Vikipeedia

Tiglat-Pileser III

(Ümber suunatud leheküljelt Tiglatpilesar III)

Tiglat-pileser III (akadi Tukultī-apil-Ešarra heebreakeelsest vormist[1]) oli silmapaistev Assüüria kuningas, kes valitses aastatel 745–727 eKr[2] ja keda peetakse Uus-Assüüria impeeriumi rajajaks.[3]

Tiglat-pileser III

Tiglat-pileser III võttis vägivaldse riigipöörde käigus võimu üle Adad-ninari V-lt ja tappis senise kuningapere. Järgnedes kolmele võrdlemisi nõrgale valitsejale, leidis ta impeeriumi kehvas majanduslikus ja sõjalises seisukorras, kuid suutis ulatuslike sõjaretkede ning sõjaväge ja halduskorraldust puudutavate reformide abil viia riigi uuesti tõusuteele, taastades kiiresti Assüüria endise võimsuse.[4] Tiglat-pileser III valitsusaja lõpuks olid Assüüria provintsideks ja vasalliriikideks muudetud mitmed uus-hetiidi (Neo-Hetiidi) kuningriigid ja Assüüria kuninga ees kummardas kogu Vahemere idakallas Tauruse mäestikust Egiptuseni.[5] Põhja pool oli kuni Tušpani ulatuvate sõjaretkede tulemusena kontrolli alla saadud Urartu laienemine.[6] Viimaks suutis Tiglat-pileser III võimu üle võtta ka Babüloonias, mida olid alates Adad-ninari III valitsusajast juhtinud kohalikud kuningad.[6]

Tiglat-pileser III viis läbi reforme, mille tulemusena muutus impeeriumi valitsemine tunduvalt efektiivsemaks ja turvalisemaks. Assüüria sõjavägi muutus alaliseks. Assüüria-vastaste rahutuste ärahoidmiseks kasutas Tiglat-pileser III laialdaselt küüditamise taktikat, asustades ümber ligikaudu 400 000 inimest.[7]

Päritolu

muuda

Pulu,[8] endine Kahlu kuberner ja väepealik, oli usurpaator, kes võttis endale ametliku trooninime Tiglat-pileser kahe legitiimse eelkäija järgi (Tiglat-pileser I – 1114–1076 eKr, Tiglat-pileser II – 967–936 eKr). Seoses Pulu tõusuga troonile kodusõja käigus (13 ayaru, 745 eKr) hukati ka seni võimu hoidnud kuningapere. Pulu perekondlik seotus oma eelkäijatega on problemaatiline, teda on kujutatud nii oma otsese eelkäija Adad-Ninari V (754–745 eKr)[9] kui varasema kuninga Adad-ninari III (810–783 eKr) pojana,[10] ent kumbagi väite õigsus ei ole kinnitust leidnud.

Valitsusaeg

muuda
 
Tiglat-pileser III linna ründamas

Assüüria võim Lähis-Idas suurenes Tiglat-Pileser III reformide (vt tagapool) ja vallutusretkede tulemusel märgatavalt. Üheksas annaal kirjeldab kuidas Tiglat-pileser III suutis oma esimese valitsusaasta jooksul allutada enda kontrolli alla Babüloonia, Dur-Kurigalzust Pärsia laheni, andes selle juhtimise endale truu eunuhhi kätesse.[11] Samal aastal võitis ta lisaks tugevat Urartu kuningriiki, mis Sarduri II juhtimisel oli oma võimu laiendanud Väike-Aasiasse, Põhja-Mesopotaamiasse, ning praeguse Lääne-Iraani ja Süüria territooriumitele. Enne Uus-hetti riikide vastu pöördumist, õnnestus tal alistada ka meedlased. 743 eKr vallutas Tiglat-pileser mitmed Hamati (Aramea-Uushetti riik praeguse Süüria riigi alal) territooriumil asuvad linnad, jagas vallutatud alad oma väejuhtide vahel, pagendas üle 1200 elaniku ja nõudis Hamati valitsejalt Eni-Îlu'lt (Eniel) andamit. 740 eKr alistas Tiglat-pileser III pärast kolmeaastast piiramist Arpadi linna ning muutis selle ümber asuvad alad Assüüria provintsiks. Lisaks allutati Juudamaa ning selle kuningas Azariah (Ussija), Damaskus, kuninganna Zabibe'le kuuletunud araablased, Menahemi juhitud Iisrael ja Sam'al'i kuningas Azriyau. 737 ja 736 eKr võttis Tiglat-pileser III taas sihikule Iraani, võites uuesti meedlasi ja pärslasi ning okupeerides suure osa nende territooriumist.

