Lehekülje Dodo lähteteksti vaatamine

{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2024}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi           = Dodo
| värvus         = linnud
| seisund        = EX
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref   = <ref>{{IUCN|hindaja=BirdLife International|aasta=2012|IUCN_aasta=2013.1|nimi=''Raphus cucullatus''|ID=106002441}}</ref>
| pilt           = Dodo 1.JPG
| pildi_seletus  = Rekonstruktsioon linnust, [[Oxfordi ülikool]]i loodusloomuuseum
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Tuvilised]] ''Columbiformes''
| sugukond       = [[Tuvilased]] ''Columbidae''
| alamsugukond   = ''[[Raphinae]]''
| perekond       = '''''Raphus'''''
| perekonna_autor = [[Mathurin Jacques Brisson|Brisson]], 1760
| liik           = '''Dodo'''
| binaarne       = ''Raphus cucullatus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758
| levikukaart    = Mauritius island location.svg
| levikukaardi_seletus = Kunagine levila (sinisega)
| sünonüümid     = *''Struthio cucullatus'' <small>Linnaeus, 1758</small>
* ''Didus ineptus'' <small>Linnaeus 1766</small>
}}

'''Dodo''' ehk '''dront''' (''Raphus cucullatus'') on [[tuvilased|tuvilaste]] sugukonda kuulunud [[väljasuremine|väljasurnud]] [[lennuvõimetud linnud|lennuvõimetu]] [[lind]], [[perekond (bioloogia)|perekonna]] ''Raphus'' ainus esindaja. Ta on [[Mauritius]]e [[rahvuslind]].

Dodo väljasuremine vähem kui sajandi jooksul pärast avastamist juhtis tähelepanu seni märkamatuks jäänud probleemile, et inimtegevuse tulemusena võivad terved [[liik (bioloogia)|liigid]] välja surra – varem pidasid mõned seda koguni võimatuks.

Lind oli [[endeemne liik|endeemne]] [[India ookean]]is asuval [[Mauritiuse saar]]el. Usutavasti elas dodo põhiliselt Mauritiuse kuivemate [[rannik]]ualade [[mets]]ades. Tema lähim sugulane oli läheduses asuval [[Rodriguese saar]]el elanud ''[[Pezophaps solitaria]]'', mis suri välja umbes samal ajal. Tänapäeval elavatest lindudest on nende lähim sugulane [[Nicobari saared|Nicobari saartel]] elav [[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica'').

Dodo esivanemad kaotasid lennuvõime sellepärast, et Mauritiusel puudusid vaenlased, kelle eest olnuks vaja lennata, seevastu toitu oli saarel rikkalikult ja see võimaldas lindudel järjest suuremaks kasvada. Ühe kirjelduse põhjal oli dodo [[pesa]]s üksainus [[muna]]. Teadaolevalt oli dodo kõige suurem [[tuvi]]lane.

== Kirjeldamine ==
Esimest korda mainisid dodot kirjalikult [[Holland]]i meremehed 1598. Järgmiste aastate jooksul jahtisid dodot meremehed, nende [[koduloom]]ad ja teised nende poolt saarele toodud [[võõrliik|võõrliigid]].

Esimesena kirjeldas dodot teaduslikult [[Linnaeus]] 1758. aastal nimega ''Struthio cucullatus'', aga tänapäevase nimega [[prantslased|prantsuse]] [[zooloog]] ja loodus[[filosoof]] [[Mathurin Jacques Brisson]] 1760.

Viimast korda kohati dodot üldtunnustatud andmete põhjal 1662. Tema väljasuremist ei märgatud otsekohe, aga kui siis dodot lõpuks otsima hakati ega leitud, hakkasid teised kahtlema, kas dodot üldse olemas on olnud, ja nimetasid teda [[müüt]]iliseks loomaks. Siiski selgus [[19. sajand]]il, et nelja isendi jäänused on toodud [[Euroopa]]sse [[17. sajand]]i alguses. Nende seas oli üks kuivatatud pea, mis on ainus säilinud pehmete kudede jäänus dodost.

Tänapäeval on avastatud suurel hulgal dodode [[subfossiil]]e, peamiselt [[Mare aux Songes]]i soost. Liiki uuritakse edasi säilinud jäänuste põhjal.

