Väino Unt
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2023) |
Väino Unt (9. november 1932 Tilga – 10. märts 2015 Tartu[viide?]) oli eesti füüsik.
Ta sündis kooliõpetaja peres Tartumaal Rõngu vallas. Sõjakeeris viis pere Nõukogude Liidu tagalasse. Isa langes rindel, Väino koos ema ja õega naasis 1944. aastal Eestisse. Koolitee jätkus Tartu Õpetajate Seminari Harjutuskoolis ja seejärel Tartu Õpetajate Instituudis. Keskkooli lõputunnistuse sai Väino eksternina Tartu I Keskkoolis 1952. aastal. Seejärel õppis Väino Unt Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat ja lõpetas ülikooli 1957. aastal kiitusega. Nii keskkooli- kui ka ülikooliõpingute kõrvalt teenis ta elatist Toome võõrastemajas.
Ülikooli aspirantuuris teoreetilise füüsika erialal oli tema juhendajaks professor Harald Keres. Kandidaadiväitekiri teemal "Tsentraalsümmeetrilised gravitatsiooniväljad üldrelatiivsusteoorias" sai kaitstud 1962. aastal. Teadlase karjäär algas juba 1960. aasta oktoobris tollases Füüsika ja Astronoomia Instituudis (FAI). Alguses oli ta töökoht Tartus ja instituudis tööruumi puudumise tõttu ka kodus. Oktoobrist 1970 asus Väino Unt tööle Tõraveres FAI teadusala asedirektorina.
Pärast seda, kui Füüsika ja Astronoomia Instituut jagunes 1973. aastal Füüsika Instituudiks ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks (AAI), sai Väino Undist 1974. aasta aprillis AAI direktor. Väino Undi direktoriaastad kuni 1985. aasta juulini olid AAI kõrgaastad. Instituudi töötajate arv kasvas üle 200. AAI korraldusel toimusid mitmed suured rahvusvahelised teadusnõupidamised. 1976. aastal alustas Tõraveres tööd astrofüüsika teaduskraadide kaitsmisnõukogu, milles kaitsti 15 aasta jooksul 103 väitekirja. Dissertante oli kogu Nõukogude Liidust, aga ka Bulgaariast.
Pärast direktoriametit jätkas Väino Unt tööd Tõravere observatooriumis vanemteadurina, uurimisteemaks gravitatsiooninähtused. Direktorina tehtud töö eest tunnustati Väino Unti Eesti Teaduste Akadeemia medaliga 1987. aastal.
9. detsembril 1993 kaitses Väino Unt Peterburi Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori kraadi saamiseks väitekirja "Gravitatsioonikiirgus mittelineaarsetes lähendites ja iseendaga interakteeruv graviton".[1]
Töö Tartu Observatooriumis kestis kuni 2002. aasta lõpuni, mil ta jäi pensionile. Väino Unt suri 10. märtsil 2015 Tartus. Ta on maetud Raadi kalmistule.
Isiklikku
muudaTema abikaasa oli pedagoogikateadlane Inge Unt. Nende poeg on filosoof Anto Unt.
Viited
muuda- ↑ Eesti füüsika seltsi aastaraamat 1993. EFS, Tartu, 1994.
Kirjandus
muuda- L. Leedjärv, T. Viik. In memoriam. Väino Unt. Tartu tähetorni kalender 2016. aastaks. Tartu Observatoorium, Tõravere, 2015.
- Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 570.