Rooma

Rooma on endine Rooma impeeriumi ja nüüdne Itaalia pealinn, legendi kohaselt asutatud 768. aastal eKr seitsmele künkale kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt, teise legendi järgi (Vergiliuse teatel) Trooja pagulase Aenease poolt.

Hilda Lindgren, "Figuurid Via Appial, taustal Püha Peetruse basiilika" (1871)

August Fischer, "Vaade üle Tiberi Castel Sant' Angelo ja Peetruse basiilika poole" (1895)

Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923

Proosa

• Kui paavst Clemens [Clemens IV] mõtles Roomale, tõusis vihapuna tal palgesse. Rooma, mida juba ta eelkäijad olid nimetanud Suureks Hooraks! Rooma, mis nimepidi oli ta piiskopitooli asupaigaks, aga kuhu ta meeleldi ei läinud isegi jumalateenistust pidama, sest alati olid roomlased paavsti selja taga ta vaenlastega kurja nõu pidanud. (lk 170)
• Seitsmele künkale on Rooma ehitatud ja seitse on teede arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et maailma vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja nimesid ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise kividki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb küsimus: "Quo vadis?" (lk 181)
• Need hüüded ["Elagu keiser!"] kõlasid üle vägevate pasunahelide ja trummipõrina, kostsid läbi kõigi Rooma kirikute kellahelina, kui pidulik rongkäik otse läbi linna Kapitooliumile suundus. Sest kuhu mujale pidi Rooma juhtkond viima külalise, kellele rahva vaimustus juba esimesel päeval oli pähe surunud nähtamatu keisrikrooni.

Nüüd seisab Konradin kuulsaimal kõigist Rooma seitsmest künkast, paigal, mis läbi aegade on olnud maailma keskpunkt. (lk 183-184)

• Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961

• Ma pole leidnud ühtki teist paika maailmas, kus õhtuvalgus oleks nii kuldne kui Roomas, isegi mitte Toskaanas. See on nagu läbipaistev kuldvihm, mis samal ajal ei peida midagi, vaid laseb kaugele näha, hoopis kaugemale kui südapäeva piimvalge sillerdus. (1. mai)
• See pidi olema hoopis teine linn, mida Horatius siit künkalt nägi. Mul on raske seda kujutella — et Rooma kunagi on olnud hoopis teiseilmeline, et pole olnud ei torne ega kupleid, eriti mitte Peetri kiriku kuplit, mis ju tegelikult pole isegi kakssada aastat vana. Ei kujutle, et Igavene Linn on olnud nii muutlik. Ometi on ta seda ja muutub kogu aeg. (1. mai)
• Äike tuleb Roomas ootamatult nagu kõik muugi. Kui põhjamaal äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu välk selgest taevast. (8. mai)
• Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus Cicero oli kõnelnud ja Julius Caesar äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle jõe, kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser Marcus Aurelius oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged ideed, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
  • Karl Ristikivi, "Rooma päevik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975

• Läksime Monte Pinciole, kohta, mis nii väga oli kunagi 50 aastat tagasi meeldinud Ristikivile. Aga polnud õhtuvalgust, millega Pincio Ristikivi ära võlus, pealegi oli suur ala mäe otsas rohelise plekk-planguga ümber piiratud - seal käisid väljakaevamised. Esimese panoraami ometi saime sealt kätte, Peetri kiriku kuppel ning "pulmatort” domineerimas.
• Foorumil on tegelikult peale muistsete kihtide veel üks kiht - Mussolini kiht. Just Mussolini lasi keset foorumit ehitada laia tänava, via dei Fori Imperiali (tollal veel via Triumphale), mille äärde jäävad muistsed keiserlikud foorumid. (lk 98)
• Võiks ju tunduda,et Mussolini on Foorumi kuidagi "usurpeerinud", kirjutanud Foorumile peale oma naeruväärse wannabe-kihi. Aga kui järele mõelda, siis ega nood omaaegsed imperaatorid muud ei olnudki kui Mussolinid; eks olid nad sama moodi suurushullud, sõjahimulised, julmad ja nii edasi, ja seejuures jõulised riigimehed kes panid ennast tugeva autoriteediga maksma. (lk 99)
• Eks Mussolinigi oli oma iseendalegi hukatuslikus sõjakuses teel uue "Rooma rahu” poole. Nii kohtuvad keisrid ja Mussolini Foorumil ka tegelikult kui võrdne võrdsega ja pole siin mingit mõtet keisreid kuidagi õilsamaks pidada puhtalt selle pärast, et nad elasid nii ammu. Igal juhul praegu paistab, et Mussolini on ennast Foorumile samavõrra külge kinnistanud kui muistsed keisrid, kuigi samas tundub, et see on selline "kultuurikiht", mis jäetakse Foorumiga tutvudes millegi juhuslikuna kahe silma vahele. (lk 100)
  • Aare Pilv, "Ramadaan". Tuum 2010

Luule

...
Me teame,
kõik algas hanedest,
kes päästsid Rooma
ning sulgedest ja sulepeast.
Nüüd suleaeg on suletud
ekraani taha õhukesse kasti,
sulg klaasi taga vaikselt sahiseb,
kui tähtedega tantsiks valssi.
...
Kui päevast päeva
kirjaridu loeme
ekraanidelt,
siis teame, neis peidavad end
mälestused sulgedest.
Sääl kogu jutt käib lindudest,
kes päästsid mitte ainult Rooma,
vaid ka meid.

• Livia Viitol, "Suur suleaeg", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 6-7