Valve Corporation

Valve Corporation on USA videomänge tootev ettevõte, mis on asutatud 1996. aastal. Firma esimees on Gabe Newell.

Valve Corporation
Asutatud 1996
Asutajad Gabe Newell
Mike Harrington
Peakorter Bellevue, Washington, USA
Võtmeisikud Gabe Newell
Tooted

Videomängud:
„Counter-Strike'i“ mängusari
Dota 2
„Day of Defeati“ mängusari
„Half-Life'i“ mängusari
„Left 4 Deadi“ mängusari
„Portali“ mängusari
„Team Fortressi“ mängusari

Riistvarad:
HTC Vive
Steam Controller
Steam Deck
Steam Link
Steam Machine
Valve Index

Tarkvarad:
GoldSrc
Proton
Source
Source 2
Source Filmmaker
Steam
SteamOS
ToGL
Valve Anti-Cheat
VOGL
Töötajaid ~330 (2013)[1]
Koduleht www.valvesoftware.com

Ettevõte on loonud näiteks mängud „Left 4 Dead“, „Portal“, „Half-Life“ ja „Team Fortress 2“.

Ettevõte asub Washingtoni osariigis Bellevue linnas. Selle asutasid Microsofti endised töötajad Gabe Newell ja Mike Harrington. Firma on kuulus oma esimese toote, videomängu „Half-Life“ poolest, kuid samas ka mänguplatvormi Steam ning ka mängumootori Source poolest. Viimast on kasutatud igas Valve'i videomängus.

Ajalugu

muuda

Valve'i asutasid 24. augustil 1996 tarkvarafirma Microsoft kauaaegsed töötajad Gabe Newell ja Mike Harrington. Firma asutati USA Washingtoni osariigis Kirklandis, kuid 2003. aastal kolis see üle Bellevue linna. Pärast videomängu „Half-Life“ meeletut edu töötas Valve'i meeskond modifikatsioonide ja mängu järgede kallal. Üldse on Valve tuntud oma silmapaistva toetusega nendele keskkondadele, mis tegelevad modifikatsioonide arendamisega Valve'i mängudele.

Valve on ka aktiivselt aidanud arendada ja rahastada Linuxi tuuma ja paljut sellega seonduvat, eriti graafilise poole pealt. Heaks näiteks on ACO (AMD COmpiler) varjutaja kompilaatori arenduse rahastamine, et see saaks Mesa3D AMD graafikakaartide Vulkani RADV ja OpenGLi radeonSI draiverite tunduvalt aeglasema ja raskesti uuendatavama LLVMil põhineva analoogi vastu välja vahetada.[2][3][4][5]

Mängud

muuda
Pealkiri Aasta Žanr Platvorm
Half-Life 1998 Esimeses isikus tulistamismäng (First-Person Shooter) Linux, macOS, Windows, PlayStation 2
Team Fortress Classic 1999 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Half-Life: Opposing Force 1999 Lisaosa Linux, macOS, Windows
Deathmatch Classic 2000 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Ricochet 2000 Action game Linux, macOS, Windows
Counter-Strike 2000 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox
Half-Life: Blue Shift 2001 Lisaosa Linux, macOS, Windows
Day of Defeat 2003 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Counter-Strike: Condition Zero 2004 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox
Half-Life: Source 2004 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Counter-Strike: Source 2004 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Half-Life 2 2004 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Xbox, Xbox 360, PlayStation 3, Android
Half Life 2: Deathmatch 2004 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Half-Life Deathmatch: Source 2005 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Day of Defeat: Source 2005 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Half-Life 2: Lost Coast 2005 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows
Half-Life 2: Episode One 2006 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3
Half-Life 2: Episode Two 2007 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3
Portal 2007 Nuputamis-videomäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3, Android
Team Fortress 2 2007 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3
Left 4 Dead 2008 Esimeses isikus tulistamismäng macOS, Windows, Xbox 360
Left 4 Dead 2 2009 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360
Alien Swarm 2010 Ülevalt vaates tulistamismäng Windows
Portal 2 2011 Nuputamis-videomäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3
Counter-Strike: Global Offensive 2012 Esimeses isikus tulistamismäng Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3
Dota 2 2013 MOBA Linux, macOS, Windows
Artifact 2018 DCCG Linux, macOS, Windows
Half-Life: Alyx 2020 Esimeses isikus virtuaalreaalsusel põhinev tulistamismäng Linux, Windows

Muud projektid

muuda

Steam

muuda
  Pikemalt artiklis Steam

Valve avalikustas oma mängude platvormi Steam aastal 2002.[6] Algul peeti seda lihtsalt mängude uuendamise platvormiks, kuid hiljem tuli välja, et see sisaldab ka mängude müümise võimalust ning samuti on sellesse ehitatud digitaalõiguste võrk, et hoida ära piraatlust. Valve ise on väga jõudsalt ehitanud tuge oma mängudele läbi Steami platvormi. Näiteks on mängule „Team Fortress 2“ välja lastud rohkelt uuendusi. Mängudel „Team Fortress 2“, „Dota 2“ ja „Counter-Strike: Global Offensive“ on Steamis oma eraldi pood, kust on võimalik osta mängusiseseid esemeid ning samuti on olemas ka turg, mille kaudu mängijad saavad ise oma soetatud asju teistele mängijatele müüa. Praeguseks on Steami kaudu võimalik soetada üle 3400 mängu ja 2014. aasta jaanuaris teatas Valve, et nende platvormil on üle 75 miljoni aktiivse kasutaja üle maailma.[7]

Steam Machine

muuda
  Pikemalt artiklis Steam Machine

Gabe Newell on öelnud, et talle ei meeldi, millise suuna on Microsoft oma operatsioonisüsteemidega võtnud, muutudes Apple'i sarnaseks ning väites, et Windows 8 oma muutustega on „katastroof kõikidele arvutiga töötajatele“. Samas intervjuus väitis Newell, et Linux oleks tunduvalt parem Steami jaoks, kuid kahjuks ei ole sellele operatsioonisüsteemile palju mänge loodud.[8]

Aastal 2012 teatas Valve, et nad töötavad konsooli ja arvuti hübriidi kallal, mis sai algselt meedialt nime „Steam Box“.[9] Tegelikuks konsooli nimeks saab Steam Machine ja see hakkab kasutama Linuxi põhjal ehitatud operatsioonisüsteemi SteamOS, mis on kättesaadav vabavarana ning samuti on platvormiga kaasas nende enda välja töötatud mängukontroller. Steam Machine peaks Valve'i kohaselt tooma arvutiga mängimise võimaluse inimeste elutuppa.[10]

Proton

muuda

2018. aasta lõpu poole tegi Valve avalikuks Wineil põhineva Proton ühilduvuskihi Microsoft Windowsile mõeldud videomängude käivitamiseks.[11][12] Proton erineb tavalisest Wine-st sellega, et sisaldab veaparandusi ja täiendusi, mis ei ole veel, või mida sootukski ei soovita ülemjooksus vastu võtta, nagu näiteks Vulkanil-põhinev Direct3D 9-11 ühilduvuskiht DXVK.[13]

Viited

muuda
  1. Brier Dudley (4. november 2013). "A glimpse of Valve's Steam Machine, controller design and hardware plans". Seattle Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2017. Vaadatud 11. jaanuar 2015.
  2. "Help us test ACO, a new Mesa shader compiler for AMD graphics!". Steam Community. 3. juuli 2019. Vaadatud 15. september 2021.
  3. Michael Larabel (3. juuli 2019). "Valve Has Been Developing A New Mesa Vulkan Shader Compiler For Radeon".
  4. Jason Evangelho (11. juuli 2019). "Valve's Latest Linux Gaming Work Is Boosting AMD Vulkan Framerates By Up To 44 Percent".
  5. Michael Larabel (18. september 2019). "Valve's ACO Shader Compiler Under Review For The Mesa Radeon Vulkan Driver".
  6. "GDC 2002: Valve unveils Steam". GameSpot.com. 22. märts 2002. Vaadatud 11. jaanuar 2015.
  7. "Steam has 75 million active users, Valve announces at Dev Days". Joystiq. 15. jaanuar 2014. Vaadatud 11. jaanuar 2015.
  8. "Gabe Newell: "Windows 8 Is Kind of a Catastrophe"". IGN. 25. juuli 2012. Vaadatud 11. jaanuar 2015.
  9. Davies Marsh (9. detsember 2012). "Valve confirms Steam Box – a "very controlled" PC for the living room". PC Gamer. Vaadatud 11. jaanuar 2015.
  10. Newman Jared (18. märts 2013). "Valve's Steam Box: The plot thickens for PC-based game consoles". PC World. Vaadatud 11. jaanuaril 2015.
  11. "Introducing a new version of Steam Play". Steam Community. 22.08.2018.
  12. Michael Larabel (24.08.2018). "Valve Offers Up Proton Beta For Testing Steam Play Enhancements". Phoronix.
  13. Michael Larabel (27.03.2019). "A Lot Of Valve's Proton Work Is Landing Back In Upstream Wine". Phoronix.