729 eKr suutis Tiglat-pileser taastatud täieliku kontrolli Babüloonia üle, võttis vangi selle kuninga Nabu-mukin-zeri[12] ja kroonis end "Babüloonia kuningas Pulu'ks".[13]

Tiglat-pileser III piiblis

muuda

Piibel kinnitab Assüüria annaalides leiduvaid andmeid ja kirjeldab kuidas Tiglat-pileser III (eestikeelses piiblis Puul) nõudis Iisraeli valitsejalt Menahemilt 1000 talenti hõbedat[14] ning alistas hilisema kuninga Pekah ja võttis ära Ijjoni, Aabel-Beet-Maaka, Jaanoahi, Kedesi, Haasori, Gileadi ja Galilea, kogu Naftalimaa, ja viis rahva Assurisse.[15] Pekah oli sõlminud Süüria kuninga Retsiniga liidu Juudamaa kuninga Aahasi (Assüüria allikatest tuntud kui Yahu-khazi) vastu.[16] Viimane oli abi saamiseks pöördunud just Assüüria ja Tiglat-pileser III poole,[17] kes hõivas Damaskuse, hukkas Retsini ja asustas selle aramealastest elanikud ümber Kiiri.[18] Lisaks okupeeris Tiglat-pileser III Iisraeli põhjaosa ja küüditas seal elanud ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu Halahhi, Haaborisse, Haarasse ja Goosani jõe äärde.[19]

Reformid

muuda

Troonile asumisel viis Tiglat-pileser läbi mitu reformi. Esimesena kärbiti eelmise kuningate ajal liiga mõjukaks muutunud kõrgete ametnike võimu. Ametnikud (nt. Samsi-ilu, kes oli Adad-ninari III valitsusajast saati täitnud turtanu ehk väepealiku ja kõrge riigiametniku kohuseid) juhtisid tihti sõjaretki ja püstitasid neid mälestavaid steele.[20] Tiglat-pileser III määras provintside kubernerideks eunuhhid, välistades sellega antud ametipositsioonide dünastiliseks muutumise. Lisaks vähenes ametnike võim tänu provintside territoriaalse suuruse ja seega ka kuberneride kasutuses olevate ressursside vähendamisele (kuigi mõnel juhul provintside suurus pigem seoses uute territooriumide vallutamisele põhjas pigem kasvas). Muutuste tulemusel oli impeeriumis rohkem provintse, rohkem kubernere (kelles suurem osa olid eunuhhid), ent vähem võimu ühe kuberneri käes.

Teine suurem reform oli suunatud armee tugevdamisele. Seni vaid assüürlastest koosnev ja ajutisel teenistusel baseeruv armee muudeti alaliseks ning multietniliseks. Suurem osa jalaväest koosnes allutatud rahvaste kontingentidest, assüürlased ise moodustasid ratsaväe või kasutasid sõjavankrid. Reformi tulemustel oli impeeriumil kasutada nüüd oluliselt suurenenud sõjavägi, mis oli võimeline võitlema aasta läbi. Ratsanikest ja sõjavankritest koosnevad üksused loodi peaasjalikult põhjas elavate stepirahvaste mõjul, kes kasutasid antud taktikat Assüüria põhjapoolsete territooriumide ründamisel.

Pärand

muuda
 
Tiglat-pileser III Nimrudi paleest pärit bareljeef, u 728 eKr (rohkem infot siit: [4]

Tiglat-pileser III vallutused ja reformid muutsid Uus-Assüüria kuningriigi tõeliseks impeeriumiks.