== Kehaehitus ==
[[Subfossiil]]ide põhjal on selge, et dodo oli 1 m kõrge ja võis kaaluda 10–18 kg. Kuid tema välimus ei ole nii selge. [[17. sajand]]ist pärit joonistused, maalid ja kirjeldused dodost on väga erinevad, sest enamik neist pole tehtud elava linnu põhjal. Sellepärast on tema täpne välimus teadmata. Samamoodi on vähe teada dodo elupaigast ja käitumisest. Kirjelduste põhjal oli tal nähtavasti pruunikashall [[sulestik]], [[kollane|kollased]] [[jalg|jalad]], peaaegu paljas [[pea]] ning [[must]]a-kollase-[[roheline|rohelisekirju]] [[nokk]]. Tema [[sabasulg|sabasuled]] moodustasid tuti. Lind oli lennuvõimetu, sest ta tiivad olid imepisikesed.

Kui traditsioonilise ettekujutuse järgi olnud dodo väga paks ja rumal lind, siis niisugune vaade on liialdatud. Paljud dodo kirjeldused on tehtud vangistuses ületoidetud lindude või rohmakate [[topis]]te põhjal. Samuti usuti, et tark lind ei oleks välja surnud, kuigi väljasuremisel pole tegelikus elus liigi isendite tarkusega sageli mingit seost. Uuemate uuringute põhjal on leitud, et dodode koljuehitus viitab võimalusele, et nende aju oli kehamassi suhtes sama suur kui teistel tuvilistel ning et neil oli kõrgelt arenenud lõhnatundmine.<ref>Maria Eugenia Leone Gold, Estelle Bourdon ja Mark A. Norell (2016) [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/zoj.12388/abstract The first endocast of the extinct dodo (Raphus cucullatus) and an anatomical comparison amongst close relatives (Aves, Columbiformes)] The Linnean Society of London, Zoological Journal of the Linnean Society, 2016. doi 10.1111/zoj.12388</ref>

3D-mudelite loomine lindude skelettidest ning luude endi lähem uurimine on näidanud, et tõenäoliselt olid linnud palju saledamad, kui ajaloolistelt joonistelt näha. Samuti arvatakse tänapäeval, et dodod olid osavad jooksjad ja sugugi mitte kohmakad linnud, milleks neid varem peeti. Ühe 17. sajandil elanud madruse kirjast on leitud ülestähendus, et need linnud olid nii kiired, et nende püüdmine oli väga keeruline.<ref>Emily Anthes: [http://www.theatlantic.com/science/archive/2016/06/the-dodos-redemption/486086/ The Smart, Agile, and Completely Underrated Dodo] The Atlantic, 8. juuni 2016</ref>

== Toitumine ==
Eeldatavasti sõi ta peamiselt [[puuvili|puuvilju]]. Tõenäoliselt sõi ta veel [[pähkel|pähkleid]], [[seeme|seemneid]], [[sibul]]aid ja [[juur]]i. On ka oletatud, et dodo sõi [[krabilised|krabisid]] ja teisi [[koorikloom]]i, sest seda sööb tema sugulane [[kroontuvi]]. Dodo sõi ilmselt mitmekesist toitu, sest vangistatud dodosid veeti üle mere teistele maadele ja merereisi ajal anti dododele süüa mõndagi niisugust, mida nad oma kodusaarel polnud saanud, ilma et nad selle kätte surnud oleks. Kuna Mauritiusel eristuvad märg ja kuiv aastaaeg, siis sõi dodo end nähtavasti märja aastaaja lõpul [[rasv]]a, et üle elada kuiv aastaaeg, kui toitu oli vähem. Kaasaegsete kirjelduste järgi sõi dodo "ahnelt". Selleks, et toitu paremini [[seedimine|seedida]], neelas ta pisikesi [[kivi|kive]].

== Kujutamine kultuuris ==
Dodot kasutati tegelaskujuna 1865. aastal ilmunud lasteraamatus "[[Alice Imedemaal]]", mis tõi linnuliigi kunagise olemasolu laiema publiku teadvusesse ja aitas kujundada liiki üheks tuntuimaks väljasuremise sümboliks.

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* [[David Quammen]]. "Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul". Inglise keelest tõlkinud [[Marika Liivamägi]]. [[Tallinn]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2004.

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Raphus cucullatus}}

[[Kategooria:Tuvilased]]
[[Kategooria:Väljasurnud linnud]]
[[Kategooria:Lennuvõimetud linnud]]