Vana-Kariste mõis
Vana-Kariste mõis (saksa keeles Alt-Karrishof; kuni 1795. aastani lihtsalt Kariste mõis) oli riigimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.[1]
Mõisa kõrvalmõis oli Pekre mõis.
Ajalugu
muudaEsimesed teated Kariste mõisast on 1600. aastate esimesest poolest (Karriess 1601[2] ja 1641[3]). Esimene teadaolev mõisnik oli Lorentz Kruse. Alates 1680. aastatest oli mõisa rentnik Johann Heinrich von Rosenkampff. Kui Rosenkampff proovis Kuivsaapa talu omanik Peetrilt kõrgemat andamit nõuda, kirjutas viimane Riia kuberner Erik Soopile. Kuberneri otsuse järgi ei tohtinud talult peale 30 taalri maksmist ratsakohustust nõuda. Põhjasõja ajal peitis talus end Rootsi kuningas Karl XII.[4]
1702. aasta juulis põletasid rüüstavad Vene väed Kariste mõisa maha.[5] Pärast Põhjasõda elas mõisas rentnik Johann Heinrich von Rosenkampffi lesk Anna Dorothea von Rosenkampff (sünninimega von Lode). 1720. aastatel oli Kariste mõisas koduõpetajaks Martin Goldfisch.[6]
1734. aastal kingiti mõis krahv Burchard Christoph von Münnichile. Mõis konfiskeeriti talt 1740. aastate algul. 1795. aastal jagati mõisaalad kaheks (teisest osast moodustati Uue-Kariste mõis).[7] Edaspidi oli Vana-Kariste kroonumõis. 1863. aastast oli mõisa rentnik Carl Julius Werncke, kes oli ka Halliste kiriku vöörmünder. 1880. aasta 19. veebruaril peeti Vana-Kariste mõisas seoses Halliste õpetaja Schneideri ametiaja 25. aastapäevaga pidu.[8] 1902. aasta mais, pärast Werncke surma, rentis mõisa 36 800 rubla eest Polli mõisnik Friedrich Wilhelm von Stryk.[9]
Viited
muuda- ↑ http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 05.03.2016)
- ↑ "Vana-Kariste". Vaadatud 02.07.2024.
- ↑ Vana-Kariste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 01.03.2016)
- ↑ Lk 50, 53-54 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 15 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 18 (Jung, 1893)
- ↑ Lk 300 (Stryk, 1877)
- ↑ Lk 64 (Jung, 1893)
- ↑ "Sakala (1878-1940), nr. 20, 14 mai 1902". Vaadatud 02.07.2024.
Kirjandus
muudaVälislingid
muuda- Vana-Kariste mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris