Eesti

Nimisõna

täht

  1. Taevakeha, mis paistab öösel heleda täpina.
    Taeva pilvine kate püsib paigal ja sellest ei tungi ükski täht läbi. (Anton Hansen Tammsaare. Ma armastasin sakslast, Vaba Eesti, 1956, lk 129.)
    Ja sellele olevat Pietro Prece vastanud: „Mars võib olla sobiv täht röövvallutajale ja Jupiter türannile. Aga teie kõrgus võidab armastuse tähe all, mis kõigi teie alamate südameid täidab." (Karl Ristikivi. Põlev lipp, Eesti Raamat, 1990, lk 55.)
    Mis aastal see oli, ei tea, aga koolis ma veel ei käinud, kui käisid kõnelused, et taevasse on ilmunud sabaga täht. (Johan Kõpp. Mälestuste radadel I: Kodu ja kool, Eesti Raamat, 1991, lk 54.)
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  2. astronoomia: Taevakeha, mis helendub selles toimuva termotuumareaktsiooni tõttu.
  3. Mitmeharuline sümbol, tärn.
    Kotka pea kohal on üle kilbi lookas hõbedased virmalised ning virmaliste peal keset kilpi kuldne viieharuline täht. (Artur Taska. Eesti vapp:Su üle Jumal valvaku..., Kupar, 1993, lk 68.)
  4. Kirjatäht.
    • Hääliku märk kirjas on täht. (Johannes Valgma. Eesti keeleõpetuse reegleid, Eesti Raamat, 1965, lk 3.)
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  5. Silmapaistev isiksus, staar.
    • Neist sõnadest võib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise märgata, et Salomon Vesipruul tõusev täht Eesti luuletuse taevas oli. (Eduard Bornhöhe, Tallinna narrid ja narrikesed, K. Busch, 1892.)
    Tõlked:
  6. Tunnustäht, millegi tunnus, tähis.
  7. ...
    Sünonüümid:
    Tõlked:

Tuletised

muuda

Liitsõnad

muuda

Fraasid

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedia artikkel:
täht
 
Vikipeedia artikkel:
Staar
 
Vikipeedia artikkel:
Tunnus


Vepsa

muuda

Tagasõna

täht

  1. jaoks
    ahtazmeline mez' ei ole melentartušt paginan täht – kitsa silmaringiga inimesega ei ole huvitav vestelda