Vikipeedia

Väliseestlased

Kodumaalt emigreerunud eestlased

Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.

Väljarände ajalugu

muuda

Eestlaste esimene suur väljaränne algas 1850. aastatel. Järgnenud poole sajandi jooksul tekkisid eesti asundused Loode-, Põhja- ja Kesk-Venemaal, Siberis, Kaug-Idas, Kaukaasias, Krimmis, Volgamaal ja mujal. Pärast väljarännet elas 20. sajandi teisel kümnendil Venemaa Keisririigi aladel väljaspool Balti kubermange umbes 200 000 eestlast.

Väljarände peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus. Talupojad, kellele maju ja maatükke ei jätkunud, ei tahtnud linna elama asuda, pealegi soosis Venemaa Keisririigi koloniaalpoliitika balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele.

19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid mitmed Venemaale asunud eestlased edasi Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses elas Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast, vähemal määral elas eestlasi ka Austraalias, Soomes ja Lätis.

Palju eestlasi siirdus välismaale ka 1920. aastate teisel poolel. Väljarände põhjuseks oli ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord Eesti Vabariigis. Eestlased rändasid peaaegu kõigisse maailmajagudesse, eesti kogukonnad tekkisid Argentinas, Brasiilias ja Austraalias.

Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939–1944 siirdus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast, suur osa neist 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Suure põgenemise lainena. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.

Pärast Eesti vabanemist 1991. aastal on 10 000 – 15 000 eestlast rännanud Eestist välja, peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Arvukas eestlaskond on tekkinud Soomes, paljud on asunud Saksamaale, Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Väljaspool Eestit elab mõnedel hinnangutel üle 160 000 eestlase. Kui arvestada, et Eestis on umbes 950 000 eestlast, siis ulatub eestlastena määratletavate inimeste üldarv maailmas 1,1 miljonini ning neist umbes 14% elab praegu väljaspool oma ajaloolist kodumaad. Suurim väliseesti kogukond asub tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi eesti rahvusest inimese. Paarikümnetuhandelised eestlaste kogukonnad on Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas. Nimetatud neljas riigis elab kokku ¾ väliseestlastest. Vähemalt sajaliikmeline eesti kogukond paikneb 24 välisriigis.

Mitmes riigis on eestikeelsed koolid, kirikud, koorid ja teised tegevusrühmad. Näiteks saatis Toronto eesti kool 2004. aastal koori Tallinnas toimunud laulupeole.

Väliseestlaste arv

muuda
Väliseestlaste arv asukohamaades (1997)[1]
Venemaa 46 390
Ameerika Ühendriigid 26 760
Rootsi 26 438
Kanada 20 530
Soome 8710
Austraalia 6330
Saksamaa 4469
Ukraina 4208
Kasahstan 3397
Läti 3312, 1009(2009[2])
Suurbritannia 2730
Gruusia 2316
Usbekistan 854
Valgevene 804
Leedu 598
Kõrgõzstan 430
Aserbaidžaan 324
Moldova 282
Türkmenistan 217
Tadžikistan 147
Uus-Meremaa 130
Brasiilia 120
Prantsusmaa 110
Belgia 100
Armeenia 89
Argentina 70
Norra 70
Šveits 60
Iisrael 50
Venezuela 50
Lõuna-Aafrika Vabariik 50
Taani 50
Holland 40
Mujal 300
KOKKU 160 535

Väliseestlaste asulad ja asumid

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti külad välismaal
  Pikemalt artiklis Eesti Majade loend

Rootsis on väliseestlaste põhiosa koondunud kolme suurema keskuse ümber: Stockholm, Göteborg ja Malmö-Lundi piirkond. Rootsis tegutsevad või on tegutsenud Stockholmi Eesti Ühing (1904), Rootsi Eestlaste Liit, Rootsi Eesti Komitee, Stockholmi Eesti Maja, Lundi Eesti Maja, Göteborgi Eesti Kodu, Eskilstuna Eesti Kodu, Uppsala Eesti Kodu, Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis.

Saksamaal elavaid eestlasi ühendab Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL).[3] Aktiivsemateks eestlaste keskusteks on kujunenud Hamburg, Köln ja München.[3] EÜSL annab 1945. aastast välja ajalehte Eesti Rada.

Ameerika Ühendriikides: Livonia, Michigani osariik; Livonia linn ja Livonia küla Livingstoni maakond, New Yorgi eeslinn;

Ukraina Eesti Selts, esimees Mare Litnevska.[4]

Väliseestlaste kirjasõna

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Väliseestlased ja väljaränne".
  2. ↑ Lätis elab 1009 Eesti kodanikku
  3. ↑ 3,0 3,1 https://web.archive.org/web/20170628113748/http://xn--esl-hoa.de/yhing.html (vaadatud 16.03.2017)
  4. ↑ Kõige aktiivsemad väliseestlased elavad ida pool, Delfi, 21. märts 2010

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Väliseestlased&oldid=6606520"