Viktor Tšerkessov

Viktor Tšerkessov (Черкесов, Виктор Васильевич) (13. juuli 1950 Leningrad8. november 2022 Peterburi) oli NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni riigiametnik, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse ametnik, politseikindral (2003).

Pärast teenistust Nõukogude armees õppis Viktor Tšerkessov Leningradi Riiklikus Ülikoolis õigusteadust, ülikooli lõpetas 1975. aastal. Seejärel töötas kohustusliku suunamisaja Leningradi prokuratuuris.

1975. aastal asus tööle NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitees, kus töötas operatiivvolinikuna, uurimisosakonna uurijana, jaoskonna ülemana, osakonnaülema asetäitjana, osakonnajuhatajana ja RJK Leningradi oblasti valitsuse uurimisteenistuse ülemana.

Uurimisosakonna uurijana ja ülemana teostas dissidentide ja NSV Liidus inimõiguste nõudjate ning nõukogudevastases agitatsioonis süüdistatute süüasjade eeluurimist, sealhulgas:

1984. aastal autasustati Viktor Tšerkessovit Punatähe ordeniga eduka juurdlustöö eest asitõenditega (peidikkonteineriga) kinni peetud Ameerika Ühendriikide Leningradi peakonsulaadi töötajate (Аустенборг) teostatud luuretegevuse suhtes.

1992. aastal määrati ta Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeeriumi Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülemaks (начальник управления Министерства безопасности РФ по Санкт-Петербургу и Ленинградской области).

  • organiseeris ja juhtis 1. järgu kapteni Aleksandr Nikitini (kes edastas rahvusvahelise looduskaitseliikumise esindajatele videosalvestise Venemaa sõjalaevadelt radioaktiivsete jäätmete merrelaskmise kohta) suhtes kriminaalsüüdistuse esitamist spionaažis ja süüdimõistmist;

27. augustil 1998 määrati Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuteenistuse direktori (Vladimir Putini) esimeseks asetäitjaks;

2000. aastal määrati Venemaa Föderatsiooni presidendi (Vladimir Putin) esindajaks Loode föderaalringkonda;

2003. aasta märtsist kuni 12. maini 2008 juhatas Venemaa Föderatsiooni Riiklikku narkootikumide ja psühhotroopsete vahendite käitlemise kontrolli komiteed;

12. maist 2008 kuni 2010. aasta juunini oli Venemaa Föderaalse relvastuse, sõja- ja eritehnika ja materiaalsete vahendite hankeagentuuri (Рособоронпоставки) juhataja, kus ta ülesandeks oli juhtida sõjaliste tellimuste formeerimist ja realiseerimist [1].

Isiklikku

muuda

Abielus, abikaasa Natalja Tšaplina on ajalehe Tšas pik ("Час пик") peatoimetaja.

Viited

muuda

Välislingid

muuda