Vene-Poola sõda (1654–1667)
See artikkel räägib Vene-Poola sõjast 17. sajandil; 15. sajandi sõja kohta Poola ja Teutooni ordu vahel loe artiklist Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466), 16.–17. sajandi sõja kohta Osmanite Türgi ja Habsburgide monarhia vahel artiklist Pikk Türgi sõda. |
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda. Sõja peapõhjuseks oli Vene tsaaririigi toetus Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusjatele, kes sõdisid Rzeczpospolita vastu.
Vene-Poola sõda (1654–1667) | |||
---|---|---|---|
Osa Vene-Poola sõdadest | |||
Toimumisaeg | 1654–1667 | ||
Tulemus | 1667. aasta Andrussovo rahuleping | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Sõda lõppes 1667. aasta Andrussovo rahulepinguga. Sisuline võitja oli Vene tsaaririik, mis muu hulgas sai endale Kiievi ja Smolenski. Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljapoole venelastega asustatud territooriumi.
1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik Igavese rahu lepingu, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla Smolensk ja osa Ukrainat koos Kiieviga.