Tiglat-pileser III ehitas Nimrudisse uue, nn keskmise palee, mille Asarhaddon hiljem lammutas. Paleed kaunistavatele bareljeefidele lasi Tiglat-pileser III graveerida enda saavutusi kujutavad kuninglikud annaalid.

Tiglat-pileser III-le järgnes Assüüria troonil tema poeg Ululai, trooninimega Salmanassar V.[21]

Viited

muuda
  1. ↑ "Tiglat-Pileser" Teises Kuningate Raamatus (2. Kuningate 15:29; [1]) ja "Tilgat-Pilneser" Teises Ajaraamatus (2. Ajaraamat 28:20; [2] kuigi antud eestikeelses variandis on kirjapilt ühtlustatud).
  2. ↑ Assüüria Limmu nimekiri [3]; Tadmore 1994: 29.
  3. ↑ Healy 1991: 17.
  4. ↑ Hallo & Simpson 1998: 129.
  5. ↑ Hallo & Simpson 1998: 129; Kuhrt 1995: 490–496.
  6. ↑ 6,0 6,1 Kuhrt 1995: 496–7.
  7. ↑ Oded 1991: 20–1 annab teadaolevate küüditatute koguarvuks 393 598+ inimest (kõigil juhtudel ei ole küüditatute arv teada).
  8. ↑ Pulu nimi on teada Uus-Babüloonia kuningate nimekirjast, sama nime Por (pärsia variant Pul'ist) on ta teatud Pärsia traditsioonist, millest tuleneb ka kreeka Poros (Hallo & Simpson 1998: 133).
  9. ↑ SDAD King List, iv.24; Gelb 1954: 223, 229.
  10. ↑ Hallo & Simpson 1998: 129, n. 35.
  11. ↑ Tadmor 1994: 43.
  12. ↑ ABC 1 i.21.
  13. ↑ Hallo & Simpson 1998: 133.
  14. ↑ 2.Kunigate 15:19
  15. ↑ 2.Kuningate 15:29
  16. ↑ 2. Kuningate 16:5
  17. ↑ 2. Kunigate 16:7–8
  18. ↑ 2. Kuningate 16:9
  19. ↑ 1.Ajaraamat 5:26
  20. ↑ Shafer 2007: 135
  21. ↑ ABC 1 i.27–30.

Kirjandus

muuda
  • Gelb, J. 1954. 'Two Assyrian King Lists', Journal of Near Eastern Studies, 13-4, 209–230.
  • Grayson, A.K. 1975. Assyrian and Babylonian Chronicles. Locust Valley, N.Y. (lüh. ABC)
  • Hallo, W.W. & Simpson, W.K. 1998 (2nd ed.). The Ancient Near East: A History. London.
  • Healy, M. 1991. The Ancient Assyrians. London. ISBN 1855321637. OCLC 26351868
  • Kaplan, Y. 2008. 'Recruitment of Foreign Soldiers into the Neo-Assyrian Army during the Reign of Tiglath-Pileser III', M. Cogan & D. Kahn (eds.), Treasures on Camels' Humps: Historical and Literary Studies from the Ancient Near East Presented to Israel Eph'al. Jerusalem.
  • Kuhrt, A. 1995. The Ancient Near East, c. 3000–330 BC 2, London.
  • Luckenbill, D.D. 1927. Ancient Records of Assyria and Babylonia, Vol. 2. Chicago.
  • Oded, B. 1979. Mass Deportations and Deportees in the Neo-Assyrian Empire. Wiesbaden.
  • Saggs, H. 1984. The Might that was Assyria. London.
  • Schafer, A. 2007. 'Assyrian Royal Monuments of the Periphery: Ritual and the Making of Imperial Space', J. Cheng & M.H. Feldman (eds.), Ancient Near Eastern Art in Context: Studies in Honor of Irene J. Winter by Her Students. Leiden, 133–160.
  • Tadmore, H. 1994. The Inscriptions of Tiglath-pileser III, King of Assyria: Critical Edition, with Introduction, Translations, and Commentary. Jerusalem.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiglat-Pileser_III&oldid=6694186"