Viktor Hristenko

Viktor Borissovitš Hristenko (Виктор Борисович Христенко; sündinud 28. augustil 1957 Tšeljabinskis) on Venemaa riigiametnik. Aastatel 2004–2008 oli ta Venemaa tööstus- ja energeetikaminister ning 2008–2012 tööstus- ja kaubandusminister.

Alates 1. veebruarist 2012 on Hristenko 2011. aastal loodud Euraasia Majanduskomisjoni esimees.

Elulugu

Ta lõpetas 1979 Tšeljabinski Polütehnilise Instituudi, mis tänapäeval kannab nime Lõuna-Uurali Riiklik Ülikool, majanduse ja ehituse organiseerimise erialal. Seejärel töötas ta instituudis inseneri, vanemõpetaja ja dotsendina.

1990–91 oli ta Tšeljabinski linnanõukogu saadik, 1991–96 Tšeljabinski oblasti juhi asetäitja ja esimene asetäitja. Märtsis 1997 määrati ta Venemaa presidendi täievoliliseks esindajaks Tšeljabinski oblastis.

Juulis 1997 määrati ta Venemaa rahandusministri asetäitjaks. Aprillist septembrini 1998 oli ta Venemaa peaministri Sergei Kirijenko asetäitja. 28. oktoobril 1998 määrati ta Venemaa rahandusministri esimeseks asetäitjaks. Mais 1999 määrati ta üheks kahest Venemaa peaministri Sergei Stepašini esimesest asetäitjast (teine oli Nikolai Aksjonenko). Hristenko säilitas selle koha Vladimir Putini esimeses valitsuses. Jaanuaris 2000 määrati ta Venemaa peaministri Mihhail Kasjanovi asetäitjaks. Alates 24. veebruarist kuni 5. märtsini 2004, pärast Kasjanovi vabastamist peaministri kohalt kuni uue peaministri Mihhail Fradkovi määramiseni, oli Hristenko Venemaa peaministri kohusetäitja. Tema kandidatuuri ei esitatud Riigiduumale kinnitamiseks. Kohe pärast seda määrati ta Venemaa tööstus- ja energeetikaministriks. Ta säilitas selle koha Viktor Zubkovi valitsuses. 12. maist 2008 kuni 1. veebruarini 2012 oli ta Venemaa tööstus- ja kaubandusminister.

Autasud

Hristenko ja Putin (2009)

Hristenkot on autasustatud Venemaa valitsuse aukirjaga ja Venemaa presidendi tänukirjaga.

2002. aastal pälvis ta Kasahstani Sõpruse ordeni II klassiga.

28. augustil 2006 pälvis ta ordeni "Teenete eest Isamaa ees" IV klassi suure isikliku panuse eest tehnilise ja majanduskoostöö arengusse riikide vahel. 3. oktoobril 2007 sai ta sama ordeni III klassi suure panuse eest riigi majanduspoliitika elluviimisel ja pikaajalise viljaka tegevuse eest.

2009. aastal sai ta ordeni "Teenete eest Itaalia Vabariigi ees" suurohvitseriks.

Eraelu

Hristenko abikaasa Tatjana Golikova oli 2007–2012 Venemaa tervishoiu- ja sotsiaalarengu minister. Esimesest abielust (Nadežda Hristenkoga) on tal kolm last: Julja, Vladimir ja Angelina.