Metsatundra: erinevus redaktsioonide vahel
P +pildid |
PResümee puudub |
||
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} |
|||
{{Infokast Bioomid |
{{Infokast Bioomid |
||
|nimi=Metsatundra |
|nimi=Metsatundra |
||
|pilt=Forest tundra.jpeg |
|pilt=Forest tundra.jpeg |
||
|pildiallkiri=Metsatundra Norilski |
|pildiallkiri=Metsatundra Norilski ümbruses |
||
|pindala=umbes 3% [[maapind|maapinnast]] |
|pindala=umbes 3% [[maapind|maapinnast]] |
||
|seisund={{lihtne loend| |
|seisund={{lihtne loend| |
||
33. rida: | 34. rida: | ||
|vegetatsiooniperiood=90−150 päeva |
|vegetatsiooniperiood=90−150 päeva |
||
}} |
}} |
||
{{Bioomid}} |
|||
'''Metsatundra''' on lähisarktiline [[bioom]], mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja [[puhmastundra|puhmas-]] või tüüpilise [[tundra]]ga. Metsatundra on iseloomulik [[Metsatundravöönd|metsatundravöötmele]]. |
|||
'''Metsatundra''' on termin, mis pärineb geograafiast ja tähistab üldiselt teatud tüüpi maastikku globaalses mastaabis. |
|||
⚫ | Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast ([[taiga]]) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jeffrey A.J. Scott|pealkiri=Kanada taimestik: globaalne perspektiiv.|aasta=1995|koht=|kirjastus=McGill-Queen's Press|lehekülg=65-81.}}</ref>. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://webmandry.com/harakteristika-zony-lesotundra-geograficheskoe-polozhenie-i-klimat-zhivotnye-i-rasteniya-osobennosti-pochvy-lesotundry-foto/|pealkiri=Характеристика зоны лесотундра: географическое положение и климат, животные и растения, особенности почвы лесотундры, фото.|väljaanne=|aeg=17.02.2013|vaadatud=13.04.2020}}</ref> |
||
[[Geobotaanika]] seisukohast on metsatundra looduslik taimestik, mis tekib peamiselt tundra kliimast lumemetsade kliimasse üleminekul. |
|||
[[Ökoloogia|Ökoloogilisest]] vaatepunktist on metsatundra üks suurimaid võimalikke [[Ökosüsteem|ökosüsteeme]], mis koos teistega moodustab [[Biosfäär|biosfääri]]. |
|||
⚫ | Metsatundra on üleminekuala |
||
== Geograafiline ulatus == |
== Geograafiline ulatus == |
||
[[Fail:Vegetationszone_Waldtundra.png|pisi|300x300px|Metsatundra asukoht{{legend|#4b6200|Metsatundra, kus domineerivad okaspuud}}{{legend|#c7ff45|Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud}}]] |
[[Fail:Vegetationszone_Waldtundra.png|pisi|300x300px|Metsatundra asukoht{{legend|#4b6200|Metsatundra, kus domineerivad okaspuud}}{{legend|#c7ff45|Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud}}]] |
||
Metsatundra ulatub |
Metsatundra ulatub põhjapoolkeras [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas. [[Metsatundravöönd|Metsatundravöötme]] piirid on väga hägused ja varieeruvad. Euraasias ulatub metsatundra Põhja-Soomest [[Aasia]] idarannikuni. Põhja-Ameerikas esineb metsatundra [[Alaska osariik|Alaska]] ja [[Kanada]] põhjaosas.<ref name=":0" /> |
||
Lõunapoolkeral, kuna [[Taiga|boreaalseid okaspuumetsi]] ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat |
Lõunapoolkeral, kuna [[Taiga|boreaalseid okaspuumetsi]] ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat.<ref name=":0" /> |
||
== Geograafilised ja klimaatilised tingimused == |
== Geograafilised ja klimaatilised tingimused == |
||
Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam [[mereline kliima|merekliima]] (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste |
Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam [[mereline kliima|merekliima]] (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste õhutemperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. [[Igikelts]] esineb terves piirkonnas<ref name=":0" />. Lisaks leidub seal [[Gleihorisont|gleihorisonti]] ja turbamuldi.<ref name=":1" /> |
||
== Metsatundra loomastik ja taimestik == |
== Metsatundra loomastik ja taimestik == |
Viimane redaktsioon: 3. juuli 2021, kell 07:33
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Metsatundra | |
---|---|
Metsatundra Norilski ümbruses | |
Pindala | umbes 3% maapinnast |
Ökoloogiline seisund |
|
Maakasutus | paikne karjakasvatus, metsandus |
Bioloogiline mitmekesisus | madal (1300−1700 liiki ha kohta) |
Biomass | madal (70–90 t / ha kuivainet) |
Loodus- ja maastikukaitsealad (ainult IUCN, RP, UNM ja PP) |
|
Metsatundra: kliimadiagrammid | |
Päikesekiirgus | < 800–1100 kWh/m²/a (tsooni peale)[1] |
Temperatuur |
|
Aastane sademete hulk | 200−800 mm (6−8 kuud lund) |
Vegetatsiooniperiood | 90−150 päeva |
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga. Metsatundra on iseloomulik metsatundravöötmele.
Metsatundra on üleminekuala boreaalsest okasmetsast (taiga) puudeta tundrale. Metsatundra lõunaosas on ülekaalus metsad, kus ilmnevad lagedad künkad ja nõlvad, eriti kõrgemates kohtades[2]. Põhja poole liikudes suureneb avatud alade osakaal ning sellepärast metsade pindala ja tihedus väheneb. Metsa põhjaosas kasvavad puud hõredamini, kas üksi või väikestes gruppides. Selle riba suur ulatus, muutuv topograafia, kliima, pinna ja hüdroloogilised tingimused põhjustavad taimestikus erinevusi. Riba laius on varieeruv ja ulatub 20-200 km.[3]
Geograafiline ulatus
[muuda | muuda lähteteksti]Metsatundra ulatub põhjapoolkeras Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Metsatundravöötme piirid on väga hägused ja varieeruvad. Euraasias ulatub metsatundra Põhja-Soomest Aasia idarannikuni. Põhja-Ameerikas esineb metsatundra Alaska ja Kanada põhjaosas.[2]
Lõunapoolkeral, kuna boreaalseid okaspuumetsi ei moodustu, ei saa eristata metsatundrat.[2]
Geograafilised ja klimaatilised tingimused
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa ja Põhja-Ameerika metsatundrat mõjutab tugevam merekliima (kõrgem õhuniiskus), mis õigustab suurt hulka lehtpuuliike. Mida kaugemale Aasia idaosast, seda enam mõjutab metsatundra piirkonda mandrikliima (madalam õhuniiskus, suurem erinevus suve ja talve keskmiste õhutemperatuuride vahel) ning puude hulgas domineerivad kuusk ja lehis. Juulis registreeritakse õhutemperatuuri tõus metsatundras +14°C-ni. Talvel kõiguvad metsatundras näitajad vahemikus -10 kuni -38°С. Metsatundras püsib temperatuur üle 0°C 5-6 kuud aastas. Igikelts esineb terves piirkonnas[2]. Lisaks leidub seal gleihorisonti ja turbamuldi.[3]
Metsatundra loomastik ja taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]Metsatundra sood on rikka turbaga, täis ravimtaimi ning loomaliikide koosseis on üsna mitmekesine. Paljud pesitsuslinnud ja jahiloomad moodustavad rikkaliku jahimaa. Faunat esindavad: pruunkaru, ahm, nirk, põhjapõdrad, polaarrebased, raba- ja polaarpüüd, lumekakud ja erinevad veerändlinnud. Jääkarude ja veelindude arv muutub väiksemaks. Loomamaailma tavaliste esindajate hulgas esineb kärp, valgejänes, rebane, lemming, jääkaru, saarmas, lõunapoolsetes piirkondades esineb ka orav. Siin jääb talvituma kakskümmend linnuliiki.
Metsatundra vähekallutatud tasandikku iseloomustab tundra ja metsa taimestik: ilmudes üksikute kõverate ja kännupuudena, lõuna pool sulandub see kogukondadeks.
Metsatundra mitmetasandiline taimestik ühendab puid ja põõsaid. Põhja-Ameerika idaosas kasvavad vaevakased ja polaarpaju peale ka must ja kanada kuusk, aga lääneosas palsaminulg; Koola poolsaarel arukask; ida pool Uurali mäestikuni kuusk; Lääne-Siberis kuusk ja siberi lehis; Putorana platoost ida pool dauuria lehis ja betula exilis; Leena jõest Cajanderi lehis, betula exilis ja põõsaslepp ning Kolõma jõest ida pool kasvab nendega koos kääbus-seedermänd.
Põlisrahvas
[muuda | muuda lähteteksti]Põlisrahvad elavad endiselt looduse läheduses, peaaegu inimtühjas metsatundras, mille elu on alati kujundanud nende riigi eripära ja mis sõltuvad endiselt oma esivanemate kodumaa suurest puutumatusest ökoloogilistest tingimustest. See ei tohiks aga varjata tõsiasja, et seal elavate inimeste algupärane looduslähedane eluviis on aja jooksul muutunud. Traditsioonide säilitamiseks või taaselustamiseks on palju lootusrikkaid lähenemisviise. Enamasti viitab see keelele, materiaalsele kultuurile, kommetele või religioonile. Ainult üksikjuhtudel on neil jõupingutustel kultuurilis-ökoloogiline taust, et edendada metsatundras traditsiooniliste majanduslike meetodite säilimist.[4][5][6]
Euraasia metsatundra (läänest itta) olulisemad etnilised rühmad on Fennoskandia langenud aladele saamid, neenetsid, dolgaanid, evengid, eveenid, korjakid ja itelmeenid.[7] Etnilistest gruppidest mainitud on dolgaanid ainsad, kes enamasti metsatundras elavad. Kõik grupid olid enamasti põhjapõdra-nomaadid. Isegi tänapäeval mängib enamikus nimetatud gruppides põhjapõdrakasvatus enam-vähem olulist rolli.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Globalstrahlung Welt 1981–1990. Deutscher Wetterdienst Hamburg
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Jeffrey A.J. Scott (1995). Kanada taimestik: globaalne perspektiiv. McGill-Queen's Press. Lk 65-81.
- ↑ 3,0 3,1 "Характеристика зоны лесотундра: географическое положение и климат, животные и растения, особенности почвы лесотундры, фото". 17.02.2013. Vaadatud 13.04.2020.
- ↑ National Geographic Saksamaa (2002). Atlas der Völker. Hamburg.
- ↑ "Ohustatud rahvaste selts". Erinevad artiklid põlisrahvaste hetkeolukorrast. Vaadatud 13.04.2020.
- ↑ Göran Burenhult (2000). Naturvölker heute. Bd. 5 aus „Illustrierte Geschichte der Menschheit“. Augsburg: Weltbild-Verlag.
- ↑ "Metsatundra Põlisrahvas". Vaadatud 13.04.2020.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Georg Grabherr, "Maa ökosüsteemide atlas". Ulmer-Verlag, Stuttgart 1997; ISBN 3-8001-3489-6
- Richard Pott, "Üldine geobotaanika". Springer-Lehrbuch, Berlin 1986,ISBN 3-540-23058-0, lk 353–398
- Jürgen Schultz:, "Ökotsoonide käsiraamat". Ulmer-Verlag, Stuttgart 2000, ISBN 3-8252-8200-7,lk 201–204