Vietalva vald (läti keeles Vietalvas pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Klintaine, Aiviekste, Bebri ja Irši vallaga ning Madona piirkonna Bērzaune, Kalsnava, Vestiena ja Sausnēja vallaga.

Vietalva vald
läti Vietalvas pagasts
Pindala: 130,43 km²
Elanikke: 620 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,8 in/km²
Keskus: Vietalva
Ausekļise tamm

Valla pindala on 130 km². 2016. aasta seisuga elas seal 789 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 672 lätlast, 49 venelast, 17 valgevenelast, 5 ukrainlast, 18 poolakat ja 4 leedulast.[3] Valla keskuseks on Vietalva küla.[4]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Vallas voolavatest jõgedest tähtsamad on Pelve ja Veseta.

Aastal 1935 oli Vietalva valla pindala 81 km² ja seal oli 1256 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Sala ja Vietalva külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Vietalva külanõukoguga likvideeritav Sala külanõukogu, aastal 1960 aga Odziena külanõukogu. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[6] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pļaviņase piirkonda.

Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Odziena mõisa häärber.[7]

Looduskaitse all on Jaunvēdersāpji tamm, Jurģīši hiidtamm, Ošlejase saar, Vietalva vaher, Alunēni hiidtamm, Jaunāsmuiža tamm, Klētnieki tamm, Bišugravise tamm, Ausekļise tamm, Koolitamm, Baltuži tamm, Vietalva kiriku tamm, Vietalva kõrtsi hiidtamm, Rušiņi künnapuu, Rušiņi tammed, Pendēri tamm, Šūšļi esimene tamm, Lācīši hiidtamm ja Beitāni hiidtamm. Valla lõunaosa asub osaliselt Veseta luhasoo hoiualal.[8]

Vallas on kolmteist küla. Valla keskus Vietalva on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 159 elanikku. Teine sama staatusega küla on Odziena 53 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega skrajciems – Jaunāmuiža 13 elanikuga aastal 2008 ja Zobēni 11 elanikuga aastal 2008. Üheksa valla küla on staatusega mazciems – Alunēni 20 elanikuga aastal 2008, Aparēni 9 elanikuga aastal 2008, Apaļi, Bites 9 elanikuga aastal 2008, Kaivēni 10 elanikuga aastal 2008, Rušēni 2 elanikuga aastal 2008, Siljāņi, Zaprauskas 9 elanikuga aastal 2008 ja Vecskolas 14 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Pļaviņu novads, vaadatud 16.10 2020
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2020. Vaadatud 16. oktoobril 2020.
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda