Vikipeedia

Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel

Skulptuur "Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel" (täisnimega "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a.") on Tartusse 1980. aastal püstitatud mälestusmärk Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" tegelastele, Sakala vanema Lembitu pojale Meelisele ja endisele Koknese vürstile Vjatškole, kes hukkusid Tartu lahingus 1224. aastal võitluses sakslastega.

"Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel", profiil, sügis 2011
"Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel", eestvaade, sügis 2011

Monument asub Kassitoomel, Oru tänava äärsel künkal. See oli skulptor Olav Männi diplomitöö Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Teos valmis kipsmudelina 1950. aastal ning valati pronksi 1956. aastal,[1] monumendi maksumus oli 800 000 rubla.[2] Pärast valmimist esitleti skulptuuri 1951. aastal Eesti NSV kunsti ülevaatenäitusel. Ajakirja Pilt ja Sõna 1951. aasta detsembrinumbris arvustati teost järgmiselt: "Näituse ühe kõige väljapaistvama teosena tuleks esile tõsta O. Männi erakordse andekusega teostatud monumentaalset skulptuurigruppi "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a", milles on jõuliselt edasi antud eesti ja suure vene rahva vääramatu sõprus. Mõlemad kangelased on kujutatud suure sisemise emotsionaalsusega. Nende ühisest eesmärgist - välja kihutada saksa penirüütlid - kõnelevad nii ilmed, pingelised kehahoiakud kui ka kogu skulptuurigrupi aktiivne siluett."[3]

Skulptuur on inspireeritud Kritiose ja Nesiotese 476. aastal eKr Ateenas üles seatud kujust "Türannitapjad" ning Vera Muhhina kuulsast skulptuurist "Tööline ja kolhoositar".[4]

Praegusel asukohal avati skulptuur 1980. aastal,[5] tähistamaks Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäeva.[2] 1990. aastal tegi Tartu linnavolikogu Tartu Kunstimuuseumile ettepaneku "leida Oru tänava ääres asuvale skulptuurigrupile "Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel" ning Riia 19 hoone ees asuvale Kodusõja väejuhtide A. Korgi ja A. Kuke monumendile nende kunstiväärtuse kohane asupaik", kuid erinevalt Korgi ja Kuke mälestusmärgist "Vjatškod ja Meelist" siiski ei teisaldatud.[3]

Meelis on puhtkirjanduslik tegelane, kuid Vjatško oli ajalooline isik. Tema kujutisi pole siiski säilinud, skulptuuri aluseks on kunstniku fantaasia.[viide?]

Nõukogude ideoloogias sümboliseeris skulptuurigrupp eesti ja vene rahva igipõlist sõprust, seepärast sai selle reljeefne kujutis keskse koha mahuka koguteose "Eesti NSV ajalugu" I köite kaanekujunduses.[6] Skulptuurist on omakorda mõjutatud "Meelise" 1976. aasta trüki kaanekujundus.

Viited

muuda
  1. ↑ Tiina Oselin "Eesti skulptorid ja nende looming 1950. aastate II poolel ja 1960. aastate I poolel: Ideoloogia ja mehhanismid", Tartu, 2004, magistritöö (juhendaja Jaak Kangilaski), lk 65
  2. ↑ 2,0 2,1 Tiina Oselin "Eesti skulptorid ja nende looming 1950. aastate II poolel ja 1960. aastate I poolel: Ideoloogia ja mehhanismid", Tartu, 2004, magistritöö (juhendaja Jaak Kangilaski), lk 132
  3. ↑ 3,0 3,1 "Meelis ja Vjatško" blogis "Suur jalutuskäik", 24. jaanuar 2016
  4. ↑ Postimees, 19. november 2020
  5. ↑ "Vääramatu vendluse sümbol" Noorte Hääl, 1980.10.31; Metsaots, K "Avati monument "Meelis ja Vjatško"" Edasi, 1980.10.31; cit. via Tartu Linnaraamatukogu andmebaas[alaline kõdulink]
  6. ↑ Ants Viires "Eesti ajalugu stalinlikus haardes" Tuna, 1/2003

Kirjandus

muuda
  • Kaalu Kirme "Vjatško ja Meelise autor" Rahva Hääl, 07.12.1956, nr 285

Välislingid

muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vjatško_ja_Meelis_Tartu_kaitsel&oldid=6142615"