-0, lk 353–398
Jürgen Schultz:, "Ökotsoonide käsiraamat". Ulmer-Verlag, Stuttgart 2000, ISBN 3-8252-8200-7,lk 201–204

[1] Globalstrahlung Welt 1981–1990. Deutscher Wetterdienst Hamburg

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Jeffrey A.J. Scott (1995). Kanada taimestik: globaalne perspektiiv. McGill-Queen's Press. Lk 65-81.

[:1-3] 3,0 ^3,1 "Характеристика зоны лесотундра: географическое положение и климат, животные и растения, особенности почвы лесотундры, фото". 17.02.2013. Vaadatud 13.04.2020.

[4] National Geographic Saksamaa (2002). Atlas der Völker. Hamburg.

[5] "Ohustatud rahvaste selts". Erinevad artiklid põlisrahvaste hetkeolukorrast. Vaadatud 13.04.2020.

[6] Göran Burenhult (2000). Naturvölker heute. Bd. 5 aus „Illustrierte Geschichte der Menschheit“. Augsburg: Weltbild-Verlag.

[7] "Metsatundra Põlisrahvas". Vaadatud 13.04.2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
 {{Infokast Bioomid
 |nimi=Metsatundra
 |pilt=Forest tundra.jpeg
-|pildiallkiri=Metsatundra Norilski piirkonnas
+|pildiallkiri=Metsatundra Norilski ümbruses
 |pindala=umbes 3% [[maapind|maapinnast]]
 |seisund={{lihtne loend|
@@ 33. rida: / 34. rida: @@
 |vegetatsiooniperiood=90−150 päeva
 }}
-{{Bioomid}}
+'''Metsatundra''' on lähisarktiline [[bioom]], mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja [[puhmastundra|puhmas-]] või tüüpilise [[tundra]]ga. Metsatundra on iseloomulik [[Metsatundravöönd|metsatundravöötmele]].
-'''Metsatundra''' on termin, mis pärineb geograafiast ja tähistab üldiselt teatud tüüpi maastikku globaalses mastaabis.
+Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast ([[taiga]]) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jeffrey A.J. Scott|pealkiri=Kanada taimestik: globaalne perspektiiv.|aasta=1995|koht=|kirjastus=McGill-Queen's Press|lehekülg=65-81.}}</ref>. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://webmandry.com/harakteristika-zony-lesotundra-geograficheskoe-polozhenie-i-klimat-zhivotnye-i-rasteniya-osobennosti-pochvy-lesotundry-foto/|pealkiri=Характеристика зоны лесотундра: географическое положение и климат, животные и растения, особенности почвы лесотундры, фото.|väljaanne=|aeg=17.02.2013|vaadatud=13.04.2020}}</ref>
-[[Geobotaanika]] seisukohast on metsatundra looduslik taimestik, mis tekib peamiselt tundra kliimast lumemetsade kliimasse üleminekul.
-[[Ökoloogia|Ökoloogilisest]] vaatepunktist on metsatundra üks suurimaid võimalikke [[Ökosüsteem|ökosüsteeme]], mis koos teistega moodustab [[Biosfäär|biosfääri]].
-Metsatundra on üleminekuala ([[Ökoton|ökotoon]]) suletud boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jeffrey A.J. Scott|pealkiri=Kanada taimestik: globaalne perspektiiv.|aasta=1995|koht=|kirjastus=McGill-Queen's Press|lehekülg=65-81.}}</ref>. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba pikkus on varieeruv ja ulatub 20-200 km.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://webmandry.com/harakteristika-zony-lesotundra-geograficheskoe-polozhenie-i-klimat-zhivotnye-i-rasteniya-osobennosti-pochvy-lesotundry-foto/|pealkiri=Metsatundra kirjeldus: geograafiline asukoht ja kliima, loomad ja taimed, metsa-tundra mullaomadused, foto.|väljaanne=|aeg=17.02.2013|vaadatud=13.04.2020}}</ref>
 == Geograafiline ulatus ==
 [[Fail:Vegetationszone_Waldtundra.png|pisi|300x300px|Metsatundra asukoht{{legend|#4b6200|Metsatundra, kus domineerivad okaspuud}}{{legend|#c7ff45|Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud}}]]
-Metsatundra ulatub põhjapoolkera polaarpiirkonnast kuni põhjas puudeta tundra ja lõunas asuva tiheda [[taiga]] metsani. Kihi piir on väga hägune ja varieeruv. Euraasia lääneosas toimub metsatundra moodustumine Põhja-Soomes ja jätkub idas Aasia otsteni. Põhja-Ameerika mandril esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.<ref name=":0" />
+Metsatundra ulatub põhjapoolkeras [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas. [[Metsatundravöönd|Metsatundravöötme]] piirid on väga hägused ja varieeruvad. Euraasias ulatub metsatundra Põhja-Soomest [[Aasia]] idarannikuni. Põhja-Ameerikas esineb metsatundra [[Alaska osariik|Alaska]] ja [[Kanada]] põhjaosas.<ref name=":0" />
-Lõunapoolkeral, kuna [[Taiga|boreaalseid okaspuumetsi]] ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat, sest subantarktilise tundra ja selle kontaktvööndis esinevate lehtmetsade vahel on üleminekutsoonis sarnasusi.<ref name=":0" />
+Lõunapoolkeral, kuna [[Taiga|boreaalseid okaspuumetsi]] ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat.<ref name=":0" />
 == Geograafilised ja klimaatilised tingimused ==
-Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam [[mereline kliima|merekliima]] (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste temperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. [[Igikelts]] esineb terves piirkonnas<ref name=":0" />. Lisaks leidub seal [[Gleihorisont|gleihorisonti]] ja turbamuldi.<ref name=":1" />
+Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam [[mereline kliima|merekliima]] (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste õhutemperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. [[Igikelts]] esineb terves piirkonnas<ref name=":0" />. Lisaks leidub seal [[Gleihorisont|gleihorisonti]] ja turbamuldi.<ref name=":1" />
 == Metsatundra loomastik ja taimestik ==